RMK kavatseb tänavu korjata ligi 50 000 liitrit männikäbisid

Vaatamata kehvale käbiaastale püüab RMK seemnevaru täiendada ligi 400 kilogrammi männiseemnetega. Kuusekäbid jäävad tänavu aga korjamata, sest kahjurid on nendega üks-null teinud.

„Ka mändidel pole tänavu head käbikandvust, aga midagi ikka koguneb,“ märkis RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja Esko Krinal.

Käbide korjamine käib novembrist saadik ja kestab märtsi lõpuni, mil käbide soomused soojuse ja päikse mõjul lahti pakatavad ja seemne lendu lasevad. Käbisid, mille seemnetest tulevased metsapuud sirguma pannakse, varub RMK nii oma Eesti eri paigus asuvatest seemlatest kui ka hea boniteediga puistutest (lankidelt).

„Oleme nüüdseks kahest kolmandikust seemlatest männikäbid ära korjanud, kokku on neid 28 500 liitrit. Loodetavasti saame seemlatest veel 10 000 liitrit,“ selgitas Krinal. Seemneid peaks neist tulema ümmarguselt 270 kilogrammi.

Lankidelt on tänavu saanud varuda vaid 11 000 liitrit käbisid, millest saab alla saja kilo seemneid. „Töid segab nii sobivate lankide puudus kui ka rohke lumi, mis teeb varumise eriti raskeks,“ põhjendas Krinal.

Hea ja halb käbiaasta

Kuuskäbisid tänavu ei korjatagi, neid küll on, aga putukad on neid nii palju kahjustanud, et korralikku seemet neist ei saa. Samuti pole tõenäoline, et ka järgmisel talvel oleks võimalik kuusekäbisid varuda. Kuusk ongi niisugune, et ei kanna kaugeltki igal aastal käbisid ja seetõttu tuleb neil aastail, mil käbisid on rohkelt, võtta maksimumi ja varuda „salved“ täis. Viimati oli kuuskedel rohkelt käbisid 2020. aastal, enne seda aga 2013, nii et vahepeal tekkis kuuseseemnevaruga juba SOS olukord.

Männid kannavad vähem või rohkem käbisid igal aastal ning nende varudega kriitiliseks ei kipu.

Seemneid kulub kilode kaupa

Lisaks kuuse- ja männiseemnetele varub RMK igal aastal ka arukase ja sanglepa seemet. Neid koguti juba eelmisel aastal: arukase seemet katmikala seemlast 25 kilogrammi ja puistuseemet 44 kilogrammi, sanglepa puistuseemet 47 kilogrammi.

Käbikorjamine RMK seemlas. Käbide kättesaamiseks tuleb lausa latva ronida. Foto: Jarek Jõepera

Eelmisel aastal kulus nii RMK enda taimlates kui ka eraisikutele müügiks 516 kilo männiseemet, 456 kilo kuuseseemet, 1056 kilo sanglepa seemet ning 74 kilo arukase seemet.

Tuhat okaspuuseemet kaalub ümmarguselt 6 grammi. Lehtpuude seemned on oluliselt väiksemad ja näiteks tuhat kaseseemet kaalub keskmiselt 0,16 grammi, sanglepal 0,6 grammi.

Printsiip on, et kuuseseemet hoiab RMK varus kaheksa aasta jagu, sest pole teada, millal jälle satub hea käbiaasta olema. Männiseemet peab tagavaraks jaguma neljaks aastaks, kaske ja sangleppa kaheks.
RMK-l kui riikliku seemnevaru hoidjal on tagavaraks praeguse seisuga 2,6 tonni männi- ja 5,6 tonni kuuseseemet ning 210 kilogrammi kase- ja 40 kilogrammi sanglepa seemet.