„Seni kuni liha on odavam, eelistavad inimesed seda taimsetele alternatiividele. Aga kui taimsed burgerid on lihast maitsvamad, leidub neil ka rohkem sööjaid,“ leiavad kodumaised ettevõtjad, kelle toodang praegu eestlastele liha asemel vaheldust pakub.

Meil on vaid üks maakera, mida mõjutame ka oma äritegevusega, ehk puust ja punaseks, mis asi on kestlikkusaruanne ja miks seda vaja on.

Puidukeemia arendamine tooks tööturule noore ja haritud põlvkonna, prognoosib värske OSKA uuring. Ettevõtjad ja ametiühing nii optimistlikud ei ole, sest valmiv metsanduse arengukava ei anna kindlust investeerimiseks.

Tallinnas asuvale ärikvartalile omistati Eestis esimesena Euroopa ühe tuntuima rohemärgise kõrgeim tase, mis tunnustab ärihoonete keskkonnasõbralikkust ja seal töötavate inimeste heaolu.

Euroopa Liit liigub tõtakalt pakendivaba turu poole, ent Eesti riik ja ettevõtted ei suuda sammu pidada, mis võib minna kulukaks, manitseb koristustalguid vedava sihtasutuse juht Kadi Kenk.

Äsja toimunud Euroopa uue Bauhausi algatusest rääkides tõi Ursula von der Leyen välja, et ehitussektor tekitab koguni kolmandiku Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest. Süsiniku jälje vähendamiseks ehituses tuleb materjalina kasutada oluliselt enam puitu kui seni.

Mure, kust saada talveks toasooja, tähendab paljudele katlamajadele fossiilkütuste juurde tagasipöördumist. Aga see ei pea nii olema.

Riik ootab metsa- ja puidusektorilt keskset panust digi- ja rohepöördes, teisalt seab arenguteele aina suuremaid takistusi. Need teemad jäid kõlama konverentsil „Puidutöösuse äriplaan 2023“.

Peipsil on alates aastast 2001 kalapüügikvoote rakendatud nn olümpiapüügina, mis tähendab, et iga kalur püüab püügikvootide avanedes võimalikult kiiresti nii palju kala kui suudab. See palju nii majanduslikke kui õiguslikke probleeme tekitanud süsteem leidis täna lõpu.

Raha määrab paljuski selle millised ettevõttes kasvavad ja millised mitte. Pangad pakuvad üha enam rohefonde ning ka investorid mõtlevad üha enam jätkusuutlikkusele. Kas enam on üldse kohta jätkusuutmatutele investeeringutele? Kuidas üldse investorina otsuseid teha, et jätkusuutlikke ettevõtteid toe...

Mida kallimaks fossiilne toore läheb, seda rohkem tekib motivatsiooni biotööstuse arendamiseks. Puidukeemia annab võimaluse säilitada hea elatustase ka tulevikus vaatamata kõigile muutustele, mis meid ootavad. Need tehased suudavad tagada ka kohapealse energiavarustuse.

Maailma väärtuslikemate brändide esikolmiku moodustavad Apple, Google ja Amazon. Ilmselt pole aga liialdus kui öelda, et meile eestlastele on mets see kõige väärtuslikum bränd. Kui eestlane millessegi usub, on see ikka puud ja metsa vägi. Tõsi. Mets annab meile palju - toidulauast elurikkuseni, puht...

Õueriiete ja matkatarvete tootja Patagonia asutaja Yvon Chouinard otsustas loobuda ettevõttest, mis tegi temast miljardäri, et selle kasum aitaks võidelda kliimakriisiga.

Kujutage ette, kui kogu Eestis toodetav toit oleks pakendatud biolagunevasse materjali. Jogurti lõpp läheb pahaks, viskad koos topsiga komposti ja järgmiseks kevadeks saab sellest põlluramm. Sellist biopolümeeri saaks teha Eestis kasvavast puidust. Nagu ka näiteks bioasfalti või kosmeetikat.

Milline võiks olla jätkusuutlik metsamajandamine ja kuidas puitu paremini väärindada? Selle üle arutlevad täna Viru Keemia Grupi korraldataval Keskkonnapäeva lõpupaneelil algusega kl 14.20 endised ja praegused ministrid, poliitikakujundajad, teadlased ja metsasektori esindajad.

Eestis hakkab aina enam hoogu koguma südamega ettevõtlus: ettevõtlus, mille peamine eesmärk on lahendada mõnd ühis- või keskkondlikku probleemi. Märke südamega ettevõtlusest ehk sotsiaalsest ettevõtlusest leiab nii õpilasfirmadest kui ka Eesti suurima ettevõtlus konkursist Ajujahist. Miks ja kuidas ...

Ületarbimine on tarbimisühiskonna peegeldus, millele aitavad kaasa ise tarbimislõksus olevad suunamudijad – see on omamoodi surnud ring.

Telepaatia. Kas poleks äge kuulda teiste inimeste mõtteid otse nende peadest ilma, et nad neid sõnadesse peaksid panema? Kas poleks see väga mõjus, kui saaks ebatäiuslikud sõnad vahelt välja lõigata ja otse oma mõtte teiste inimeste pähe edastada? Mmm, ei.

Eestlased on spordi- ja loodusrahvas, mistõttu spordivõistlused on ideaalseks platvormiks, kus näidata eeskuju jätkusuutliku ürituskorraldusega, kirjutab ürituste keskkonnahoidlikkuse edendamisega tegeleva ettevõtte Acento partner Raimo Matvere.

Kehra kogukond võitles edukalt oma metsa eest, ent RMK-lt vastava lubaduse saamine metsatukka saehamba puutest siiski ei päästnud.

Metsaseaduse muudatuse jõustudes peaksid inimesed kaitsma oma kodumetsi kohtu kaudu, iga juhtumi korral eraldi, hoiatavad keskkonnaaktivistid.