„Need asjad pole omavahel üldse seotud,” ütles Euroopa Komisjoni kliimaneutraalsuse programmi valitud linna meer Urmas Klaas.
ÜRO toiduabi juht: sõja võimendusel tekkinud toidupuudus suurendab ühiskondlike rahutuste võimalust (12)
"Kui inimesed ei saa oma lapsi ja peresid toita, siis muutub poliitiline olukord segaseks," ütles Beasley neljapäeval toimunud konverentsil CNN-ile. Kõrgetest hindadest ja tarnekatkestustest mõjutatuna ütles Beasley, et ÜRO on olnud sunnitud toiduvarusid miljonite inimeste jaoks üle maailma ratsioon...
JÄRGMINE PÕLVKOND | Keskkonnakriisi tagajärg noorte jaoks: hirm, viha, abitus, masendus, süütunne (98)
Ökoärevust kogeb üha rohkem noori. Lihtsalt öeldes on see krooniline hirm keskkonnasüsteemide kokkuvarisemise ees.
VASTULAUSE | Neste jaoks on jätkusuutlikkuse tagamine kesksel kohal – ettevõte parandab ja selgitab mõnesid The Guardiani artiklis esitatud väiteid (1)
Vastuseks The Guardiani hiljutisele artiklile Neste koostööst Coldplayga ja Neste taastuvate toorainete hankimisest soovime pakkuda veelgi täpsemat informatsiooni ning selgitada artiklis toodud väiteid.
Coldplay sai pärast Soome kütusefirmaga tehtud koostööd külge sildi „kasulikud idioodid rohepesuks" (18)
Transpordi ja keskkonna kampaaniagrupi sõnul kasutab firma bändi küüniliselt ära.
JÄRGMINE PÕLVKOND | Oleme jätkuvalt tarbimise sõltuvuse küüsis. Toeta ukrainlasi ja elusloodust jättes järgmine impulsiivne ost tegemata (68)
Elustiili fetišismi asemel vajab ühiskond teadmisi, tugevaid kogukondi ja sügavaid suhteid, mitte järgmist tarbijakampaaniat.
Aus ülestunnistus Eesti ametnikelt: me ei saa tegelikult aru, mida rohepööre tähendab ja kuidas seda teha (93)
Tänaseks ei ole selget plaani, kuidas rohepöörde eesmärke täita või tulemusi mõõta, leiavad kolm Lõuna-Eesti vallavalitsustes töötavat ametnikku.
Karm tõde: majandus ei saa lõputult looduse arvelt kasvada ja ellu jäämiseks vajame süsteemimuutust, leidsid saate "Rohepöörane" tegijad uues episoodis.
JÄRGMINE PÕLVKOND | Kliimanoor: võime küll palju teada, aga vanemad põlvkonnad meid ikka ei kuula (138)
Käisin hiljuti Noorte keskkonnahariduse konverentsil, kus õpetati, kuidas noore inimesena oma sõna ühiskonnas maksma panna.
Tulevik toob sadu miljoneid kliimapõgenikke. Riigid ei pea neid vastu võtma ja seadused neid ei kaitse (257)
Kui Ukrainast on praeguseks põgenenud ligi viis miljonit inimest, võib kliimamigrantide arv sajandi keskpaigaks ulatuda sadadesse miljonitesse või isegi üle miljardi.
Tagasi väikekorteritesse ja pisimajadesse. Kestlikult ehitades peab küsima: kui palju ruumi ma vajan? (152)
Iga uus ehitus paiskab õhku saastet, mis ringleb seal veel siis, kui hoone on ammu lagunenud või buldooseriga maatasa tehtud.
Aktivistid blokeerisid Vene kivisütt vedava rongi, mida opereerib Eesti riigifirma (168)
Lisatud Operaili kommentaarEesti riigifirma Operail veab Vene kivisütt Soome-Vene piirilt Hanko sadamasse Lõuna-Soomes.
