Riigi jäätmekavas on eesmärk, et 2030. aastaks peavad kõik Eesti turule lastavad pakendid olema kas ringlussevõetavad või korduskasutatavad.

Riigi jäätmekavas on eesmärk, et 2030. aastaks peavad kõik Eesti turule lastavad pakendid olema kas ringlussevõetavad või korduskasutatavad. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks on oluline sellega arvestada juba pakendite disainimisel ja tootmisel. Seetõttu toetab riik tegevusi, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlusse võetavaks ja asendada ühekorrapakendeid korduskasutuslahendustega.

Lisaks toetatakse toidujäätmete teket vähendavaid tegevusi, näiteks toidujagamiskappide või teiste jagamislahenduste rajamist, aga ka tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad planeerida toidukoguseid või optimeerida toidu ladustamist ja tarbimist. Toidujäätmete teket vähendades saab kokku hoida lisaks toidule ka energia, vee, transpordi, jäätmekäitluse, väetiste ja põllumajandusmaa hulka.

Riik toetab jäätmetekke vähendamist 10 miljoni euroga. Toetus on mõeldud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Olenevalt tegevusest ulatub toetuse suurus 10 000 eurost kuni 2 miljoni euroni.

Keskkonnainvesteeringute keskus avab taotlusvooru 24. märtsil. Jäätmereformi ja jäätmekava elluviimiseks investeerib kliimaministeerium Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil ringmajanduse valdkonda üle 100 miljoni euro.