Keskkonnaühendused: uue LNG taristu rajamine Eestisse on ebavajalik

Eesti Roheline Liikumine koostöös CEE Bankwatch Networkiga avaldasid 14. märtsil ülevaate, mis soovitab Balti riikidel vältida uue LNG taristu ehitamist.

„Plaanid uute LNG terminalide ehituseks ei ole seotud energiajulgeoleku tagamisega, vaid gaasifirmade lobitööga,“ selgitas ülevaate autor ja Eesti Rohelise Liikumise huvikaitseekspert Johanna Kuld. Ta rõhutas, et nii majandus- ja taristuminister, energeetikaeksperdid kui ka Elering on kinnitanud: gaasi varustuskindlus on tagatud ning olemasolev taristu ei ole piiranguks.

Keskkonnaühenduste hinnangul on Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminalide vastuvõtuvõimekus Eesti, Läti, Leedu ja Soome gaasinõudluse jaoks piisav, eriti arvestades piirkonna langevat gaasikasutust. Olemasolevat taristut tuleks käsitleda ajutise puhvrina ning paralleelselt tegeleda eesmärgipärase gaasinõudluse vähendamisega.

„Liiga suur hulk fossiilse gaasi vastuvõtuvõimekust tekitab kas olukorra, kus suurendame piirkonna sõltuvust fossiilsetest kütustest või muutub taristu kasutuks investeeringuks, mis ei tasu ennast ära järjest langeva gaasikasutuse ja majanduse dekarboniseerimise kontekstis,“ rääkis Kuld.

Gaasivajadus üha kahaneb

Ülevaate põhiosa käsitleb juba eksisteerivate taristute võimekust, fossiilse gaasi tarbimise stsenaariumeid Eestis ja Lätis ning teadaolevaid plaane LNG terminalide rajamiseks lähiriikides. Ülevaates tuuakse välja ka kliimaeesmärkide raames energiajulgeolekut parandavaid poliitikasoovitusi. Olulisemaks neist on vajadus tihedamaks piirkondlikuks koostööks, mille käigus võetakse arvesse riikide kahanevat gaasivajadust ning juba olemasolevaid taristuid.

CEE Bankwatch Networki gaasi huvikaitseekspert Gligor Radečić leiab, et Balti riigid on näidanud eeskuju gaasitarbimise vähendamisel enne 2022. aasta keerulist talve: „On väga oluline, et nüüd seatud eesmärgist ei taganetaks. Võtmetähendusega on selleks piirkondlik solidaarsus energiavajaduse tagamisel ning vajalike investeeringute suurendamine taastuvenergiasse ja energiatõhususse.“

Balti riigid on viimase aasta jooksul ainuüksi LNG taristu peale kulutanud peaaegu pool miljardit eurot avalikku raha.

Balti riigid on viimase aasta jooksul juba ainuüksi LNG taristu peale kulutanud peaaegu pool miljardit eurot avalikku raha. Selle asemel, et rajada igasse riiki kulukaid ja saastavaid LNG terminale, mis lihtsalt nihutab meie impordisõltuvuse Venemaalt teistele riikidele, peaksid valitsused suunama rohkem vahendeid energiasüsteemi struktuursetesse muudatustesse, mis aitaksid vähendada sõltuvust fossiilsest gaasist.

Keskkonnaühendused rõhutavad, et energiasõltuvuse juurprobleemi lahendamiseks tuleb lõpetada toetused ja investeeringud LNG infrastruktuuri ja uutesse pikaajalistesse gaasiimpordi lepingutesse. Samuti tuleb võimalikult kiiresti koostada üksikasjalik tegevuskava fossiilse gaasi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks ning suurendada riiklikku rahastust energiasäästu, energiatõhususe meetmetesse, elektrifitseerimisse ja fossiilse gaasi asendamisse taastuvatel energiaallikatel põhinevate alternatiividega.