Tänaseks on piirialast saanud sõjaväetsoon, kuhu Poola valitsus rajab vähemalt viie meetri kõrgust ja 186 kilomeetri pikkust piirimüüri. Ehitustegevus juba käib ja kui müür peaks valmima järgmise paari kuu jooksul nagu plaanitud, blokeerib see väga paljude metsloomade rändeteed.

Bialowieza sümbol Euroopa piison ürgmetsas.

Näiteks on ohustatud huntide, ilveste, pruunkarude, Euroopa piisonite ja punahirvede rändeteed. Nende liikumiskoridori blokeerimisel võib olla väga palju erinevaid kaasuvaid mõjusid, eeskätt kuna Poola-Valgevene piir on üks olulisimaid metsloomade liikumiskoridore Euraasia ja Ida-Euroopa vahel. Loomaliikide geneetika püsib aga siis terve, kui neil on võimalik mööda neid koridore liikuda.

Ebaseaduslik raie ürgmetsas


Poolal on ürgmetsa kaitsemisega ka varasemalt probleeme olnud. Nimelt alustas Poola valitsus 2016. aasta Białowieża ürgmetsas raiet, mille Euroopa Komisjon 2017. aastal kohtus vaidlustas.

Poola valitsuse sõnul oli raie vajalik, et vähendada metsatulekahju ohtu, piirata kuuse-kooreüraski tekitatud kahju ning säilitada teeliiklust. Komisjon argumenteeris, et raie hävitab metsa, mille floorast ja faunast osa on maailmale ainulaadne

2018. aastal leidis Euroopa Kohus, et Poola valitsus rikkus raietöödega UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvas Euroopa ühes viimases ürgmetsas seadust. Kolm aastat hiljem plaanis Poola raiumist jätkata vaatamata Euroopa Komisjoni ähvardusele, et kohtuotsusest mööda vaatamisele järgneb rahaline trahv.

Białowieżas on ainus säilinud osa kunagisest Euroopat katnud massiivsest metsast.