Valesti äravisatud patareid ohustavad kõiki. Need võivad süttida, plahvatada ja mürgitada

Patareidest ja akudest on võimalik väärtuslikke keemilisi elemente uuesti kasutamiseks kätte saada, ent Eesti inimesed pole varmad energiasäilitajaid õigesti käitlema.

Eesti paistab Euroopa Liidus silma laisa patareide ja akude ringlussevõtuga. 2019. aastal jõudis Eestis ringlusse kõigest 29% akusid ja patareisid, aasta hiljem 39%. Euroopa Liidu keskmine oli 2019. aastal 51%. Ent patareides kasutatavaid maavarasid vajatakse roheenergia arenedes üha rohkem, mistõttu on oht, et patareid ja akud hakkavad kallinema.

„Eesti tahab olla keskkonnaambitsioonikate riikide hulgas ja ametlikult me Euroopa Liidu vaates olemegi rohelises grupis. Meil läheb veel aega, et jõuda järele oluliselt suuremas määras ringlussevõttu tegevatele riikidele. Näiteks Luksemburg väikse riigina näitab meile eeskuju, kogudes kokku 71% akusid ja patareisid,“ nentis keskkonnaminister Madis Kallas.