Uued keskkonnanõuded on ranged ning tänu sellele on laevaliiklusest tulenev keskkonnajälg palju väiksem. Kui varem oli reovee merre laskmine kruiisi- ja reisilaevadelt osaliselt lubatud, siis alates tänavu esimesest juunist on see keelatud kõikidele reisi- ja kruiisilaevadele (v.a kui see on nõuetekohaselt puhastatud, sh eraldatakse ka fosfor ja lämmastik). Reovesi põhjustab merede eutrofeerumist (fosfori ja lämmastiku rohkusest tulenev taimestiku kasv meres), mis on meie mere kõige suurem probleem. Käesoleval ajal peavad laevad kasutama uusi keskkonnasõbralikumaid puhtamaid kütuseid, mis lisaks vähenenud väävlieritusele on ka madalama tahmaeritusega. Kümme aastat tagasi oli lubatud väävlisisaldus 1% ning viis aastat tagasi 0,5%, siis nüüd on lubatud 0,1%. Laevad ei tohi enam ballastvett töötlemata vahetada, millega välditakse võõrliikide Läänemerre sattumist. Veel viis aastat tagasi oli see lubatud. Läänemeres on praegu teada 140 võõrliiki, kes ei peaks siin elutsema, neist neliteist on Läänemerre sattunud viimase kümne aasta jooksul.

Kas koroonast tingitud lockdown, mis pani laevaliikluse praktiliselt seisma, on mõjutanud meie mere seisukorda?

Koroonakriisist põhjustatuna vähenesid oluliselt või täielikult ainult reisi- ja kruiisilaevade laevakülastused, kaubalaevad aga seilasid samamoodi edasi. Tõsi on see, et vähenenud laevaliiklus mõjutas keskkonnaalaselt positiivselt ka Läänemere seisukorda. Samas tuleb märkida, et nii eutrofeerumise peamine põhjus kui ka mereprügi allikad ei ole mitte laevad, vaid pigem maismaalt (sh põllumajandusest) tulenev tegevus.

Mis on Läänemere kõige suurem reostuse allikas? Missugust prügi leiab siit kõige rohkem?

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon ehk HELCOM on kaardistanud Läänemere suurimad reostuse allikad ehk nn hot spot-id, mille kohaselt on tõsisemad saastajad reoveepuhastusjaamad, tööstusettevõtted ja põllumajandus. Mereprügis domineerib plastprügi: väga palju on suitsukonisid, joogipudeleid ja nende korke, vatipulki, hügieenisidemeid, kilekotte jms. Seda satub merevette nii kaldalt, laevadelt kui sadeveega.

Missugune Läänemere piirkond on kõige rohkem saastatud?

HELCOMi andmete kohaselt on kõige prügistatum piirkond Läänemeres Soome laht, mille ääres on suurimad linnad Peterburi, Helsingi ja Tallinn ehk prügi tekib ja sattub vette seal, kus on kõige rohkem elutegevust. Eutrofeerumise all aga kannatab 97% Läänemerest.

Kui suur roll on mere saastamisel laevaliiklusel ning mida tehakse selleks, et see oleks minimaalne? Tooge palun konkreetseid näiteid.

Nagu ma juba mainisin, siis Läänemeri on sisemeri, kus veevahetus toimub äärmiselt aeglaselt ning seetõttu on siin keskkonna negatiivsed mõjud võimendatud. Läänemeri on merereostuse vältimise konventsiooni MARPOL kohaselt eripiirkond ning seal liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et minimeerida selle tegevusega kaasnevat võimalikku negatiivset mõju merekeskkonnale. Selleks, et tagada merevee puhtus, on laevadel kohustus, et kõik laevas tekkivad jäätmed, kaasaarvatud õlisegused veed ja reovesi tuleb ära anda sadamates selleks, et vähendada võimalikku meresaastet. Sadamatel on kohustus võtta vastu laevadel tekkivad jäätmed ning sageli ei ole need maksutatud äraantavate koguste põhjal, vaid seotud pigem laeva suurusega- nii on ka laevafirmadel suurem motivatsioon jäätmeid üle anda, sest jäätmetasu tuleb maksta nii ehk naa.
Rahvusvaheliselt on kehtestatud laevadel kasutatavate laevakütuste väävlisisaldusele piirnormid. Laevad peavad jälgima oma kütusekulu ja koostama ning esitama oma CO2 heitkoguste aruandlust. Mitmed sadamad, sh. Tallinna Sadam on teinud soodustusi sadamatasudest neile laevadele, mis kasutavad keskkonnasõbralikumaid kütuseid. Sadamad on rajanud kaldaelektriühendused, et laevad saaksid sadamas seismisel diislikütuse asemel kasutada elektrit, mis vähendab õhusaaste, müra ja vibratsiooni. Tallinna Sadamas ei ole lubatud laevade veealuse osa puhastamine selliselt, et puhastusjäägid satuks merre.

Kui varem pesti laevatekki nii, et õli uhuti merre, siis kuidas näeb see protsess välja nüüd?

Tänapäeval pole selline tegevus mõeldav. Merre ei tohi sattuda merekeskkonnale kahjulikke aineid, vaid need tuleb nõuetekohaselt kokku koguda ja sadamas ära anda. Vastavad nõuded on nii seadustes, konventsioonides kui ka Sadama Eeskirjas.

Inimesi tihti huvitab see, kui suur on ühe reisilaeva jälg meie keskkonnale? Kas see on võrreldes varasemate aegadega vähenenud või hoopis suurenenud?

