PUUST JA PUNASEKS | Milline koduküte on pikas plaanis kõige mõistlikum?

Aastaid oli odav hoida kodu soojas elektri või gaasiga. Nüüd on need kõige kallimad kütmisviisid.

Iga kaheksas Eesti pere kütab elektriga ja suur hulk korterelamuid püsib soe tänu maagaasil põhinevale kaugküttele.

Kestlik alternatiiv on täiesti olemas, aga see võib tähendada 10 000 euro suurust väljaminekut.

Üles-alla kõikuv elektri hind ja üle jõu käivad arved on pannud inimesi elektripaketti vahetama ja kaaluma, kas elektriküte on ikka kodusooja saamiseks mõistlik valik. „Ideaalses maailmas, kus meil oleks palju rohelist elektrit, näiteks oleks Eestil enda meretuulepargid, oleks elektrikütte peale minek mõistlik. Elektri puhul on energiakadu üsna väike, see on väga positiivne,” nentis keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) soojusmajanduse projektikoordinaator Kristjan Kalda.

Elektrikütte tasuvus on Kalda sõnul ebaselge seni, kuni meil ei ole oma taastuvelektri tootmisvõimsusi. Samuti oleneb tema hinnangul elektrikütte tulevik suuresti sellest, kas ülekandeliinid ja hoonete enda elektrisüsteem tehakse suurenevale tarbimisele sobivaks.

Kui on soov minna üle soodsama kütteviisi peale, siis milline koduküte oleks eelnevat arvestades pikas plaanis kõige mõistlikum?

„Siin tuleb arvestada tarbija asukohta ja hoone tüüpi, sest sellest sõltub, milline on kõige mõistlikum kodukütte tüüp, linna ja maakoha ning korter- ja eramaja puhul ei kehti samad reeglid,” märkis Trumsi. Veel tuleb arvesse võtta, kas küttesüsteemi valitakse uusehitisse või mitte.