Puidutööstuskontsern UPM paneb kinni viisteist aastat arendatud biokomposiitide tootimise. Just selliste raskete otsuste tõttu läheb ettevõttel siiski majanduslikult hästi, turg pole aga fossilsete materjalide asendamiseks veel päris valmis.
Neste astus Rohetiigrist välja, kaheldes selle erapooletuses. Rohetiigri esindaja sõnul nõudis kütusefirma erikohtlemist (72)
Üha enam oma rohediislikütust reklaamivale Nestele ei meeldi, kuidas Rohetiiger koostas veebruari alguses avalikustatud transpordi teekaarti. Kütusefirma astus organisatsioonist välja, süüdistades sihtasutust erapoolikuses ja läbipaistmatuses.
Keskkonnaküsimustes eristuvad eestlased paljuski keskmisest eurooplasest. Üksmeel valitseb saastamise kinnimaksmise küsimuses (32)
Eurobaromeetri uue uuringu kohaselt usub 78% Euroopa kodanikke, et keskkond mõjutab otseselt nende igapäevaelu. 40% eestlasi aga sellist mõju ei taju.
Parim viis ehitussektori kliimamõju vähendada on kasutada talupojamõistust ja keskenduda renoveerimisele.
Otseülekande vaatajad saavad väitlejatele küsimusi esitada Slido keskkonnas.
Fibenoli flirt Lätiga sunnib Eestit majanduspoliitikat revideerima, ilma jäädi 700 miljonist eurost (39)
Raul Kirjaneni ettevõtte Fibenol kavatsus Läti riigiga rajada sinna 700 miljonit eurot maksev biorafineerimistehas mõjus külma dušina Eesti senisele majandus- ja metsapoliitikale. Ministrid lubavad olulisi muutusi.
Ehitussektor on üks suurima keskkonnajäljega valdkondi. Rootslased alustavad suuremat ehitusmaterjalide taaskasutamist ning juurutavad betoonpaneelidesse puitelemente.
Läti saab Kirjaneni innovaatilise puidurafineerimistehase endale (134)
Koguinvesteering ulatub ligi 700 miljoni euroni.Fibenoli Imavere katsetehas on näidanud valitud puidurafineerimistehnoloogia töökindlust. Päris tehas tuleb aga Lätti. Omanik Raul Kirjaneni sõnul on põhjuseks sealne stabiilsem metsanduspoliitika.
Ansip kavandatavast Euroopa direktiivist: „Me ei pea taluma olukorda, kus valetajatel on konkurentsieelis“ (45)
Euroopa Parlament valmistab ette roheväidete direktiivi, mille kohaselt peaksid ettevõtted esitama rohereklaami kohta tõendeid enne selle kasutuselevõttu.
Unustage MMS – see on eilne päev. Soome teadlased on välja töötanud uudse supertoidu MMC, mis aitab paremini toitaineid omastada.
Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Tuul Sepa sõnul mõistavad linlased üha enam linnalooduse taastamise vajadust.
Rohetiigri juht: uue majandusruumi loomiseks tuleb kiiresti tegutseda, me juba raiskame üleliia (254)
Keskkonda oluliseks pidavad ettevõtted, kelle eestvedamisel sündis Rohetiigri algatus, on jõudnud suuniste andmiseni kolmandas suures valdkonnas.
Metsatööstusel on oluline roll bioringmajanduses, kuid Euroopa Komisjoni äsja esitatud ELi kliimaeesmärgid aastaks 2040 on neile nii võimalus kui väljakutse. Sektor ja investorid ootavad jätkusuutlikku raamistikku, mis võimaldab arendada fossiilide asendamiseks vajalikke tehnoloogiaid.
Valdkondlikud läbirääkimiste rühmad kliimakonverentsil aitaks ettevõtetel panustada kliimakriisi lahendamisesse.
„Teeme Euroopast esimesee fossiilivaba mandri,“ ütleb Rootsi metsatööstuse juht. „Kõike, mis on valmistatud õlist, saab valmistada puidust,“ lisab puidupõhiste matrjalide innovaator.
