Suur hulk eestlasi viskab endiselt harjumusest või puuduliku prügiveoteenuse tõttu eri liiki jäätmed ühte konteinerisse. Edaspidi võib see kalliks maksma minna.
Eelkõige selle tõttu, et juba 30 aastat tagasi õpetati mulle Manchesteri ülikoolis jätkusuutliku arengu põhiprintsiipi – me peame jätma järgnevatele põlvedele vähemalt sama hea või parema keskkonnaga planeedi kui see on praegu.
Jäätmete liigiti sorteerimine ei ole Eestis inimestele tänaseni harjumuseks saanud. Samal ajal näitavad mitmed avaliku sektori asutused eeskuju ja on asunud kontorites tekkivaid jäätmeid liigiti sorteerima.
Piet Boerefijn: Eestis läheb igal tunnil raisku prügiautotäis söögikõlblikku toitu (55)
Ilusat rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete teadlikkuse päeva!Eestil läheb hästi ning kõige paremini ilmestab seda meie prügikast – me viskame päevas ära 26 prügiautotäit söögikõlblikku toitu.
Kui Tallinnas käivitatud Euroopa esimene kartongpakendite tagastamise pilootprojekt osutub edukaks, on võimalus, et piimapakk tõesti muutub pandipakendiks.
„Toiduringluskapi eesmärk on juurutada elanikkonna seas toidu äraviskamist vältivat mõtteviisi," sõnas idee algataja Kairi Niinepuu-Mark.
Sel aastal peaks jõustuma plastist ühekorranõude müümise keeld. Muudatus teeb üritustel käimise senisest kulukamaks.
Eelmisel kolmapäeval esitles Euroopa Komisjon mahukat kliimapaketti, mis seab liikmesriikidele palju kõrgemad eesmärgid keskkonna hoidmiseks. Seda mitte kellegi kiusamiseks, vaid seetõttu, et ainult nii on võimalik hoida kliimakriisi sügavamale eskaleerumast.
Viljandi Folk kutsus festivalile oma taldrikute ja nugade-kahvlitega. Kas jäätmevaba suurüritus on peatükk ulmeraamatust või tulevane reaalsus? (24)
Viljandi pärimusmuusika festivalil süüakse-juuakse pandinõudest ja viiakse ülejääv söögipoolis toidujagamiskappi. Korraldajate suur unistus on muuta üritus jäätmevabaks.
Ettevõtted tahaksid pakkuda palju rohkem jätkusuutlikke lahendusi, ent tarbijad pole selleks veel piisavalt küpsed.
Eesti inimene on muutumas iga aastaga aina „rohelisemaks“ ning kogub hea meelega taarat. Kui varem oli motivaatoriks raha, siis nüüd mõeldakse eelkõige sellele, et taarast ei saaks prügi, mis risustab meie keskkonda, räägib Eesti Pandikakendi tegevjuht Kaupa Karba.
Kevad ja eriti praegune kevad, kus me kõik tavapärasest rohkem kodus aega veedame, on ideaalne aeg suurpuhastuseks. Julgustan kõiki suurpuhastust tegema, sest puhas ja üleliigsetest asjadest vaba kodu on niivõrd vabastav.
Prügikastidest vaatab vastu tavalisest rohkem ühekordseid karpe, mis teadagi reostab meie loodust. Pilootprojektina on võimalik Balti Jaama turult osta toitu kaasa korduskasutatavasse karpi, mille saab hiljem viia korjeautomaati (loe SIIT). Kuidas antud süsteem täpsemalt toimib, vaata videost!
