Kohalikud on vastu kavale lõpetada Sillamäel unikaalne prügikastideta prügikogumissüsteem. Kardetakse reostuse kasvu ja rottide-kajakate levimist.
Kas teadsid, et biojäätmetest saab toota kompostmulda ning busside ja autode kütuseks biogaasi? Ehkki kodune sortimine võib esiti tunduda keerukas, teeb uus harjumus head nii loodusele kui rahakotile, kirjutab keskkonnaministeerium.
Jäätmete tööstuslik kasutamine tähendab, et raietest saadavat puitu kasutatakse terviklikult ja tulusamalt – kaskaadkasutuse põhimõttel. Forest.fi portaal toob välja kuus toodet, mis põhinevad metsatööstuse kõrvalvooludel ja asendavad fossiilseid tooraineid.
Tootmisjääkide väärindamise sektori kasvu piiravad nii ettevõtjate teadmatus ja väärtushinnangud kui ka puudulik riiklik toetus.
Parandustöökojad tekivad uute ringmajanduskeskuste juurde. Esimene taoline keskus valmib juba tuleval aastal.
Päris ilma jäätmeid tekitamata ei saa isegi taimed ja loomad. Zero Waste põhimõtted, mida Eesti maaülikool järgima asub, tähendavad, et tekib võimalikult vähe segaolmejäätmeid, mis lähevad ringlusest välja ehk jäätmepõletustehasesse ning on ohuks keskkonnale või inimeste tervisele.
Euroopa Komisjon võttis täna vastu kaks rohelepet toetavat ettepanekut, mis loovad paremad võimalused toodete parandamiseks.
Nutiseadmed võivad kasutuks muutuda mitmel põhjusel, olgu selleks purunemine või teenuseosutaja otsused. Aga sahtlipõhja ei tohi need seisma jääda.
Ööpäevaringseid vahetusi tegevad pakistanlased või planeet Maa? Moetööstuse varjukülgede püsimises on oma osa kõikidel kiirmoe tarbijatel. Kas tunneli lõpust paistab juba valgust ja moegigandid teevad kannapöörde?
Pakendiringlusfirma Ringo lahendab üht 21. sajandi üht aktuaalseimat probleemi – ühekordsete pakendite massilist reostust. Firma pakub korduvkasutatavaid pakendeid.
Maailm upub plastijäätmetesse. Tunnistame probleemi, ent pelgame plastisõltuvusest vabaneda.
Keskkonnaministri kandidaatide debatil püüti lahendada ringmajanduse ja jäätmepoliitika suurimaid väljakutseid. Eestit ootab ees mitu väga tähtsat tärminit, mis saabuvad väga kiiresti. Kas oleme valmis?
Keskmiselt tagastas üks Eesti elanik eelmisel aastal 254 pandipakendit.
Kahe ja poole aasta eest saatis Paikre prügilast koondatud keskastmejuht Pärnu linnavalitsusele kaks Exceli tabelit. Need pidid näitama, et tema endine tööandja on saastetasudega petnud. Petjaks osutus mees, kellelt seda kõige vähem ootaks.
Patareidest ja akudest on võimalik väärtuslikke keemilisi elemente uuesti kasutamiseks kätte saada, ent Eesti inimesed pole varmad energiasäilitajaid õigesti käitlema.
Tallinna Tehnikaülikool asutas hiljuti koostööplatvormi, mille eesmärk on edendada ringmajandust ning tuua kokku teadlased ja ettevõtted.
Eesti Energia ja Ragn-Sells on käivitanud koostöö, mis võimaldab energiaettevõttel oma tehastes uueks tooraineks ümber töödelda Eestis tekkivad vanarehvid.
Heade mõtete linn kohustab teisi ürituste korraldajaid järgima keskkonnanõudeid, mida linna enda üritus ei täida.
Jõulude ajal tuuakse traditsiooniliselt Eestis koju jõulupuu – sagedamini kuusk, vahel ka nulg. Igal aastal kerkib küsimus, milline puu on keskkonnasõbralikum – kas päris- või tehismaterjalist kunstpuu?
Euroopa Liit liigub tõtakalt pakendivaba turu poole, ent Eesti riik ja ettevõtted ei suuda sammu pidada, mis võib minna kulukaks, manitseb koristustalguid vedava sihtasutuse juht Kadi Kenk.
Riik peaks kohalikele omavalitsustele andma selged suunised, kuidas kliimaeesmärkide nimel toimida.
Riiete tootmisel kasutatavatest kemikaalidest on Euroopa Liit liigitanud inimesele ohtlikuks 165 tükki.
Lisaks tervise- ja tööminister Peep Petersonile pooldab ühekordsete e-sigarettide keelustamist ka keskkonnaminister Madis Kallas.
Inimene valetab või ei tea valdkonnast midagi, kui väidab, et Eestis pole probleeme plastijäätmetega. Võib-olla on see väide lihtsalt EKRE küüniline vabandus selleks, et oma tööd riigikogus juntimisega huvitavamaks teha.
Erakonna fraktsioon esitas ühekordse plasti eelnõule sadu sisutuid muudatusettepanekuid.
Me ei peaks üldse rääkima prügist või prügi sortimisest. Keegi ei taha sellest midagi kuulda, teha näppe prügiseks või sorida sodis! Prügi on räpane, haisev – midagi, mille tahaks panna silma alt ära. Prügi on tarbetu.
Eesti inimesed on tublid elektroonikajäätmete korduskasutajad, kuid hoiavad katkisi telefone, arvuteid, juhtmeid ja köögitehnikat asjatult kaua kodus. Mugavaim viis jäätmeteks muutunud seadmetest vabanemiseks on viia need tagasi kodulähedasse kauplusesse.
Kodudes sorteerime jäätmeid vähemalt viieks: bio-, paber/papp, pandipakend, segapakend, ehk ka klaaspakend ning siis ülejääv. Et ka kontorid oleksid keskkonnasõbralikumad, tuleks neis samuti likvideerida lauaalused prügikastid. „Käes on aeg suhtuda jäätmetesse kultuurselt,“ rõhutab Eesti Pakendiring...
Kuusakoski koostöös Teliaga algatas taas ulatusliku kampaania Nutijaht, et üle Eesti kokku koguda prügina seisvad väikeelektroonikaseadmed ning tõsta eelkõige noorte teadlikkust elektroonikajäätmete sorteerimise tähtsusest.