Puit tuleb ehitusse tagasi, näitab 21. korda toimunud Eesti aasta puitehitise konkurss. Üheks suunanäitajaks on 2023. aasta võitja – Pelgulinna riigigümnaasium.
Ettevõtted peavad tegema oma osa, et kontrollida oma tarneahelates inimõigusi ja keskkonnasõbralikkust.
Euroopa Liidus arutatakse roheväidete direktiivi üle, mis kaotaks toodetelt ja teenustelt üldsõnalised ja faktiliselt tõendamata rohepesuloosungid. Eesmärgiks on tarbijate suurem selgus ja kindlustunne, et roheväited ka vett peavad, kirjutab ERR.
Kauplused toetavad kavandadavat muudatust, mille eesmärk on kaotada poodides asjatult väljaprinditavate ostukviitungite hulka.
Uudne puidupõhine materjal, mida arendab Eesti idu RAIKU, kaasas mullikilet asendava materjali tootmiseks pea 9 miljonit eurot. Muuhulgas rajatakse selle eest tehas.
SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen selgitab, kui taskukohased on rohelised rahastamisvõimalused ja milliseid lahendusi pakub pank kestlikuma elustiili viljelemiseks. Miks on pank üldse huvitatud keskkonnasõbralike toodete pakkumisest?
Kolm Eesti ülikooli ja rida ettevõtteid loovad täiesti uusi puidupõhiseid materjale
Lisatud teadlastelt täpsustusi!
Euroopa Liidus on menetlemisel uus hoonete energiatõhususe direktiiv, mis muudab tõenäoliselt nii koduostja, kinnisvarainvestori kui ehitusvaidlusi lahendava kohtuniku nägemust sellest, millistele nõuetele peaks üks hoone vastama. Tulevikus tuleb uutes hoonetes tagada optimaalne sisekliima ja päikes...
Riik tahab hädas sektorile õla ala panna ning luua erilise hoone ehitusega juurde uusi töökohti (38)
Riik tahab toetada ehitus- ja tööstussektorit projektiga, miks looks uusi töökohti ning aitaks parandada Eesti ettevõtete ekspordivõimekust.
Puidukoda investeerib sektori kriisi kiuste: kus on toorainet, seal peab õitsema ka puidutööstus! (15)
Ajal, mil üldsusele on mõista antud, et meie puidutööstus ei ela just paremaid aegu – kes vaevleb toormenappuses, kes turgude ärakukkumise käes –, väärib seda enam esile tõstmist Viljandimaal ehituspuitu tootev Puidukoda. See on ettevõte, mis paigutas tootmise laiendamise hüvangusse kriisiajast hool...
Soomes on teadlased välja töötanud täiesti uudse e-naha, mille kasutusvõimalused on alates südameuuringutest lõpetades laiatarbeelektroonikani. Varem ühekordselt kasutatud elektroode saab nüüd materjalina taaskasutada või komposteerida.
Mobiiliparandaja Mati on telefone päästnud 20 aastat, töö lõppu ei paista: „Tallinnas oleks tegevust veel 50 parandajale“ (39)
20 aastat Estonia puiesteel mobiile parandanud Mati Aun kasutab ise endiselt nuputelefoni. Selle number on olnud 1993. aastast sama. Matil on ka nutitelefon, aga see leiab kasutust väga harva.
Enamasti räägitakse sellest, et ettevõtjad koostööd teha ei saa ja konkurendid peavad üksteisest kaarega mööda käima. Järjest ambitsioonikamad rohe-eesmärgid vajavad aga ettevõtjate koostööd ja see saab olla kartelliõiguslikult igati lubatav.
Viimastel aastatel räägitakse Eestis üsna palju biotootmisest ja puidu rafineerimisest, et kehvemat puitu paremini väärindada ning lisandväärtust kasvatada. Kuid kas nende mõistete taga on ka käegakatsutav kasu tavainimesele?
