Prügi ei ole olemas!
Me ei peaks üldse rääkima prügist või prügi sortimisest. Keegi ei taha sellest midagi kuulda, teha näppe prügiseks või sorida sodis! Prügi on räpane, haisev – midagi, mille tahaks panna silma alt ära. Prügi on tarbetu.
Aga ärme räägimegi prügist. Otsustamegi nihilistlikult, et prügi pole olemas ja lähme eluga edasi. Sest kõige lihtsam lahendus on alati see, kui üldse pole ei ringlussevõttu ega ringmajandust: võtame toote, tarbime ja viskame ära. Küsimus on, kuhu me selle vaate ja praktikaga jõuame. Kui ookean ja mandrid saavad prügi täis, kas siis järgmiseks hakkame kosmosesse saatma?
Siiski on eituses ka terake tõtt: hetk enne seda, kui viskad midagi prügikasti, oli see toode veel Sulle vajalik. Sa sõid seda, säilitasid ja hoidsid selles toitu, kasutasid seda majapidamises või pakendasid ja kandsid sellega toitu, riideid ja mänguasju.
Ütleme, et sa ei vaja neid asju enam ja viskad selle kõik kokku: liiga pruuni banaani, kilekoti, juustupaki, katkise soki, kaerahelveste karbi, herneste konservpurgi ja klaasist majoneesipurgi. Nüüd, seal ühes ämbris koos, on see tõesti prügi, sest banaanikoor muutub paari päevaga lägaks ning lägaseks muutuvad ka kott, sokk, purgid ja karbid. Sellise sodi, tarbetu prügi väljavaated on heal juhul põletusahi Irus, halval juhul ladestusala ehk prügimägi Jõelähtmel või mõnes muus Eesti kohas (neid on kokku Eestis viis).
Aga tegelikult on sellest äraviskamise hetkel prügi ainult see katkine sokk (on tõesti kahju, et me inimkonnana ei ole suutnud leida veel häid lahendusi tekstiilijäätmete ringlussevõtuks). Klaas-, metall- ja paber- ja plastiktooted on aga materjal, mida on võimalik ringlusse võtta. Niisiis, me ei peaks mitte „sortima prügi“ – banaanikoortest ja muust biolagunevast midagi vajalikku välja noppima – vaid liigiti koguma seda, mis jääb üle – materjale.
Kui ei ole prügi, ei ole ka prügikasti
Tänases majandusolukorras näeb ja tunneb igaüks ehk ka omal nahal, mis on materjalide puudus ning et kõige lihtsam lahendus nende puudusele ongi uuesti ja uuesti kasutamine. Sõna prügikast kasutamine selles mudelis tundub kummaline, sest tegelikult peab meil olema sortimiskapp või sortimiskeskus – see tähendab minimaalselt kolme-nelja eri kasti/kotti/korvi eri materjali- või jäätmeliigi jaoks.
Kui tituleerime enda jaoks mittevajalikke asju liiga kiiresti prügiks, peame me tegelema ka nende käitlemisega – see on kulukam, aga ka keskkonnavaenulikum kui jäätmete materjalina ringlussevõtt. Meile kõigile. On aeg hakata mõtlema ja rääkima jäätmete/materjalide liigiti kogumisest, mitte prügisortimisest.
Ananassikiust kingad ja kohvipurust spordipüksid – jube lahe mõte, miks mitte! Mahlapudelist või jogurtitopsist aiamööbel ja spordiriided – mitte isegi lahe idee, vaid täiesti teostatav ja reaalne tootmisvõimekus. Me suudame väga hästi ringlusse võtta paberit, klaaspakendeid, metalli, üsna hästi juba ka plastikuid. Plastide osas on muidugi veel arenguruumi, kuid on päris palju plastiliike, mille ringlussevõtt on tänaseks loomulik äri osa. On üsna kindel, et plastiringlus ka järjest paraneb, sest poliitiline ja regulatiivne surve suunab kõiki keskkonnasõbralikemate lahenduste poole.
Küsimus ei ole niisiis miks liigiti jäätmeid koguda, vaid kuidas. Vabandused stiilis „mul pole ruumi“, „kõik pannakse ju niikuinii kokku“ on vale! (Jäätmeid tekib ju ikka sama palju, vahet pole, mitmeks sa need jagad, ning kes ei usu, et materjalid ringlusse saadetakse, tulge vaatama). Ainuke takistus on soov ja tahtmine midagi ise teha selleks, et panustada puhtamasse õhku, vette, puhtamasse planeeti, vähemasse kaevandamisse, väiksemasse energiakulusse.
Lihtsad nõuanded, mida järgida, et sinu „prügist“ saaks uus toode
Samm 1: eemalda kodus eri tubadest ja kontoris laudade alt ja toanurkadest segaprügikastid ning loo jäätmete jaoks koht, kus on sortimisjaam või vähemalt viis kotti/kasti/korvi.
Samm 2: kõige tähtsam on eraldada muudest jäätmetest biojäätmeid (tavaliselt toidujäätmed, närtsinud lilled jmt), sest biolagunev materjal muudab teistega kokku puutudes muud jäätmed kasutuskõlbmatuks. Biojäätmed on tooraine komposti või veel parem – biogaasi tootmiseks. Peagu Maardus avatava biogaasitehase toodanguga hakkavad sõitma Tallinna bussid.
Samm 3: kindlasti kogu eraldi paber ja papp – sobivad kartongpakendid, kodumasinate kastid, vanad ajalehed, jmt. Neist saab teha uusi paber- ja papp-tooteid.
Samm 4: kogu eraldi ka klaaspakendid ehk ilma pandimärgita pudelid ja purgid. Klaas on lihtsalt supermaterjal, sest seda saab ümber töödelda lõpmatu arv kordi – sellest sünnivad uued pudelid ja purgid siinsamas Eestis.
Samm 5: - ülejäänud pakendid sobivad segapakendite konteinerisse – neid tekib ka kõige rohkem, kasuta kokkukogumiseks näiteks kile- või paberkotti, millest saad pakendid otse pakendikonteinerisse tühjaks kallata.
