INTERVJUU | „Loodeti, et läheb üle. Aga ei läinud.“ Vene keskkonnateadlane selgitab Venemaa suurte üleujutuste tausta

Keskkonnateadlane Jevgeni Simonov ütleb, et äärmuslikke ilmaolusid on raske prognoosida, aga nendega tuleks vaikimisi arvestada. Praegu loodeti parimat ja laiutati seejärel käsi või süüdistati Kasahstani, kes „Venemaale vee peale tõmbas“ .

Tänavune kevad tõi Venemaale rängad üleujutused. Kui veel aprilli alguses valmistuti metsa- ja stepipõlenguteks, siis nüüd on kogu tähelepanu keskendunud suurveele. Orenburgi, Kurgani ja Tjumeni oblastis jäi vee alla tuhandeid elumaju ja evakueeriti kümneid tuhandeid inimesi. Orenburgi oblastis on meedia teatel hukkunud vähemalt seitse inimest. Majanduslikku kahju pole veel võimalik hinnata, sest vesi alles hakkab üleujutatud piirkondadest taanduma. Üle ujutati kümneid asulaid Leningradi oblastist Kasahstani piiri äärsete aladeni. Eksperdid on ühel meelel, et üleujutused on tingitud peamiselt looduslikest põhjustest, mille kujunemist on olnud võimalik jälgida mitu kuud. Alates sügisest on mitut suurt jõge mõjutanud liigniiskus. Talvel kogunes sinna ohtralt lund, mis hakkas aprilli alguses pretsedenditult kõrge temperatuuri tõttu kiiresti sulama.

Spektrile andis intervjuu Venemaal „välisagendiks“ kuulutatud keskkonnateadlane Jevgeni Simonov, kes rääkis praeguste üleujutuste seostest kliimamuutusega ja sellest, kuidas oleks saanud vältida Orski katastroofi.