Ühenduste hinnangul on tarvis viivitamatult loobuda Vene gaasist ning fossiilsest gaasist üldse eeskätt kolmel peamisel põhjusel.

Esiteks põhineb fossiilne gaas täielikult impordil ning on seega energiasisendina haavatav. Teiseks näitas möödunud talv fossiilse gaasi hinna ettearvamatut kõikumist ning karmistuvad keskkonnanõuded ja kliimaeesmärgid ei anna põhjust loota, et gaasi hind taastub. Kolmas oluline tegur on gaasi tarneahela igas osas lekkiv metaan, mis hoogustab kliimamuutust.

„On tunnustust väärt, et Eesti riik on Vene gaasist sõltuvuse vähendamiseks astunud jõulisi samme ning leidnud ajutise lahenduse LNG ujuvterminali näol. Kindlasti peab LNG kasutamine olema vaid väga lühiajaline lahendus, et vältida sügavamat lukustumist fossiilkütustesse," rääkis ERLi huvikaitse ekspert Johanna Kuld.

Püsiva fossiilse gaasi taristusse investeerimise asemel peab Eesti panustama taastuvatesse lahendustesse, mille abil jõuame kliimaeesmärkide täitmiseni ja energiajulgeoleku tagamiseni, selgitas Kuld. „Fossiilsest gaasist loobumiseks on Eestil võimalik juba praegu palju ära teha, alustades hoonete renoveerimisest ning pingutades soojusmajanduse ja tööstuse dekarboniseerimise nimel,” rõhutas ta.

Ühendused peavad vajalikuks, et Vene gaasist ning üldse fossiilsest gaasist täielikuks loobumiseks koostaks riik väljumise plaani ning kavandaks selle edukaks elluviimiseks lisameetmeid. Näiteks kiirendaks ja mitmekordistaks planeeritud energia- ja ressursisäästu mahtu, leiaks lisavahendeid ning meetodeid kodumaise taastuvenergia tempokaks arendamiseks ja seda toetavate lahenduste kiirendamiseks.