Paavst Franciscus kliimakõneluste eel: meie reaktsioon kliimakriisile peab olema jõulisem
(89)
Paavst sõnas, et maailm peab kliimamuutustele ja pandeemiale reageerima visiooni ja radikaalsete otsustega, et ei läheks raisku võimalused, mida praegused väljakutsed meile pakuvad. „Saame kriisile reageerida kahte moodi: taganeda ja isoleerida end või näha nendes kriisides võimalust muutusteks.“
Ta lisas, et igaüks meist – kes iganes me oleme ja kus iganes me paikneme – saab täita enda rolli, muutes meie ühist reageerimist enneolematule ohule, mida kliimakriis endast kujutab.
Paavst on ka varasemalt juhtinud tähelepanu kliimakriisi olulisusele. Enne Pariisi kliimakõnelusi 2015. aastal pöördus ta maailma liidrite poole ja arvatakse, et sel võis olla mõju kõnelustele tulemusele. Teadaolevalt jõudsid riikide juhid Pariisis esmakordselt ühisele kokkuleppele kliimaeesmärkide osas. Paavst Francis loodab, et ka seekord, enne Glasgow’s toimuvat ÜRO kliimakonverentsi COP26, võib tema sekkumisest kasu olla.
Mida kujutab endast COP26?
Novembri esimesel kahel nädalal Šotimaal Glasgow’s toimuv COP26 toob kokku 197 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalist. Nende hulka kuuluvad EL ja kõik ELi liikmesriigid.
30 aastat tagasi tulid maailma juhid esimest korda kokku, et kliimamuutustega ühiselt tegeleda. ÜRO kutsus riike üles allkirjastama kliimakonventsiooni, mis kohustaks kõiki vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sellest ajast saadik on konventsiooni allkirjastanud riigid kohtunud igal aastal, et arutada edusamme ja probleeme. Eelmine aasta jäi konverents aga pandeemia tõttu ära ja toimub sel aastal Glasgow’s.
Käesoleva aasta kliimamuutuste konverentsil on neli peaeesmärki:1. Tagada sajandi keskpaigaks ülemaailmne netonullheide.2. Hoida sihti, et globaalne soojenemine jääks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.3. Võtta kohustus kaasata 2025. aastaks 100 miljardit USA dollarit aastas, et aidata arengumaadel toime tulla kliimamuutuste kahjulike tagajärgedega.4. Viia lõpule Pariisi kokkuleppe täitmise reeglite koostamine.
Euroopa Liit leppis enda ühised seisukohad kokku 6. oktoobril. EL-il on konverentsil kolm suurt eesmärki. Esiteks soovib liit saavutada olukorra, et kõikidel riikidel on selged kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osas. See on vajalik selleks, et tekiks olukord, kus reaalselt oleks võimalik hoida soojenemist alla kahe kraadi.
Teine suurem eesmärk on, et arenguriikide rahastamise ambitsioon ja summad suureneksid. Kolmandaks soovi Euroopa Liit, et lepitakse kokku ja rakendatakse Pariisi kliimaleppe reeglistikku. Näiteks on riikidel tarvis kokku leppida süsiniku heitkoguste süsteemi puudutavad reeglid: kuidas käib heitkoguste arvestamine, aruandlus jpm.
Kui need kolm eesmärki saavutatakse, võib Euroopa Liit lugeda COP26e edukaks kliimakonverentsiks.
