IT-spetsialist: me peame krüptost loobuma

Kas sina sõidaksid sõbrale raha andmiseks Hummeriga 22 korda Tallinnast Tartusse? Üks bitcoin'i-tehing paiskab atmosfääri sama palju süsihappegaasi. See on silmakirjalik ja kuri.

Ma seletan, kuidas bitcoin töötab.
Selleks, et krüptotehingud toimuksid, peab kogu aeg "kaevandama". Selle jaoks on üle maailma väga palju spetsiaalseid arvuteid. Kaevandamine seisneb selles, et kõik need arvutid püüavad teatud matemaatiliste omadustega arve ära arvata. Ainult üks arv kolmekümnest triljonist on õige. Nende arvude arvamiseks kulub palju elektrit ja kes esimesena arvu ära arvab, saab selle eest preemia. Ülejäänute numbrid ja elekter lähevad lihtsalt raisku. Seda skeemi nimetatakse töötõestuseks (proof-of-work).
Selle arvamismängu peale kulub 1% kogu maailmas toodetavast elektrist. See arvamismäng põhjustab 0.5% kogu maailma süsinikuheidetest.

Ilma kontekstita võib olla raske hinnata - vahest ongi rahaga tehingute tegemine mingi kõrgem matemaatika? Tegelikult ei ole. Tavaline kaardimakse poes heidab atmosfääri ligi kolm miljonit korda vähem süsihappegaasi kui üks bitcoin'i tehing.

Ainus vahe panga-ülekande ja krüpto-ülekande vahel on see, et ühega pead sa oma panka usaldama, teisega pead sa 51% kaevandajatest usaldama.