Rünnatavas riigis liitus mullu koristustalgutega ligi 120 000 inimest ja loodust puhastati isegi sõjatsoonides.
Peagi saab Smartposti automaati tellitud pakkide ümber olevat pakendit tagastada kõikjal Eestis.
Katsetuse põhjal hinnatakse ühise süsteemi murekohti.
Suitsetajate rahakott Hispaanias hakkab tõenäoliselt kannatama uue seaduse all, mis sunnib sigaretitootjaid oma reostust koristama.
Kahe ja poole aasta eest saatis Paikre prügilast koondatud keskastmejuht Pärnu linnavalitsusele kaks Exceli tabelit. Need pidid näitama, et tema endine tööandja on saastetasudega petnud. Petjaks osutus mees, kellelt seda kõige vähem ootaks.
Jõulude ajal tuuakse traditsiooniliselt Eestis koju jõulupuu – sagedamini kuusk, vahel ka nulg. Igal aastal kerkib küsimus, milline puu on keskkonnasõbralikum – kas päris- või tehismaterjalist kunstpuu?
Euroopa Liit liigub tõtakalt pakendivaba turu poole, ent Eesti riik ja ettevõtted ei suuda sammu pidada, mis võib minna kulukaks, manitseb koristustalguid vedava sihtasutuse juht Kadi Kenk.
Riik peaks kohalikele omavalitsustele andma selged suunised, kuidas kliimaeesmärkide nimel toimida.
Aina hoogustuv plasti tootmine, kiirtarbimine ja kehv ümbertöötluse võimekus on viinud maailma ulatusliku reostusprobleemini. Olukorra parandamiseks alustasid ÜRO riigid läbirääkimisi plastileppe saavutamiseks.
Kolm Eesti valda rikuvad reegleid: nad ei taga inimestele sorteeritud prügi ära andmise võimalust (21)
Eestis vastutavad prügiveo eest linna- ja vallavolikogud. See tähendab, et neil on kohustus tagada elanikele jäätmete liigiti ära andmise võimalus.
Kilest, paberist või puuvillast poekott – milline valik on keskkonnasäästlikum? Õige vastus võib tunduda ilmne, kuid paraku see nii ei ole.
Poliitikakujundajad peavad looduse kasutamise kulukaks ja olemasolevad materjalid odavaks tegema, leidis Anders Wijkman.
JÄRGMINE PÕLVKOND | Sinu ühe T-särgi tootmiseks kulunud veehulk on kellegi mitme aasta joogivesi (86)
Riiete tootmisel kasutatavatest kemikaalidest on Euroopa Liit liigitanud inimesele ohtlikuks 165 tükki.
Eesti inimesed on tublid elektroonikajäätmete korduskasutajad, kuid hoiavad katkisi telefone, arvuteid, juhtmeid ja köögitehnikat asjatult kaua kodus. Mugavaim viis jäätmeteks muutunud seadmetest vabanemiseks on viia need tagasi kodulähedasse kauplusesse.
Kodudes sorteerime jäätmeid vähemalt viieks: bio-, paber/papp, pandipakend, segapakend, ehk ka klaaspakend ning siis ülejääv. Et ka kontorid oleksid keskkonnasõbralikumad, tuleks neis samuti likvideerida lauaalused prügikastid. „Käes on aeg suhtuda jäätmetesse kultuurselt,“ rõhutab Eesti Pakendiring...
„Elektroonilised jäätmed on kõige kiiremini kasvav prügiliik.“ Kas tead, kuhu viia kappi seisma jäänud nutiseadmed? (20)
Kuusakoski koostöös Teliaga algatas taas ulatusliku kampaania Nutijaht, et üle Eesti kokku koguda prügina seisvad väikeelektroonikaseadmed ning tõsta eelkõige noorte teadlikkust elektroonikajäätmete sorteerimise tähtsusest.
Metsanduse võlu on see, et saame samaaegselt võimaldada elurikkust ja kasvatada toorainet, ütleb Eesti Metsa- ja Puidutöösuste Liidu tegevjuht Henrik Välja. Metsast tulev tooraine omakorda annab suure panuse kliimamuutuste peatamiseks
Poliitikute debatil selgus, et rohepööre tammub paigal, kuid poliitikud süüdi ei ole (22)
ROHEKONVERENTSEesti Päevalehe rohekonverentsi 4. oktoobril 2022. aastal lõpetas eelseisvaid valimisi silmas pidades erakondade debatt, kus viie partei esindajad kritiseerisid vastastikku meie riigis tekkinud olukorda, kus rohepöördest räägitakse palju, kuid tegusid on vähe.
Päike, tuul ja vihmavesi … Päikesest ja tuulest toodame energiat, aga taevast tasuta alla sadava vee jätame tihti kasutamata. Miks ja kuidas sademevett koguda ning milleks seda kasutada?
Jäätmevabaduse poole pürgivad Euroopa linnad teatavad nii elanike kui ka omavalitsuste jaoks soodsamast hinnast.
Vaid ühiseid reegleid luues saame suurüritusi nautida prügiujutuseta.
Noored on teevad aina enam keskkonnateadlikke valikuid. Teadlikule tarbimisele lisaks saab looduse heaks palju ära teha ka ametivaliku kaudu. Üks võimalus on panna käsi külge uudsete tehnoloogiate väljamõtlemisel ja seda saab teha näiteks TalTechis, kuhu tuleks paberid sisse viia just nüüd.
Üks Eesti leibkond viskab aastas keskmiselt ära 63 kg söödavat toitu, mille väärtus on 180–220 eurot. Samal ajal kerkivad toiduhinnad meeletu kiirusega. Kuidas toiduga kavalalt ja säästlikult majandada? Nõuanded ja retseptid on kokku pannud Paula Särekanno.
Endine Softrendi disainer Argo Tamm läks ülikooli tagasi, et luua päriselt keskkonnahoidlik diivan.
Rally Estonia koostöös ringmajanduse start-upiga Ringy kogub valitud Circle K teenindusjaamades üle Eesti vanu mobiiltelefone, et neist saadud väärismetalle kasutada ralli auhinnakarikate valmistamisel.
Ülemiste City liitub Ringo pakendiringlussüsteemiga, et vähendada kaasa müüdava toiduga tekkivat pakendiprügi.
Ostad kohvi pidevalt ühekorratopsis kaasa? Kohvimüüjad plaanivad reostavatest topsidest loobuda (77)
Ühekorratopse on pea võimatu töödelda.Kahel ettevõttel käib parasjagu kordustopside katseprojekt.Takistusi on kohvimüüjate teel rohkem kui üks.
Tänaste tehnoloogiate abil on võimalik loobuda enamikust ühekordsetest plastpakenditest ja kasutada korduskasutuslahendusi, mis vähendavad sõltuvust Vene ja muust naftast ning panevad piiri Eesti looduse reostamisele.
Tallinna munitsipaalpolitsei alustas menetlust, kuna tegu on ebaseadusliku prügi ladustamisega linnamaale.