Toon teile konkreetse näite, et saaksite paremini mõista, kui palju on keskkonnareeglid ja nõuded muutunud. Laevade ehitamisel jälgitakse uute laevade energiatõhususe indeksit, mis tähendab, et võrreldes laevadega, mis olid ehitatud 1999-2009 peavad uued laevad olema energiatõhusamad. Laevad, mis ehitatakse aastatel 2020-2024, peavad parandama oma energiatõhusust 15%-20%. Laevad, mis ehitatakse pärast 2025. aastat peavad parandama energiatõhusust 30%. Lisaks on meretransport üks keskkonnasõbralikumatest transpordiviisidest ning ligikaudu 75% Euroopa rahvusvahelisest kaubandusest ja 40% Euroopa Liidu sisekaubandusest toimub meritsi. Toetudes Euroopa Parlamendi statistikale saab öelda, et Meretranspordi poolt tekitatud kasvuhoonegaaside kogus moodustab ligikaudu 3% kogu Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidest, samas kui maanteetransport tekitab ligikaudu 19%. Erinevus on drastiline.

Läänemeres moodustab suure osa prügist pudelikorgid ja kaaned, toidupakid, kilekotid. Kas Tallinna Sadama üks kohustustest on ka nendest merd puhastada? Kui jah, siis kuidas see protsess välja näeb.

Sadam ei saa võtta vastutust kogu prügi eest, mis satub merre inimtegevuse tagajärjel ja pole seotud laevaliiklusega, kuid oleme teinud teavituskampaaniaid, et hoida merd puhtana. Samuti selleks, et tagada merevee puhtus, on sadama kohustus kõik laevas tekkivad jäätmed vastu võtta. Sadama akvatooriumi puhtust monitoritakse regulaarselt ning vette sattunud prügi koristatakse ära. Õlireostuse korral on sadamal olemas reostustõrjelaevad ja reostustõrje plaan. Lisaks paigaldati Tallinna Vanasadamasse mereprügipüüdur Seabin, mis korjab vette sattunud plastikut ja muud olmeprügi.

Missuguse riigi eeskuju on Tallinna Sadam Läänemere hoidmiseks ja säästmiseks võtnud? Ja missuguseid investeeringuid teinud?

Meile on suureks eeskujuks olnud Norra, Soome ja Rootsi sadamate praktikad. Samuti kasutame oma keskkonnainvesteeringute ettevalmistamisel ESPO (European Seaports Organisation) ja BPO (Baltic Ports Organisation) kogemusi ning teeme koostööd praktiliselt kõikide Läänemere äärsete suuremate sadamatega.

Tallinna Sadam on investeerinud reovee vastuvõtu seadmetesse, rajanud kaldaelektriühendused ja automaatsildumise seadmed laevadele, meie sidusettevõte Green Marine töötleb ümber õliseguseid jäätmeid ning paneb rõhu laevadelt vastuvõetavate jäätmete võimalikult suures osas ringmajandusse suunamisse, samuti oleme rakendanud sadamatasu soodustusi keskkonnasõbralikele laevadele Positiivsed tulemused on need, et reovesi antakse ära sadamas ning laevade poolt põhjustatud õhusaaste on pidevalt vähenemas.

Ranged keskkonnanõuded laevadele
Tallinna Sadam panustab järjekindlalt, et vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Sadam lähtub teadmisest, et meie kodumeri – Läänemeri – on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas.

Tallinna Sadam annab endast parima, et vältida laevadelt reovee merre laskmist. Selleks on Vanasadamas rajatud reovee kanalisatsiooni torustik kruiisikaidel, tihedama kasutusega liinilaevade kaidel ja mikrotunnel reovee vastuvõtu võimsusega kuni 1200 m3/h. Tänu püsivalt kaldaga ühendatud reovee kanalisatsioonile kaidel, saavad Vanasadamas peatuvad kruiisilaevad ja reisilaevad reovett ära anda piiramatus koguses ja ilma lisatasuta.

Täiendava sammuna keskkonnasõbralikumaks sadamaks muutumisel kehtestas Tallinna Sadam rangemad keskkonnanõuded laevadele. Alates maist tohib meie sadamates teha laevakerede veealuste pindade puhastust ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutakse.
Muusikaline suursündmus „Ookean“ Tallinna Sadamas
15. juulil toimub Tallinna Sadamas muusikalise suurlavastuse „Ookean“ esiettekanne.

“Ookean” räägib ookeanist kui meie elu allikast – hingamismehhanismist, mis vaatleb

vee erinevaid olekuid ja tõstatab küsimusi muusika ja ühiskonna omavahelisest

potentsiaalsest partnerlusest. Vaid veerand meie hapnikust toodetakse

vihmametsades – 70% ehk enamik tuleb ookeanist, mis on keskkondlikus plaanis

järjest suurema kaaluga. Läänemeri on seejuures üks kõige tugevama inimmõju all

olev meri maailmas. Ookeani võim on kontrollimatu ja piiritu, isegi kui seda

esmapilgul ei teadvustata. Muusikalise suurlavastuse tegevuse keskmes on orkester, koor, löökpillid, elektroonika; liigutatav kaheksa meetri kõrgune hiigelnukk, kaskadöörtantsijad. Kasutusele tulevad eelsalvestatud kui ka live-videoprojektsioonid. Tallinna Sadama kruiisisadama servale on planeeritud suur lava, kus on plaanis etendada kaks etenduskorda algusega kl 19 ja kl 22.