Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse kasvu 2022. aastal vedas eest energeetikasektor, näitab riiklik inventuur.
Kohus leidis otsuses, et keskkonnaamet eksis põhiseaduses väljendatus keskkonna säästmise kohustuse vastu ning tegi loamenetluses teisigi vigu.
Statistikaamet: Jalgsi ja ühissõidukiga tööl käijaid on järjest vähem, autoga liikujaid üha enam (93)
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, selgub Statistikaameti andmetest.
Euroopa talunikud näevad looduskaitsemeetmetes ohtu oma tööle, kuigi kliimamuutused juba hävitavad nende saaki.
ÜRO: loodusvarasid peab tunduvalt vähem tarbima. Muidu on ohus nii keskkond, majandus kui ka inimeste heaolu (144)
Eesti majandus on Euroopas üks suurima keskkonnajalajäljega majandusi.Üha suurenev loodusvarade kaevandamine ja töötlemine on kolme kogu planeeti hõlmava kriisi – kliimamuutused, elurikkuse kadu ja reostus – peamine põhjustaja, rõhutatakse värskes ÜRO aruandes. Lahendust tuleb otsida ringmajandusest.
Ansip kavandatavast Euroopa direktiivist: „Me ei pea taluma olukorda, kus valetajatel on konkurentsieelis“ (45)
Euroopa Parlament valmistab ette roheväidete direktiivi, mille kohaselt peaksid ettevõtted esitama rohereklaami kohta tõendeid enne selle kasutuselevõttu.
Taolise järelduseni jõudis esmaspäeval Euroopa Keskkonnaameti (EEA) poolt avaldatud esimese Euroopa kliimariskide hinnang.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse üha rohkem.
ÜRO: loodusvarasid peab tunduvalt vähem tarbima. Muidu on ohus nii keskkond, majandus kui ka inimeste heaolu (144)
Eesti majandus on Euroopas üks suurima keskkonnajalajäljega majandusi.Üha suurenev loodusvarade kaevandamine ja töötlemine on kolme kogu planeeti hõlmava kriisi – kliimamuutused, elurikkuse kadu ja reostus – peamine põhjustaja, rõhutatakse värskes ÜRO aruandes. Lahendust tuleb otsida ringmajandusest.
Euroopa Parlament soovib, et 2050. aastaks oleksid kõik hooned heitevabad (20)
Terras: kehtestatud renoveerimissund on vigaAlates 2030. aastast peaksid kõik uusehitised olema heitevabad. Kõik olemasolevad hooned tahetakse muuta heitevabaks 2050. aastaks. Erandiks on põllumajandushooned ja muinsuskaitse all olevad hooned. Hooned põhjustavad 36% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest.