EPL GLASGOW'S | Kliimakõneluste lõppdokumendi mustand nõuab esimest korda fossiilkütusest loobumist
(18)
Mustandis on kirjas muudki positiivset. Näiteks on kliimamuutustega kohanemine tõstetud lausa teiseks punktiks, mis viitab sellele, et lõpuks on aru saadud, et arengumaid tuleb toetada muutustega kohanemisel. Üksi ehk ilma lisarahata nad sellega hakkama ei saa.
Samuti on positiivne, et esimest korda viidatakse väga selgelt IPCC teadlaste sõnumile, et kui soovime hoida soojenemist 1,5 kraadi piires, peavad emissioonid aastaks 2030 vähenema 45%. Sellega saadetakse selge sõnum, on 1,5 kraadi sees püsimine on endiselt eesmärk ja sellele tuleb fokuseerida.
Lisaks märgitakse, et maailma riikidelt oodatakse drastilisemaid lühiajalisi lubadusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tuleva aasta kõnelusteks. Üleskutsega soovitakse vähendada lõhet Pariisi kliimaleppe eesmärgi ja riikide lubaduste vahel: praeguste plaanidega ei suudeta globaalset soojenemist 1,5 kraadiga piirata. Samuti kutsub dokument riike üles olema nõus iga-aastase kõrgetasemelise ministrite kohtumisega, et seal ambitsioone veelgi tõsta. COP26 viimased päevad kuluvadki riikide delegatsioonidel sellele, et vaielda selgeks lõppdokumendi sisu.
Oluline on märkida, et COP26 lõppdokument erineb eelmiste kõneluste lõplikest dokumentidest. Kui Pariisis 2015. aastal sõlmiti kokkulepe, mis ei olnud juriidiliselt siduv, siis nüüd Glasgow's kirjutatakse alla nimekirjale otsustele, millel on ka õiguslik jõud Pariisi leppe osas.
Emiteerime liiga palju
Kliimakohtumisel osalevad ka Climate Action Trackeri kliimaanalüütikud, kes esitlesid nädala esimeses pooles end viimast analüüsi, mis põhineb kõikidel riikide seni esitatud kliimalubadustel. Nad rõhutasid, et praegune kliimapoliitika viib meid soojenemiseni, mida inimkond ei suuda hallata.
Analüütikute peamine sõnum oli, et me ei ole täna õigel kursil, kui soovime piirata globaalset temperatuuri tõusu 1,5 kraadiga. Nende sõnul emiteerime praeguste prognooside kohaselt 2030. aastal kaks korda rohkem kui peaksime selleks, et püsida 1,5 kraadi soojenemise piires.
Lisaks tõid nad välja neli võimalikku soojenemise stsenaariumit. Esimese põhineb praegustel poliitikale ja nende põhjal tõuseb temperatuur sajandi lõpuks 2,7 kraadi. Järgmine stsenaarium arvestab vaid 2030. aastaks tehtud lubadusi, mille põhjal on soojenemine 2,4 kraadi. Kui aga analüütikud võtsid arvesse absoluutselt kõiki lubadusi, tuli soojenemiseks 2,1 kraadi.
Kõige optimistlikum stsenaarium on see, kui kõik riigid päriselt peavad kinni kõikidest praeguseks antud lubadustest: seljuhul oleks globaalne temperatuuri tõus sajandi lõpuks 1,8 kraadi. Analüütikud aga rõhutasid, et selle stsenaariumi tõeks saamine on väga ebatõenäoline.
Ka analüütikud loodavad järgmise aasta COPi peale, et sealt võiks tulla veelgi ambitsioonikamaid lubadusi. Nad lisasid, et praegune olukord on liiga hull, et teha ainult üksikuid lubadusi metaani või metsade raadamise osas.
