Oled pärit Suurbritanniast, kus kliimakriisi vastu võitleb rahvaliikumine Extinction Rebellion. Mida sa neist arvad? Kas nad pole liiga radikaalsed?


Kuidas saab olla liiga radikaalne? Nad on toonud esile väga lihtsad põhimõtted. Extinction Rebellion on pannud proovile senise arusaama, millised süsiniku heite piiramise eesmärgid on saavutatavad. Suurbritannia valitsus on maailmas esimesena seadnud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi. Meie ütleme, et see on nagu palli kõrgesse rohtu löömine, sest lükkab kõik otsused tulevikku ega pane kohe tegutsema. Minu arvates on Extinction Rebellion väga veenvalt põhjendanud eesmärgi märksa varasemaks toomist. Nüüd ütleb ka leiboristlik opositsioon, et kliimaneutraalsuse eesmärk võiks olla seatud 2030. või 2035. aastaks.

Peale selle on nad püüdnud selgeks teha, et ees seisavad väga rasked otsused, mis nõuavad käitumise ja elustiili muutmist. Nii et minu arust on nad toonud kliimaaruteludesse aususe.

Nende taktikas võib kahelda. Nagu paljud Extinction Rebellioni liikmed arvan minagi, et ühistranspordi tõkestamine läheb soovitud eesmärgiga vastuollu. Mõned vaidleksid vastu, et igasugune häiring on õigustatud, et inimesi unest raputada. Minu arust peaks tähelepanu pöörama neile, kes kõige rohkem vastutavad ja on kõige mõjukamad. Takistada inimestel metroorongiga tööle minna on vähem kasulik kui häirida nafta- ja gaasikonverentsi või takistada üritust, kus räägitakse uute fossiilkütuste taristu rahastamisest, mis on ilmselgelt palju suurem probleem.