„On hoomamatu ette kujutada, et inimesed on siin planeedil nii vähe aega olnud, aga on suutnud muuta kogu ökosüsteemi nii drastiliselt," sõnas mu kaasaktivist kord metsaraiest rääkides.
Ida-Aafrika sõltub suuresti Venemaalt ja Ukrainast pärit põllukultuuridest, kuid sõja tõttu on toiduhinnad tõusnud, lisaks seisab piirkond silmitsi viimase neljakümne aasta suurima põuaga, kirjutab ajaleht New York Times.
Euroopas muutuvad rohetooted kohustuslikuks: esemed peavad olema korduskasutatavad ja parandatavad (54)
Euroopa Komisjon esitas täna rea Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekuid, et muuta kestlikud tooted EL-is normiks.
Teadlased leidsid esmakordselt inimese vereringest plastosakesi. Kui ohtlik see meie tervisele on? (45)
Mikroplasti osakesed saavad inimese kehas ringi liikuda ja võivad organites ladestuda, hoiatavad teadlased.
Polaaralade kõrgustesse sööstnud temperatuurid šokeerisid teadlasi. Mis taolise kuumuse põhjustas ja mis on selle tagajärjed?
Tallinn raiub Pronksi tänaval maha peaaegu kõik puud (241)
Täiendatud linna kommentaariga kell 16:57Tallinn raiub sellel pühapäeval Pronksi tänaval maha 22 puud, sest tänav ehitatakse suvel ümber.
Kokkulepe on osa suuremast deklaratsioonist, mis võeti vastu ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) 50. juubeli kohtumisel.
Eesti senised pingutused nende sektorite kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada on olnud napid, selgus Euroopa kliimavõrgustiku CAN sel nädalal avaldatud raportist.
Riikide seni antud lubaduste täitmisel langeks maailmas õhku paisatavate heitmete hulk aastaks 2030 vaid 9%.
Noored idavirulased ootavad rohepöördelt läbipaistvust. „Kui sa tead, et midagi toimub, aga sa ei tea, mis tuleb edasi, hakkavad inimesed kartma” (23)
Ida-Virumaa kliimakogu noored juhtisid riigile üleantud ettepanekutes enim tähelepanu haridusele ja tööturule, ent peavad kliimakogu suurimaks saavutuseks oma hääle leidmist.
Nairobis toimunud maailma tähtsaimad keskkonnaalase läbirääkimised oleksid äärepealt Vene-Ukraina sõja tõttu läbi kukkunud.
Juhtiv Ukraina kliimateadlane Svitlana Krakovska sõnas, et sõja tõttu on lõppemas maailma võimalus ennetada kliimakriisi kõige hullemaid mõjusid, vahendas BBC.
„Maailm vajab läbipaistvaid andmeid, et teha keskkonnakaitses häid otsuseid," sõnas platvormi avaüritusel peaminister Kaja Kallas.
Esindajad 175 riigist kiitsid ÜRO keskkonnaassambleel heaks plastireostuse lõpetamist reguleeriva lepingu loomise aastaks 2024.
Esimest korda on teadlased üksmeelel, et kliimamuutuste tõttu sureb praegu suurel hulgal liike välja.
Eesti käivitab globaalse keskkonnainfo platvormi. „Tekib adekvaatne pilt, mis seisundis on maailma metsad, vesi, elurikkus” (54)
Nagu julgeolekukriisi nii ei saa ka keskkonnakriisi lahendada ilma andmeteta. Selleks et need oleksid kõikjal kättesaadavad, pani Eesti aluse rahvusvahelisele platvormile DEAL.
Kui karm on kliimamuutuste mõju inimestele? ÜRO esitles mustades toonides värsket raportit (79)
„Pooled maailma inimestest elavad juba täna kliimakriisi ohutsoonis"„Raport näitab, millise ulatusega rikub kliimamuutus inimeste elusid ja heaolu, kahjustab ökosüsteeme ja looduslikku mitmekesisust," rääkis Eestimaa Looduse Fondi ekspert Johanna Maarja Tiik.
