Mis oleks, kui prügiauto asemel korjaks jäätmed kokku bussijuht? „Rohepöörase" erisaates arutasid eksperdid, kuidas minna üle läbimõeldud teenuste ja materjalide ringlusse võtmise ajastule.
Kahepäevane konverents "Ringiga edasi" toob kokku ringmajanduse tippeksperdid ja tutvustab seniseid edulugusid.
Aivo Kangus: pakendite käitluskulud maksab kinni maksumaksja, kuigi see peaks olema tootja kulu (32)
Riik maksab nende pakendite eest, mis eelmisel aastal ringlusesse ei jõudnud, ligikaudu 23 miljonit eurot plastimaksu. See teeb iga Eesti elaniku kohta ligikaudu 17 eurot.
Veebruaris lõhkas Maaleht "pommi" pakendiprügi käitlemises. Mis on saanud edasi ja kas prügi on üldse mõtet sorteerida? (75)
Kui veebruari lõpus lõhkasime “pommi” (ühe prügifirma juhi väljend), näidates, kuidas pakendikonteinerite sisu viidi kas prügimäele või saadeti põletamisse, tekitas see paraja kaose.
PILTREPLIIK | Marian Grau: Absurd! Bauhof müüs mulle loodussõbralikud tooted pakendatuna megakogusesse...plastikpakendisse (94)
Suur osa e-poode läbustavad ikka veel täiesti ebavajaliku plastikukogusega.
Päris kuusk või tehiskuusk, seapraad või kikerhernekotletid, kingitustega või ilma – kas tõesti ainult need valikud? Panime kokku juhendi, kuidas tähistada jõule selliselt, et pidu saaks ikka peetud ja maailm natuke päästetud.
Korralagedust prügikäitluses iseloomustab värske ministri arvates kõige paremini Lasnamäe näide: elanikud ei tea, kas surnud tuvi käib olme- või biojäätmete konteinerisse.
Rääkides jäätmete sorteerimisest, siis tegemist on valdkonnaga, mis puudutab meid kõiki, sõltumata soost, vanusest või elukohast. Seda suurem rõõm on tutvustada edumeelseid ja innustavaid näiteid erinevatest Eesti nurkadest – Pärnumaalt ja Hiiumaalt.
Eestis tekib aastas ligi 167 000 tonni toidujäätmeid, millest raisatud toit moodustab poole. Piltlikult - kui võrrelda Eestis aastaga raisatud toidu kogust teletorni massiga, teeb see üle kolme teletorni.
Kristiina Dreimann: trükireklaami taaskasutamise kulud maksab kinni tarbija. Kas see peaks nii olema? (9)
Igaüks on leidnud enda postkastist trükireklaami, mis lendab otse prügikasti. Isegi kui me seda reklaami ei tahtnud, peame nende käitluskulud ikka kinni maksma.
Tänavu suvest paiknevad jalgpalliklubi Flora meeskonna ruumides TVO konteinerid, mis muudavad jäätmete liigiti sorteerimise mugavaks ja lihtsaks ning levitavad keskkonnasäästlikku mõtteviisi.
Õpi tegema baokukleid! Nende vahel saad ära kasutada eelmisest päevast järele jäänud toidu
Vaata mõnusaid retsepte!Baod moodustavad kiirtoidu- top 'ides maailmas üsna kõrgeid kuhilaid. Kaks aastat tagasi Tallinnas toimunud Black Food Festivalilgi olid aurusaiad tõelised suurmenukid ja järjekord nende leti ees lookles lakkamatult läbi pika päeva.
Maaleht kirjutas, et riigil on plaan kehtestada valmistoidulettides ühekordsetele karpidele 50-sendine maks. See on vesi taaskasutussüsteemi arendamiseks, mida teeb Eesti idufirma Ringo Eco.
