Kolmapäeval hääletavad Euroopa parlamendi saadikud aga nõuete karmistamise üle, mis sätestaks, et ahju võib ajada vaid puidujääke, ent mitte enam väärispuitu, millest saaks teha näiteks mööblit või ehitada maju.

Rohetoetused, mida riigid puidust elektri- ja soojatootjatele maksavad, teevad puidu põletamise tasuvaks.

Rohetoetused, mida riigid puidust elektri- ja soojatootjatele maksavad, teevad puidu põletamise tasuvaks. Keskkonna jaoks tähendab see aga rohkema koguse süsiniku õhku paiskamist kui näiteks fossiilkütustega kütmise puhul. Nii on ka Eesti metsad muutunud süsinikusidujatest selle õhkupaiskajaks.

Hiljuti tegi New York Times uurimuse, mis tuvastas, et Rumeenias võetakse maha väärtuslikke vanu puid, mis lähevad otse tehasesse, kus need saepuruks jahvatatakse. Ajakirjanikud nägid oma silmaga, kuidas metsast raiutud mitmesaja-aastane puu pelletitehases masinast saepuruna väljus. Kolmapäeval Euroopa parlamendis tehtavast otsusest sõltub, kas sellist tegevust saab ka edaspidi Euroopa maksumaksja rahast toetuda.