Noorte ettevõtjate poolt asutatud Eesti esimene „parim enne“ ja sellele lähenevate kaupade pood Sumena on tänavu päästnud miljon toodet, mis on kaks korda rohkem kui mullu samal ajal, ning plaanib avada uusi poode.
Viking Line plaanib ehitada elektrilaeva, mis hakkaks sõitma Soome ja Eesti vahel, ütles laevafirma tegevjuht Jans Hanses.
7.–9. veebruarini toimub Otepääl kahevõistluse maailmakarikasarja etapp, mis toob kokku tuhandeid talispordisõpru. Eelmise aasta kogemus näitas, et jätkusuutlikult korraldatud spordisündmus on tõesti võimalik. Ka sel aastal tehakse suur samm edasi jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoidlikkuse suunas.
Pangad pakuvad keskkonnahoidlikke laene soodsamatel tingimustel. Intresside vahe võib olla kolmekordne (10)
Pankade jätkusuutlikkuse poole püüdlemist näitab muu hulgas see, et üks pank lõpetab viie aasta pärast diiselautode liisingu pakkumise.
Ecobase on esimene süsinikuprojektide arendaja Euroopas, kelle projekt on ametlikult registreeritud maailma suurimas vabatahtlike süsinikuprojektide registris Verra.
Eestis asutatud tehnoloogiaidu Ringy, kes pälvis 2023. aastal Äripäeva poolt „Aasta idu“ tiitli, keskendub jätkusuutlikele lahendustele elektroonikajäätmete vähendamiseks ja nutiseadmete eluea pikendamiseks. Kuigi 2020. aastal alustas ettevõte oma müügiplatvormiga, on viimastel aastatel keskendutud ...
Eesti ettevõtete aktiivsus roheinvesteeringutes on Euroopaga võrreldaval tasemel, kuid palju vähem ettevõtteid investeerib energia tootmisesse, tõdeb Arenguseire Keskus uues lühiraportis „Ettevõtete roheinvesteeringute trendid Eestis ja Euroopas“.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ kestliku ettevõtte nominendid lahendavad jätkusuutlikkuse küsimust oma nurkadest. Ühes on nad kindlad – see pole mööduv trend, vaid suund ettevõttele.
Linna esimese elektribussi soetas eraettevõtja, kes transpordib sellega kliente kesklinnast otsukeskusesse.
Eestimaa suurim mahepiima tootja Martin Vallikivi majandab Hiiumaal Taterma külas robotlüpsiga piimafarmis, toimetades majandusraskuste kiuste mahetootjana.
Eesti ettevõte avab metsaomanikele uue rahalaeka. Kristjan Lepik: mina praegu metsamaad ei müüks (32)
Arbonics OÜ kaasasutaja Kristjan Lepik ütleb, et praegu on mõistlikum omada metsamaad kui USA aktsiaid ja peagi jooksevad pensionifondid metsadele tormi.
Mõnus on käega libistada mööda siledat vineeripinda, olgu see puidune või veekindel. Väärt materjali teevad Jõgeva külje all viimase peal masinad ja hoolsad töölised.
Vastupidi varem lubatule suurendavad globaalsed kaubamärgid endiselt oma toodetes sünteetiliste tekstiilide kasutamist, selgus täna avaldatud raportist. Aruandes hoiatatakse, et Euroopa Liidu algatused moetööstuse keskkonnajälje vähendamiseks ei täida oma eesmärki.
Parim viis ehitussektori kliimamõju vähendada on kasutada talupojamõistust ja keskenduda renoveerimisele.
Otseülekande vaatajad saavad väitlejatele küsimusi esitada Slido keskkonnas.
Eestis ei suudeta veel kaerast ega hernest valku toota, aga lähinaabritelt imporditud taimevalgust tehakse Vegestari osaühingus juba tonnide kaupa taimseid pihve ja vorste ning tarbijate hulk üha kasvab.
Laborikala tõotab tulla laborilihast märksa soodsam. Esimesed tooted jõuavad müüki lähiaastatel (39)
Laborikala kasutuselevõtus on esirinnas Singapur, mis tahab laboritoidu abil impordisõltuvust vähendada. Menüü täieneb ka USA-s.
Kliimaministeerium soovib saada järgmistel aastatel riigikassast kümneid miljoneid, et toetada laevade ümberehitamist Eestis.
Töökohal kogetud kliimamuutuste tagajärjeks võivad olla vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused, hingamisteede haigused, neerufunktsiooni häired ja vaimse tervise häired.
Fibenoli flirt Lätiga sunnib Eestit majanduspoliitikat revideerima, ilma jäädi 700 miljonist eurost (39)
Raul Kirjaneni ettevõtte Fibenol kavatsus Läti riigiga rajada sinna 700 miljonit eurot maksev biorafineerimistehas mõjus külma dušina Eesti senisele majandus- ja metsapoliitikale. Ministrid lubavad olulisi muutusi.
Ehitussektor on üks suurima keskkonnajäljega valdkondi. Rootslased alustavad suuremat ehitusmaterjalide taaskasutamist ning juurutavad betoonpaneelidesse puitelemente.
Läti saab Kirjaneni innovaatilise puidurafineerimistehase endale (134)
Koguinvesteering ulatub ligi 700 miljoni euroni.
Rohetiigri juht: uue majandusruumi loomiseks tuleb kiiresti tegutseda, me juba raiskame üleliia (254)
Keskkonda oluliseks pidavad ettevõtted, kelle eestvedamisel sündis Rohetiigri algatus, on jõudnud suuniste andmiseni kolmandas suures valdkonnas.
Metsatööstusel on oluline roll bioringmajanduses, kuid Euroopa Komisjoni äsja esitatud ELi kliimaeesmärgid aastaks 2040 on neile nii võimalus kui väljakutse. Sektor ja investorid ootavad jätkusuutlikku raamistikku, mis võimaldab arendada fossiilide asendamiseks vajalikke tehnoloogiaid.
Kas biopõhised plastid on õlipõhiste plastide kombel looduses mikroplasti allikaks, või on see probleem juba lahendatud? Lühike vastus on, et see sõltub sellest, kas kõnealune plast on biolagunev.
Puidupõhiste biotoodete arendamine on jõudmas katsetamise ja unistamise faasist edasi. Siin on põhjanaabrite kuus uut väga praktilist lahendust, mis abistavad meid igapäevalus ja ühtlasi aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele.
Sel ja järgmisel aastal rakenduv aruandluskohustus võib paljudele ettevõtetele tööd juurde tuua ja sundida oma ärimudelit üle vaatama.
Majandus ei saa lõputult kasvada, küll aga saab see lõputult areneda. Ainult targemaks muutuv majandusmudel võimaldab ka inimkonnal jätkuvalt toimetada, kartmata looduse hävitamisega kaasnevat hukku.
Valdkondlikud läbirääkimiste rühmad kliimakonverentsil aitaks ettevõtetel panustada kliimakriisi lahendamisesse.
„Teeme Euroopast esimesee fossiilivaba mandri,“ ütleb Rootsi metsatööstuse juht. „Kõike, mis on valmistatud õlist, saab valmistada puidust,“ lisab puidupõhiste matrjalide innovaator.
