„Rohepöörane“ taskuhäälingu viimases episoodis võtsid saatejuhid fookusesse suursündmused Lähis-Idas: lõppenud kliimakõnelused ja käimasoleva jalgpalli MM.
INTERVJUU | Madis Kallas: kui ülejäänud riigid Euroopa eeskuju ei järgi, tõuseb kraadiklaasi näit katastroofiliselt (229)
Keskkonnaminister Madis Kallas ei usu, et praeguse kliimapoliitikaga õnnestub globaalne soojenemine hoida turvalistes piirides.
Eesti ühiskondlikud ja poliitilised debatid kliima- ja keskkonnateemadel teevad meid maailma mastaabis narrideks.
Kliimateadlane Velle Toll: Eesti võib magada maha viimasegi šansi, kuidas kuumeneval maakeral ellu jääda (195)
Eestis on juba kuumalained ja paduvihmad inimtekkelise soojenemise tagajärjel tugevnenud ja see trend jätkub, samuti mõjutab meid mereveetaseme tõus. Eestis on vaja valmis olla nii meil kui ka kaugemal aset leidva kliimamuutuse mõjudeks.
Euroopa Liit on valmis rahakotti kergendama, et aidata kliimakatastroofide käes kannatavaid riike (55)
Euroopa Liit teatas ÜRO kõnelustel, et on valmis looma eraldi fondi kliimakatastroofide kompenseerimiseks enim kannatavatele riikidele, vahendab The Guardian.
President Alar Karis osaleb 7. ja 8. novembril Sharm el Sheikhis ÜRO kliimakonverentsil COP27, kus ta arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel.
JÄRGMINE PÕLVKOND | Inimene ei ole kohanenud linnas elama. Looduse puudumine muudab meid haigeks (49)
Asfaltkõrbed linnades ei toeta inimkeha toimimist, mistõttu on oluline hoolitseda linnalooduse eest.
Viimase 60 aastaga on Eesti keskmine temperatuur kerkinud 1,2 kraadi võrra. Kui ületame 1,5 kraadi piirjoone, mis tõenäoliselt juhtub juba kümne aasta pärast, peame arvestama nelja meie kõigi igapäevaelu, sealhulgas tervist ja toidulauda, otseselt mõjutava riskiga.
Viimase 30 aasta kiirema soojenemise trend põhjustab tõenäoliselt erakordset kuumust, metsapõlenguid ja üleujutusi, hoiatavad teadlased.
Autod pea katuseni vees, majakraam tänavail hulpimas, inimesed ja loomad paatides… Telerist nähtud kauge uudispilt. Meie ju midagi niisugust kartma ei pea? Tegelikult tasub Eestiski mõelda, kuidas muutuvas kliimas võimaliku tulvaveega toime tulla.
Algavad järjekordsed ÜRO kliimakõnelused. Madis Kallas: kliima peab olema fookuses ka energiakriisi ajal (74)
Aktivistid vangi, eksperdid vakka. Kas Egiptuses täna algav ÜRO 27. kliimakonverents on määratud luhtuma?
Just nüüd tuleb astuda rohepöördes järgmine samm ja võtta kasutusele konkreetne süsinikueelarve.
Kui riigid jalgade lohistamist jätkavad, ootab meid ÜRO raporti kohaselt kliimakriisi asemel kliimakatastroof.
Kas äärmuslikud protestiaktsioonid saavutavad kunagi oma lõppeesmärgi, küsis taskuhäälingu „Rohepöörane“ saatejuht Mart Valner viimase episoodis.
Tugev vihm ja tulvaveed jätkavad surmava lõivu nõudmist riikides, nagu Nigeeria, Tai ja Vietnam.
Rootsi loobub eraldi keskkonnaministeeriumist: eelmised valitsused andsidki keskkonnaküsimustele liiga palju kaalu (70)
Rootsi vastne valitsus kaotab eraldiseisva keskkonnaministeeriumi ja annab selle teemad äsja moodustatud kliima- ja ettevõtlusministeeriumi hallata, kirjutab thelocal.se.
Aastaaegade vaheldumine võib tuju mõjutada küll – vihmased ja pimedad sügisõhtud teevad paljudel meele mõruks, mõni jällegi ei salli suvist leitsakut. Mis on aga kliima- või ka ökoärevus ning kuidas see tervisele mõjub?
Inimeste kaasamist poliitilistesse otsustesse õpetavad kahel päeval arutleva demokraatia eksperdid üle Euroopa.
Põlevkivienergia, mille tootmise hinnaks on Ida-Virumaa rahva haigena hoidmine ning järgmistele põlvedele reostuse pärandamine, peakski kallis olema.
ARVAMUS | Susanna Veevo: teadlased hoiatasid surmavate orkaanide ja üleujutuste eest, aga me ei kuulanud (153)
„Kas seekord võime mõjusaid otsuseid oodata?“ küsivad keskkonnaorganisatsioonid ja kliimaaktivistid üle maailma järjekordse ÜRO kliimakonverentsi eel.
Kolme parlamendierakonna esindajad viiest nõustusid, et Eestil võiks olla rohepöörde ministri ametikoht.
Professor Rein Drenkhan: ahju kütmine on enamgi veel kui mõistlik tegevus
Rein Drenkhan räägib rohekonverentsil metsanduse tulevikust
G-generatsiooni all mõistetakse noori, kelle paljude otsuste ja tegevuste mõjutajaks on keskkonnatemaatika.
Kliimaneutraalne ülikool on erakordne, aga mitte võimatu
TalTech 2035: sõbralik, nutikas ja kliimaneutraalneElame tarbimisühiskonnas, mis soodustab raiskamist ja ületarbimist, olgu siis tegemist energia, tekstiili, plastjäätmete või toiduga. Tõestatult inimtekkelise kliimasoojenemise valguses on meil võimalus ja vastutus seda muuta ning 2022. aasta sügisel tõstavad säästmiseks motivatsiooni ka energia hin...
Riigikantselei kutsub kõik võtma osa säästva arengu üritustest, mis toimuvad kuni 8. oktoobrini.
Sellele ja paljudele teistele küsimustele otsitakse vastuseid oktoobris toimuval rohekonverentsil „NÜÜD ja 10 aasta pärast“.
Kliimakriisist, rohekatastroofist ja välja surevatest liblikaliikidest kuuleme peaaegu iga päev. Kuidas me õigupoolest siis sellisesse olukorda sattunud oleme? Ja mida teha, et olukorda parandada?
Toiduraiskamine on jätkusuutliku maailmavaate üks põhilisi valupunkte. Kõigile justkui jätkuks, ometi peavad paljud siiski puudust kannatama. Kuidas saaks iga inimene maailmaparandusse enda panuse anda?
Samas leiavad noored, et erinevate osapoolte suurte pingutustega annaks seda veel päästa, selgus Samsungi digiharidusprogrammi Solve For Tomorrow küsitlusest.
Eesti Päevalehe Roheportaal korraldab 4. oktoobril Alexela Kontserdimajas rohekonverentsi „NÜÜD ja 10 aasta pärast“, kus võetakse arutulusse ei vähem ega rohkem kui kogu inimkonna tulevik.
