Perspektiivseid paiku, kus võiks hakata maapõuest sooja saama, on Põhja- ja Kirde-Eestis teisigi.
Madle Lippus vastuseks Järvani soolole: jalakäijate tunnelid ja sillad oleks paljudele linlastele ebameeldivad (131)
Päeva fookus: Luues turvalised liikumisvõimalused nii jalgsi kui rattaga liikujatele, loome võimaluse nende liikumisviiside osakaalu hüppeliseks kasvuks.
Keskkonnakaitsjate sõnul pole juhtivate tööstusriikide ühenduse lubadus piisavalt ambitsioonikas.
Päeva fookus: Isamaa abilinnapea Kristjan Järvani mõtteavalduste peale tuleb Tallinnas liikujatel kananahk ihule.
Väiksem elektriarve saab peagi võimalikuks: Paldiskisse tuleb Eesti esimene energia vesisalvesti (99)
Eesti ettevõtjate koostöös ja Euroopa Liidu toel rajab Energiasalv Paldiskisse Põhja-Balti piirkonna ainsa maa-aluse energiasalvesti, mille jaoks töötati välja spetsiaalne tehnoloogia Zero Terrain.
Kindlustusseltsi Balcia tellitud ja uuringufirma Norstat läbi viidud uuringu kohaselt toetab Tallinna kesklinnas piirkiiruse langetamist 47% inimestest. Enim toetavad mõtet need, kes liiguvad linnas peamiselt rattaga või jala.
Pärtel-Peeter Pere lumeuputusest: järgmiseks päevaks ei saagi plats puhas olla (580)
Tallinlane: Piritalt tulles on tee lumeputru täis.Keset ööd hakkas sadama lund, mis näiteks Tallinna liikluses põhjustab siiani parajat segadust. Kommunaalvaldkonna eest vastutav abilinnapea Pärtel-Peeter Pere kirjeldas, kuidas lumekoristus käib täistuuridel. Ta ise täheldas tööle jalutades, kui palju vaiksem linnaruumis on.
Suuga teeb suure lubaduse. Tallinna linnavalitsusel pole endiselt aimu, kust lumekoristuseks raha leida (283)
Tallinna uus võimuliit kogus kõlapinda otsusega, et järgmisel talvel võtab linn tänavate lumest puhastamise enda kanda. Raha neelav lubadus õõtsub linnavalitsuse kabinettide vahel ja keegi ei tea, kust mitukümmend miljonit hankida.
HELILINN | Vaegnägijad: meie linnaruum võiks kõlada mitu korda paremini. Siin on viis soovitust (16)
Nägemispuudega inimesed arvavad, et lahendused, mis nende elu linnades märkimisväärselt hõlbustaks, on väga lihtsad. Eesti linnad, eesotsas Tallinnaga, kobavad aga pimeduses.
Rohelise tule andmine tuumaprogrammile, mis ei käivitu korralikult, oleks raisatud ressurss, mida saaks paremini kasutada.
Kliimaminister Kristen Michal esitas valitsusele liiklusseaduse muutmise eelnõu, milles plaanitakse keelata kõnniteedel peatumine selliselt, nagu on see seni liiklusseaduses lubatud olnud.
Kõik puhuma: Michal tegi ettepaneku kehtestada tõuksijuhtidele joobe piirmäär (119)
Trahv kuni 400 eurotKliimaminister Kristen Michal esitas eelmisel nädalal valitsusele liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis muu hulgas keelab pea täielikult autode peatumise ning parkimise kõnniteedel ning kehtestab selgelt lubatud joobe määrad ka kergliikurite juhtidele.
Euroopa Parlament otsustas lähikümnendite jooksul uutele diiselveokitele pea täielikult kriipsu peale tõmmata (281)
2040. aastaks tuleb suurte veoautode heidet vähendada 90% võrra. Juba 2035. aastaks peavad aga kõik linnaliinibussid olema heitevabad.
Hiigelsuurte kaubalaevade ringreisid ümber Aafrika mandri on väldanud juba üle saja päeva, sest Aasiast Euroopasse suunduv otsetee, mis läbib Suessi kanalit ja Punast merd, on huuthi mässuliste rünnakute tõttu liiga ohtlik. 5500–6500 kilomeetri võrra pikenevate merereisidega kaasneb aga raha- ja aja...