Keskkonnaministeerium tahtis kohupiima- ja jogurtitopside hinnale 50 senti otsa keevitada (293)
Poodide kulinaarialette ähvardab sulgemine
Tippteadlane Erik Puura: rohepööre on sõnakõlks, varsti tuuakse turule ka rohebikiinid ja rohebokserid (90)
Eelkõige selle tõttu, et juba 30 aastat tagasi õpetati mulle Manchesteri ülikoolis jätkusuutliku arengu põhiprintsiipi – me peame jätma järgnevatele põlvedele vähemalt sama hea või parema keskkonnaga planeedi kui see on praegu.
Jäätmete liigiti sorteerimine ei ole Eestis inimestele tänaseni harjumuseks saanud. Samal ajal näitavad mitmed avaliku sektori asutused eeskuju ja on asunud kontorites tekkivaid jäätmeid liigiti sorteerima.
Piet Boerefijn: Eestis läheb igal tunnil raisku prügiautotäis söögikõlblikku toitu (57)
Ilusat rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete teadlikkuse päeva!Eestil läheb hästi ning kõige paremini ilmestab seda meie prügikast – me viskame päevas ära 26 prügiautotäit söögikõlblikku toitu.
Kui Tallinnas käivitatud Euroopa esimene kartongpakendite tagastamise pilootprojekt osutub edukaks, on võimalus, et piimapakk tõesti muutub pandipakendiks.
See on hoopis on meie võimalus näidata, et hoolime ümbritsevast keskkonnast. Aga vajame selleks tänasest paremaid ja mugavamaid võimalusi.
Enne kui tõttad metsa prügist puhtaks tegema, tee suurpuhatus enda mõttemaailmas. Koostasime sulle spikri, millest alustada.
Bioloog Lennart Lennuk: plastvärvist rattateed on järjekordne ilming laiemast mikroplasti probleemist, mida jätkuvalt ei teadvustata (64)
Teadusuuringud kinnitavad, et mikroplastik on levinud kõikjal meie ümber ja võib siseneda inimese kudedesse. Koos plastiga organismi kanduvad mürgid on aga laialdane terviserisk. Probleemi tuleks jõulisemalt teadvustada ning võtta kasutusele võimalikud alternatiivid, kuid selle asemel kasutatakse pl...
Enamik olmejäätmeid jõuab prügimäele või põletamisse, sest biojäätmetega määrdunud prügiga pole lihtsalt midagi muud peale hakata.
Ettevõtted tahaksid pakkuda palju rohkem jätkusuutlikke lahendusi, ent tarbijad pole selleks veel piisavalt küpsed.
Eesti inimene on muutumas iga aastaga aina „rohelisemaks“ ning kogub hea meelega taarat. Kui varem oli motivaatoriks raha, siis nüüd mõeldakse eelkõige sellele, et taarast ei saaks prügi, mis risustab meie keskkonda, räägib Eesti Pandikakendi tegevjuht Kaupa Karba.
Kevad ja eriti praegune kevad, kus me kõik tavapärasest rohkem kodus aega veedame, on ideaalne aeg suurpuhastuseks. Julgustan kõiki suurpuhastust tegema, sest puhas ja üleliigsetest asjadest vaba kodu on niivõrd vabastav.
Prügikastidest vaatab vastu tavalisest rohkem ühekordseid karpe, mis teadagi reostab meie loodust. Pilootprojektina on võimalik Balti Jaama turult osta toitu kaasa korduskasutatavasse karpi, mille saab hiljem viia korjeautomaati (loe SIIT). Kuidas antud süsteem täpsemalt toimib, vaata videost!
Riigikontrolli audit: biojäätmete süsteemis valitseb stagnatsioon ja prügilate räpast äri ei kontrollita (61)
Riik pole suutnud kümme aastat jäätmesüsteemi parandada ja tegevuskava valmib alles kahe aasta pärast.
Kodumaise jäätisefirma La Muu asutajad Rasmus Rask ja Priit Mikelsaar töötavad välja korduskasutatavate toidupakendite süsteemi.
