Tuul Sepp: kaheksa teostamata äriideed looduslike elupaikade taastamiseks linnas

Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Tuul Sepa sõnul mõistavad linlased üha enam linnalooduse taastamise vajadust.

Linnakodanikud on aina enam valmis kaasa lööma linnalooduse hoidmises, kuid turul puuduvad tooted ja teenused, mis toetaksid kohaliku liigirikkuse tagasitoomist ja looduspõhiseid lahendusi. StartupDay ärifestivalil peetud loengus proovisin publikus panna idanema mitut äriideed looduspõhise ettevõtluse arendamiseks linnas.

1. Nõustamine ja koolitused elurikka linna loomiseks

Esimese asjana on vaja suurendada inimeste teadlikkust linnaloodusest. Ehkki sellega tegeletakse juba päris palju, näen endiselt suurt nõudlust sel teemal konsultatsioone, maastikuarhitektuurilist planeerimist ja koolitusi pakkuvate teenuste järele. Näiteks tuleksid kasuks koolitused selle kohta, kuidas kujundada oma kodu või kontori ümbruse haljasala nii, et see kohalikke liike kõige paremini toetaks.

Tallinna linn korraldas hiljuti rahvakogu, kus linnakodanikud said avaldada arvamust, kuidas linn peaks välja nägema. Kõik said aru, miks meil linnaloodust vaja on. Seega on meil juba kliente, kes on valmis kasutama tooteid ja teenuseid, mida veel ei eksisteeri.

2. Kohalike taimeliikide ja -seemnete müük

Soovitan luua ettevõtteid, kes müüksid kohalikest liikidest potitaimi ja niidutaimede seemnesegusid. Ma tean praegu vaid ühte-kahte kohalikke niiduseemneid müüvat ettevõtet. Samas toetavad just kohalikud taimeliigid kõige paremini siinset ökosüsteemi, luues koosluse, mis on tugev ja püsib Eesti tingimustes aastaid või isegi aastakümneid.

Need taimekooslused toetavad enim ka kohalikke putukaid, kes omakorda toetavad meie linde, nahkhiiri jne. Praegu on aga väga raske leida poelettidelt põlistaimi ja -seemneid, mida linnaaedadesse ja parkidesse kasvama panna, ning teha vahet, millised on kodumaised ja millised võõrliigid.

Enamik taimi, mida aiapoodidest osta saab, on turbasubstraadis, mille turvas pärineb enamasti Eesti rabadest. Turvas aga peaks jääma rabadesse, et toetada meie kohalikku elurikkust ja hoida süsinikku maa sees peidus. Turbasubstraadi võiks vähemalt osaliselt asendada kompostiga.

Ma arvan, et enamik inimesi, kes soovivad oma aias töötada, hoolivad loodusest. Kui neil oleks võimalus valida kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele kasulikke teenuseid ning tooteid, nagu taimed ja seemned, siis nad teeksid seda.

3. Kujundatud elupaigad kohalikele liikidele

Linnaloodusest on puudu kõikvõimalikud väikesed rajatised, mis pakuksid kohalikele liikidele elupaiku. Nii kännud, mahalangenud palgid kui ka lehe- ja oksahunnikud on head kohad putukatele, pisiimetajatele ja väikelindudele. Need pole üldse kallid. Lihtsalt on vaja, et need linnas kenad välja näeksid. Ei ole mõistusevastane arvata, et inimesed ostaksid kände või palke, mis on kujundatud nii, et need näeksid ilusad välja, näiteks nagu pink või väike laud, ja oleksid samal ajal elupaik putukatele, samblikele või sammaldele.

4. Metsikud mänguväljakud

Tänapäeva mänguväljakud ei jäta palju ruumi laste loovusele ja kujutlusvõimele. Viskan õhku idee kujundada linnaruumi metsikuid mänguväljakuid, kus lapsed saaksid mängida lehtede ja okstega, ronida puude otsa ning meisterdada mudakooke.

See kõik arendab lastes palju olulisi oskusi, aga ka nende võimet haigustele ja allergiatele paremini vastu seista ning nendega võidelda. Mul on hea meel, et Tartu linn on idee vastu huvi üles näidanud. Praegu on rahastusotsuse ootel üks linna projekt, kuhu on kaasatud ka Rusty Keeler, kes juhib edukat metsikute mänguväljakute disainimise ja riskimängu kasulikkuse koolituste ettevõtet Ameerika Ühendriikides.

5. Kõrge muru hooldamine

Linnas elurikka roheala loomise üks takistustest on puudus teenusest, mis võimaldaks muru veidi pikemaks kasvatada. Praegu sellist hooldusteenust ei pakuta, kuna puudub kõrge muru ja heina lõikamiseks sobiv tehnika ning teadmine, mida mahaniidetuga hiljem teha.

Mõelge välja, mida linnaniitudelt niidetud rohuga peale hakata. Seda saaks kindlasti millekski kasutada, näiteks komposti või energia tootmiseks. Võimalikke ideid, mida edasi arendada, on palju. Võib olla saaks soodest kogutud turbasubstraadi kasvõi osaliselt asendada linnaniitudelt niidetud heina kompostiga.

6. Vikatiga niitmise teenus

Lisaks eelmisele ideele ootan, et muruniidukiga niitmise alternatiivina pakutaks teenusena ka vikatiga niitmist. Igaüks võib küll ise vikati osta ja sellega niita, kuid tänapäeval paljud seda teha ei soovi ega oska. Seepärast võiks selline teenus olemas olla.

7. Lambarent

Veelgi orgaanilisem haljastusteenus võiks olla võimalus rentida muru niitmiseks lambaid. Sadu aastaid niideti niimoodi muru, näiteks Eesti mõisates. Ja me teame, et mõisaaiad olid tõesti kaunid: muru oli ilus ja täis õisi.

8. Vahendid, mis võimaldavad inimestel linna bioloogilist mitmekesisust jälgida ja selle kohta õppida

Peame õppima ära tundma kohalikke ja võõrliike, samuti hindama kodumaiseid liike ning seda, kuidas kanda nende eest hoolt nii, et need linnas ellu jääksid. Näiteks Tartu Ülikooli loodusmuuseumi platvormil PlutoF ja rakenduses PlutoF Go saavad inimesed lisada pilte loomadest ja taimedest, mida linnas näevad. Kui neid ise ära ei tunne, saab saata fotod inimestele, kes neid liike teavad. Nii õpivad inimesed, millised liigid on kohalikud, millised haruldased, mida tuleks kaitsta ja milliseid liike siin üldse olla ei tohiks.