Valitsus otsustab lähipäevil Haapsalu raudtee tuleviku. Eksperdid: keskkonnasäästu nimel tasuks see valmis ehitada (57)
Ekspertide hinnangul räägib Haapsalu raudtee taastamise kasuks eelkõige rongiliikluse potentsiaal vähendada transpordisektori heiteid.
Organisatsioonid üle maailma toovad välja, et tuumaenergia ei aita meid lähemale kliimaeesmärkide täitmisele.
Läbi kahekümne aasta, mil Eesti Sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtiva...
Statistikaamet: Jalgsi ja ühissõidukiga tööl käijaid on järjest vähem, autoga liikujaid üha enam (96)
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, selgub Statistikaameti andmetest.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse üha rohkem.
ÜRO: loodusvarasid peab tunduvalt vähem tarbima. Muidu on ohus nii keskkond, majandus kui ka inimeste heaolu (145)
Eesti majandus on Euroopas üks suurima keskkonnajalajäljega majandusi.Üha suurenev loodusvarade kaevandamine ja töötlemine on kolme kogu planeeti hõlmava kriisi – kliimamuutused, elurikkuse kadu ja reostus – peamine põhjustaja, rõhutatakse värskes ÜRO aruandes. Lahendust tuleb otsida ringmajandusest.
Euroopa Parlament soovib, et 2050. aastaks oleksid kõik hooned heitevabad (21)
Terras: kehtestatud renoveerimissund on vigaAlates 2030. aastast peaksid kõik uusehitised olema heitevabad. Kõik olemasolevad hooned tahetakse muuta heitevabaks 2050. aastaks. Erandiks on põllumajandushooned ja muinsuskaitse all olevad hooned. Hooned põhjustavad 36% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest.
Linnavalitsus uuendatavale Laikmaa tänavale rattateed ei tee (40)
Miks ei lähe tramm sadama suurimasse D-terminali?Ristile kerkib Baltimaade suurim päikesepark. Senistest päikesejaamadest kordades suuremast elektritootmisest hakkab püsitulu saama ka kohalik osavald. Kui teisele poole Risti asulat kerkivad lisaks tuulikud, saavad sealsed elanikud elektrit kadestamisväärt hinnaga.
„Puhtale energiatootmisele üleminekuga tuleks kiirustada,“ ütles kliimaminister täna Tallinnas toimuval Eesti Päevalehe energeetikakonverentsil „Kõik sõltub tuule suunast“. Ta märkis, et see mõjutab otseselt ka Eesti eri piirkondades elavate inimeste oodatavat eluiga ja -kvaliteeti.
Meie vajadus elektrienergia salvestamise võime järele võib kuhjaga täituda. Pool praegu Eestisse plaanitavatest salvestussüsteemidest kavatseb valmis ehitada üks ettevõte.
Põlevkivist elektri tegemine ei tasu ära. Tootmise sulgemine suurendab riski, et Eestis ei pruugi alati särtsu jätkuda.
Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on endiselt kasvutrendis. Eelmisel aastal hukkus 59 inimest (63)
Eelmisel aastal juhtus 1724 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1942 ja hukkus 59 inimest. 2022. aastaga võrreldes suurenes kannatanutega liiklusõnnetuste arv 165 võrra ja vigastatute arv 177 võrra. Seitsmes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat. Otsasõidu tõttu hukkus 17 jalak...
Riigikontroll: liiklusohutuse programm on õhku täis ja Eesti on seatud eesmärgist kaugele jäänud (53)
Ehkki liiklusohutusprogramm seab eesmärgiks vähendada maanteedel hukkunute ja raskelt vigasaanute arvu, ei ole liiklusohvrite arv viimastel aastatel vähenenud ning liiklusohutuse programmi tegevused on suures ulatuses rahalise katteta, leiab Riigikontroll oma auditiaruandes.
Lööktöö alaku! Euroopa Liit annab eramajade renoveerimiseks 28 miljonit eurot, ent kullasaju tõttu peavad majaomanikud kiirustama (268)
Aprillis avaneb uus KredExi väikeelamute rekonstrueerimise meede, millega jagatakse majaomanikele Euroopa Liidu taasterahastust (RRF) renoveerimistoetuseks 28 miljonit eurot, aga ainult siis, kui 900 maja poolteise aastaga korda saavad.
Mürareostuse vähendamise meetmetena nähakse nii madalamaid kiiruspiiranguid kui ka sõiduteede kitsendamist.