Keskkonnaõiguse keskus: Eesti taganeb rahvusvahelistest lepetest. Kliimaeesmärgid ei tohi juba lubatule alla jääda

Kui kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatud eesmärkidega ei püüelda kõige rohkem 1,5 kraadi globaalse soojenemise piiresse jäämise poole, siis on need eesmärgid kindlasti ebapiisavad, ütles keskkonnaõiguse keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari.

Sellele, et eesmärgid on ebapiisavad, viitab Vaarmari sõnul mitu asjaolu. Esiteks on eelnõus seatud eesmärgid madalamad, kui Eesti varem lubanud on.

„Näiteks on Eesti riiklikus kliima- ja energiakavas 2019. aastal Euroopa Liidule lubatud, et Eesti vähendab aastaks 2030 kasvuhoonegaaside (KHG) heidet 70%, ent eelnõus on latt madalamale seatud,“ märkis Vaarmari. Samuti on „Eesti 2035“ tegevuskavas võetud eesmärgiks, et 2035. aastaks ei ületa KHG heide kaheksat miljonit tonni – ka sellest on eelnõus taganetud. „Pariisi kliimalepe ega EL-i õigus ei võimalda riigil taganeda juba kord seatud kliimaeesmärkidest,“ ütles õigusekspert.