Europarlamendi saadik: Eesti metsamajandamine ei ole jätkusuutlik, lageraie ei ole õige viis
(179)
Waitz käis ringi meie metsades ja postitas sotsiaalmeediasse kokkuvõtvad videod sellest, mida seal ringi käies nägi. Tema hinnangul on Eesti metsad jätkusuutmatu majandamise tõttu kehvas seisus.
Esimeses videos seisis Waitz lageraie raiesmikus ja juhtis tähelepanu sellele, et puud võeti maha energiatootmise jaoks, sest need ei olnud piisava paksusega saetööstuse jaoks. „Näete ise, milline laastav efekt on suurtel masinatel nagu harvesteridel siinsele pinnasele ja metsa ökosüsteemile."
Järgmiseks näitas ta kohta, kus kahel pool teed hävitatakse Euroopa Liidu rahadega looduskeskkond, teisel pool taastatakse. „See ei ole mitte kuidagi loogiline," sõnas Waitz videos. Täpsemini toimub ühel pool märgala taastama ja teisel pool selle intensiivne kuivendamine.
Teises videos on europarlamendi saadikul sõnum erametsaomanikele: kui sa müüd oma metsa suurele pelletitootjale nagu Graanul Invest, hävitavad nad oma tegevuse metsa elurikkust, põhjustavad erosiooni ja liigseid CO2 heitmeid. Ta näitab videos Graanuli Investi tehast, kus on näha lõputus koguses palke.
„Neid palke oleks saanud kasutada saetööstuses, aga selle asemel lähevad need energiatootmisesse. Me ei peaks enda väärtuslikku ressurssi sellisel viisil kasutama," rääkis ta.
Lisaks juhtis Waitz tähelepanu sellele, et Graanul Invest teeb liigset lageraiet ka looduskaitsealusel Natura 2000 alal. Nimelt ei tohi seaduse järgi Natura 2000 alal teha lageraiet rohkem kui ühel hektaril. Waitz näitab aga ala, kus on mitmeid hektareid Natura 2000 alal lageraiega eemaldatud. Tema sõnul on tegelikult juba fakt, et Eestis üldse tohib Natura 2000 alal metsa maha võtta, väga mruettekitav.
Keskkonnaameti direktor Rainer Vakra sõnas Waitzi videoid kommenteerides, et olukord on oluliselt muutunud võrreldes ajaga, millal europarlamendisaadik Eestis käis. Nimelt peatas Keskkonnaamet juba veebruaris kõik raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides selleks, et tagada nende säilimine.
„Raied on peatatud niikauaks, kuni saame inventuuri käigus veenduda, kas väärtuslik elupaik on looduses päriselt olemas. Eeldame, et see nii on, kuid inventuur annab kindluse, et piirangud on põhjendatud ja elupaik kaitstud," rääkis Vakra.
Keskkonnaameti hinnangul on väärtuslikke metsaelupaiku piiranguvööndites hinnanguliselt 42 358 hektaril, neist 12 685 hektarit erametsades ning 29 673 hektari riigimaal või segaomandis. Kokkuvõtteks on just riigi ülesanne on tagada, et kaitsmist vajavad väärtused oleks inventeeritud ja hoitud ka majandatavates piiranguvööndi metsades.
