Keskkonnaamet lubab sel aastal küttida 94 karu. Loomus: tundub, et igal juhul peab saama mingi arvu karusid tappa
(114)Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit, lisaks kuni kaheksa nuhtlusisendit. Loomaõiguste eest seisva MTÜ Loomuse hinnangul on kaitsealuse liigi jaht lubamatu, ükskõik millisel viisil seda ka avalikkusele selgitada.
Keskkonnaamet andis loa sel aastal küttida 94 karu, mis on ameti sõnul lähedal karude aastasele juurdekasvule.
Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et keskkonnaagentuuri seireandmete kohaselt saab Eestis karude üldarvukust möödunud suve põhjal hinnata jätkuvalt heaks, see jääb vahemikku 900 – 950 isendit. „Kuigi karude populatsioon väljendab Eestis stabiliseerumist, on nende arvukus ja levik viimased 15 aastat tõusnud ning asurkonna seisundit võib pidada väga elujõuliseks.“
Karude tekitatud kahjujuhtumeid on selle aasta esimese kuue kuuga eelmise aasta sama perioodiga võrreldes palju vähem.
Karude suure arvukusega kaasnevad paraku ka probleemid. Roose lisas, et samas on karude tekitatud kahjujuhtumeid olnud selle aasta esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes palju vähem - 2023. aastal 108 kahjujuhtumit ja sel aastal 67.
Roose tõi siiski esile, et inimesed näevad karusid endiselt väga sageli ning eriti just noored karud eksivad tihti ka inimasulatesse. „Mõõdukas jahipidamine on oluline, sest see on oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmisel, mis on vajalik elanikkonna ohutuse tagamiseks,“ ütles Roose.
Pole karu, pole probleemi?
Loomuse loomakaitsja Farištamo Eller leidis, et amet tegeleb karude arvukuse vähendamisega, mitte sellega, et jälgida, kus on kahjustused inimeste varale ja selle põhjal ennetustöö ja nuhtlusisendite tuvastamisega. „Olles nüüd seda teemat jälginud, siis tundub, et igal juhul peab saama mingi arvu karusid tappa,“ sõnas Eller. “Tõendatud nuhtlusisenditega tegelemine ei tohi tähendada põhjendamatut laialdast üle-eestilist jahti karudele.“
Loomus leiab, et kõige olulisem on lähtuda sellest, kuidas elada loomadega koos. „Tegelikult ei peaks suhtumine olema see, et pole karu, pole probleemi,“ ütles Eller. Inimühiskond võiks Elleri arvates olla valmis, et loomad meie kõrval elavad ja kahjustusi tekitavad. „On normaalne, et inimesed kardavad karusid, ka karud kardavad inimesi,“ lisas ta.
On normaalne, et inimesed kardavad karusid, ka karud kardavad inimesi.
Loomus leiab, et avalikkust tuleb harida selles, kuidas karudega koos elada. Neile, kelle hoovi karu satub, tulebki soovitada ehitada korralik aed. „Ühiskonnal peaks olema taluvus, et metsloomad põhjustavad teatavaid kahjustusi inimeste varale, inimühiskond peab oskama sellega leppida,“ sõnas Eller. „Inimesed ju kahjustavad pidevalt loomade, sh karude elupaiku ja võtavad nende eluks vajalikke ressursse endale.“
Karude puhul tuleks tegeleda vaid kindlakstehtud nuhtlusisenditega, kuid selleks on ka teisi võimalusi kui nuhtlusisendi hävitamiseks jahi pidamine, ütles Eller ja lisas, et nuhtlusisendi hävitamiseks ei pea isegi konkreetsele liigile jahti avama. Loomakaitsjal on hea meel, et tõusnud on ennetusmeetmete toetus ning neid makstakse esmajärjekorras. “Karudega rahumeelselt koos elamiseks on eelkõige vaja kasutada ennetavaid meetmeid,“ ütles Eller.
Karu otsib süüa
Roose sõnul meelitab karu tiheasustusalale kergesti kättesaadav toit. „Metsloomale ei tohi jätta muljet, et ta on asulas oodatud. Karu võib leida endale meelepärase suutäie näiteks kompostihunnikust, mistõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides.“ Karukahjude ennetamiseks toimivad väga tõhusalt korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi keskkonnaamet osaliselt korvab.
Karu võib leida endale meelepärase suutäie näiteks kompostihunnikust, mistõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides.
Eller näeb probleemi ka metsloomade lisasöötmises, mida ei peaks üldjuhul üldse tegema. Näiteks on teada, et sõralistele mõeldud söödaplatsidel käivad ka karud. „Metsloomade lisasöötmine ei ole tavaliselt õigustatud, sest see tõstab loomade arvukust kunstlikult. Seejärel aga õigustada loomade arvukuse vähendamist või reguleerimist neid tappes ei ole loodus- ega loomasõbralik,“ ütles Eller.
Võimalike ennetavate tegevustena nimetab Eller aedade tugevdamise, prügimajanduse korrastamise, inimeste koolitamise, metsaraie kiire vähendamise ja rohekoridoride hoidmise, et metsloomad saaksid turvaliselt liikuda ja metsas rahus elada.
