Saastav tegevus läheb kallimaks. Eesti pangad hakkasid mullu keskkonnaga arvestama

Kui 2019. aastal ei arvestatud oma kliimamõjuga üldse või tehti seda väga vähe, siis mullu toimus hüpe edasi, näitab värske raport.

Tunamullu kirjutas Eesti Päevaleht, et Eesti finantsasutused investeerivad inimeste pensioniraha meeleldi ettevõtetesse, mis võimendavad kliimamuutust. Artikkel põhines äsja asutatud kodanikuühenduse Estwatch raportil, mille järgi kõik Eestis tegutsevad pangad kas osaliselt või täielikult eirasid keskkonnaga seotud, sotsiaalseid ja ettevõtete juhtimispõhimõtteid ehk ESG riske. Toona põhjendasid pangad, et pole tarbijate nõudlust vastutustundlike investeeringute järele.

Nüüd on Estwatch saanud valmis uue aruande, mis näitab, et mullu astus neli suuremat Eestis tegutsevat panka – Swedbank, SEB, LHV ja Luminor – samme, et viia oma tegevus kooskõlla Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestlike arengu eesmärkidega. Pangad on toonud turule vastutustundlikke tooteid ning mis isegi olulisem, arvestavad varem loodud toodetes järjest enam keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, rõhutas Estwatchi esindaja ja raporti autor Uku Lilleväli, kelle sõnul viitab see süsteemsele muutusele.

„Pangad näitavad hästi, mis ühiskonnas laiemalt toimub. Keskne järeldus on, et kliimamuutusest tulenevad muutused on pöördumatud – mitte ainult keskkonnale, vaid ka majandusele,” sõnas Lilleväli. „Raha seab prioriteedid, millises suunas ühiskond ja maailm arenevad, ning pangad näevad, et saastavatesse ja kahjulikesse ettevõtetesse ja sektoritesse pole tulus investeerida.”