Mai alguses saatis riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik erakond) rahandusministrile arupärimise Eesti Energia kavandatava Enefit 280 põlevkiviõlitehase kohta. Mitmele küsimusele olid rahandusministeerium ja Eesti Energia keeldunud seni vastamast.

Muu hulgas tunnistas minister, et uue valitsuse ametisse astumise ajaks oli õlitehasega seoses tehtud kulutusi 3,6 miljoni euro eest. „Enne käesoleva aasta jaanuari olid kõik peamised hanked ehk ca 80% investeeringu maksumusest välja kuulutatud, kuid ehituslepingud olid sõlmimata ja toimusid läbirääkimised,” selgitas Pentus-Rosimannus oma vastuses. Seni on valitsus jätnud mulje, et kuna ehituseks olid investeeringud juba tehtud, polnud võimalik tehase ehitust enam peatada.

Praeguseks on Eesti Energia sõlminud ligi 80% projekti valmimiseks vajalikest hankelepingutest. Projekti maht on kokku 321 miljonit eurot ja sõlmitud lepingute alusel on 1. juuli seisuga vajalik teha väljamakseid ligikaudu 37 miljoni euro ulatuses. „Kõik sõlmitud lepingud on lõpuni täitmata, kuna projekti ajakava kohaselt toodab E280-2 täisvõimsusel 01.04.2024 ning selliste suurte ehitusprojektide puhul on tavaline praktika maksete jaotamine projekti kogu perioodi peale,” selgitas minister.
Enefit 280.

Pentus-Rosimannus ütles ka, et on soovitanud Eesti Energial edasisi kulutusi projektile mitte teha. „Olen oma 19. mai kirjas Eesti Energia juhatusele avaldanud seisukohta, et seoses Tartu ringkonnakohtu otsusega peatada esialgse õiguskaitse seadmise eesmärgil uue õlitehase ehituslubade kehtivus kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni, on vaidluste ajal õlitehase ehituse ja sellega seotud ettevalmistustega seotud pöördumatute kulutuste tegemine suure riskiga ettevõtte majandustulemustele. Kirjaga kutsusin Eesti Energia nõukogu ja juhatust vastavalt äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustusele hoiduma sellistest kulutustest,” vastas rahandusminister Ossinovskile.

Samuti kirjutas ta enda sõnul ettevõttele, et nad uuendaksid oma tasuvusarvutusi ja annaksid nende kohta avalikkusele selgitusi – seni on ettevõte keeldunud ka sellest, nagu on kirjutanud Eesti Päevaleht. „Olen Eesti Energia juhtkonnale saadetud kirjas pidanud vajalikuks, et Eesti Energia nõukogu ja juhatus vaataksid üle ja uuendaksid uue õlitehase tasuvusarvutusi, arvestades nii erinevaid prognoose ja kliimalepetest tulenevat kui ka viidatud kohtuvaidlusega seonduvaid asjaolusid. Pean ka vajalikuks, et juhatus ja nõukogu oleks valmis seda avalikkuse ees põhjendama, kuivõrd Eesti Energia puhul on tegu riigile kuuluva põhjendatult suure avalikkuse tähelepanu all oleva ettevõttega.”

„Kohtuvaidlus uue Enefit 280 tehase ehitusloa vaidlustamise küsimuses on praegu tõsiasi, nagu ka ehitustegevuse alustamist keelav esialgne õiguskaitse,” kommenteeris rahandusministri kirja Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts. „Ehitustegevusega ei alusta me kindlasti enne, kui ehitusloa kehtivus on taastatud. Oleme esitanud kohtule täiendavaid eksperthinnanguid, mis aitavad õigusemõistjal teha ehitusloa osas kaalutud ja faktipõhise otsuse.”

Õlitehase ehituse ettevalmistus on hetkel veel ettevalmistavas faasis ning fookus tegemistel, mis ei nõua ehitusplatsil toimetamist, märkis ta.

Tasuvushinnangu kohta ütles Luts: Eesti Energia juhatus on õlitehase investeerimisotsust ette valmistades läbi vaadanud erinevate stsenaariumitega tasuvusarvutused, mis kinnitavad õlitehase kasumlikkust. Hoiame eeldustel, mida võtsime aluseks tasuvusarvutusi läbi viies, pidevalt silma peal.

Jevgeni Ossinovski ütles, et ministri pöördumine Eesti Energia poole on oluline. „Nagu vastusest välja paistab, siis on ka juhatus teinud tasuvuse kontekstis juba korrektuure allapoole. Arusaadavalt, kui me vaatame praegust CO2 hinda, juulis väljatulevat Euroopa Komisjoni paketti ja lisame juurde, et tõenäoliselt järgmised kaks aastat ehitust ei toimu, siis lüheneb ka tehase kasulik periood ja tervemõistuslik oleks sellest loobuda. Minister on püüdnud seda pehmelt teha, aga on selge, et kui poliitilist tahet oleks, siis oleks võimalik ja mõistlik see projekt ka päriselt seisma panna.”
Jevgeni Ossinovski

„Jaanuarikuust on räägitud, et enam ei saa projekti tagasi pöörata, kuna kulusid on nii palju üles võetud, aga praktiliselt näeme, et alles juuliks on esimene 10% kohustustest üles võetud ehk on võimalik see otsus ümber vaadata ja mõistlik oleks seda ka teha,” sõnas Ossinovski.

„Valitsus on tegelikult väga rumalalt lasknud viimase kolme kuu jooksul üles võtta veel 35 miljoni ulatuses kohustusi – õigemini kohustusi üles võtta palju rohkem, aga 1. juuli seisuga läheb väljamaksmisele 37 miljonit,” märkis Ossinovski. „Paralleelselt toimub mitu asja: kliimapoliitika karmistumine, valitsuse otsus lõpetada aastaks 2040 põlevkivi töötlemine, mis on ka nõukogul uude tasuvusarvestusse sisse pandud, ja nüüd ka kohtuotsus, mis lükkab tehase valmimist mitu aastat edasi ja tegelikult lühendab tehase töötamise perioodi, tõstab toodangu omahinda seoses kliimapoliitika karmistumisega. Sellest lähtuvalt oleks mõistlik projekt seisma panna ja seda raha, mis Eesti Energia on tehase ehituseks eraldanud, kasutada päriselt rohepöörde tegemiseks.”

Kolm nädalat tagasi otsustas Tartu ringkonnakohus rahuldada MTÜ Loodusvõlu taotluse esialgsele õiguskaitsele. See tähendab, et kuni kohus pole jõudnud lõppotsusele põlevkiviõlitehase ehitusloa õiguspärasuse üle, ei tohi Eesti Energia tehase ehitusega jätkata. Ehitust pole seni alustatud.