Kohus leidis, et võimalikud probleemid võivad avalduda alles siis, kui põlevkiviõlitehas tööle pannakse. Kuna tehast ehitades keskkonnaprobleemid veel ei avaldu, pole kohtu hinnangul ehitusloa tühistamiseks alust.

Õlitehase ehitusloa tühistamiseks kohtusse pöördunud kliimanoored on välja toonud, et õlitehase ehitusluba ei ole arvestanud kõikide rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustustega, mis Eesti endale võtnud on. Plaanitav õlitehas ei võimalda Eestil täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi ning on vastuolus Eesti eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Kuna kliimakriis pole kuhugi kadunud ja õlitehase rajamine süvendaks seda veelgi, kaaluvad noored otsuse edasi kaebamist riigikohtusse.

„Kliimakriis ei saabu tulevikus, vaid see on juba käes,“ ütles MTÜ Loodusvõlu juhatuse liige Kertu Birgit Anton. „Praeguses olukorras on vastutustundetu ehitada Eesti inimeste raha eest uut fossiilkütuste tehast, mis süvendab kliimakriisi ja ahendab noorte vabadust elada tulevikus oma äranägemise järgi. Noored ei peaks olema sunnitud käima oma riigiga kohut, aga kui otsustajad muidu ei mõista, et Eesti rahva ja inimkonna hoidmiseks tuleb lõpetada fossiilkütuste tootmine, siis teeme selle neile selgeks kohtus.“

Ringkonnakohtusse jõudnud vaidluses oli peamine küsimus selles, kas Narva-Jõesuu linn selgitas välja kõik ehitusloa andmise otsustamiseks olulised asjaolud ning kas esines alus ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et MTÜ Loodusvõlu poolt esitatud väited ei anna alust tühistada halduskohtu otsust, millega õlitehase ehitusluba jõusse jäeti.

Õlitehase ehitusega on juba alustatud. Kuus päeva tagasi hakati Auveres Eesti Energia uuele õlitehasele seadmeid paigaldama. Nad teatasid avalikult veel enne kohtuotsuse selgumist, et tehas peaks kahe aasta pärast täisvõimsusel tööd alustama.

Kohustust keskkonnamõju hinnata polnud

Vaidlustatud ehitusloaga anti õigus ühe Enefit280 õlitehase ehitamiseks. See tähendab, et detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus realiseeritakse üksnes osaliselt, kuna planeeringuga kavandati nelja õlitehase, järeltöötluskompleksi ning neid teenindavate ehitiste rajamine. Ringkonnakohus ei leidnud, et kavandatav ehitis väljuks detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse piiridest või esineks muus osas vastuolu detailplaneeringuga. Väiteid, mis seadnuks kahtluse alla ehitusprojekti vastavuse detailplaneeringule, ei esitanud kohtule ka MTÜ Loodusvõlu.

MTÜ Loodusvõlu väitis kohtumenetluses, et õigusvastane on ka õlitehaste ja järeltöötluskompleksi rajamise ette näinud detailplaneering. Nimelt ei olnud MTÜ hinnangul detailplaneeringu menetluses koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine ehitatava õlitehase keskkonnamõju väljaselgitamiseks piisav.

Ringkonnakohus asus aga seisukohale, et õlitehase käitamisega ei ületata inimesele ohtlikuks hinnatud ühendite ja osakeste piirväärtust keskkonnas. Kohus leidis ka seda, et ehitusloa andmisel ei olnud Narva-Jõesuu linnavalitsus kohustatud koguma täiendavaid tõendeid keskkonnamõjude kohta ning keskkonnamõjude hindamine jäi õiguspäraselt algatamata.

Veel märkis kohus, et kaebaja poolt esile toodud võimalikud probleemid keskkonnamõjude hindamisel puudutavad õlitehase käitamisel, mitte ehitamisel avalduvaid mõjusid. Õlitehase käitamisest tingitud keskkonnamõjusid on asjakohane hinnata tehase käitamiseks nõutava keskkonna kompleksloa taotlemisel. Keskkonnaamet ongi asunud vastavaid mõjusid hindama.

Olgugi et fossiilkütuste katastroofiline mõju kliimale pole mingi saladus, puudus kohtu hinnangul Narva-Jõesuu linnal alus järelduseks, et põlevkiviõlitehase ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada.

Eelnevast tulenevalt jättis Tartu Ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 4. juuni 2021. a otsuse muutmata. „Kaaludes kaebuse eduväljavaateid ning kaalul olevaid huve ei pidanud ringkonnakohus jätkuvalt põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist,“ seisis kohtu poolt edastatud pressiteates. See tähendab, et esialgse õiguskaitsega saavutatud ehituse peatamine on nüüd õigustühine ja Eesti Energia võib ehitamisega jätkata.

Kohtuotsus ei ole aga siiani jõustunud. Sellele on võimalik esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, mida kliimanoored ka kaaluvad.