Värske IPCC sünteesiraport koputab poliitikute ja finantsmaailma südamele – vaja on otsustavalt rohkem investeerida kõigesse, mis aitab kliimamuutusi pidurdada ja nendega kohaneda. Teine oluline muutus on senisest suurem arvestamine inimesega, eriti nõrgematega, kes kannatavad muutustes kõige enam.
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) täna avalikustatud aruanne hoiatab, et seni tehtust ei piisa kliimakriisi pidurdamiseks. „Me kõnnime, kuigi peaksime sprintima,“ rõhutas paneeli esimees Hoesung Lee.
„Iga kord, kui mikrofonil nuppu vajutan, tean, et räägin 450 miljoni inimese eest,“ ütleb Annela Anger-Kraavi, kes esindab kogu Euroopat ÜRO kliimaläbirääkimistel. „See on tohutu vastutus. Sa mõtled inimestele, mitte mingitele huvidele.“
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused suurenesid 2021. aastal pea kõigis valdkondades, näitab kasvuhoonegaaside lõppinventuur.
Hoonete energiatõhususe parandamine lööb kolm kärbest ühe hoobiga: aitab meie omad inimesed välja energiavaesusest, vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja sõltuvust fossiilkütustest.
Peame täpselt teadma, kust on pärit meie tooraine ja millise autoga meile kaupa toodi. Aga miks?
Aktsioon leidis aset Londonis, Pariisis, Berliinis, Milanos ja Toulouse'is.
Eelmine suvi tõi kõikjal Euroopas kaasa kuumalaine, millelaadset polnud eurooplased näinud aastakümneid. Talvel on aga seis suusakuurortides kehv: lund ei ole ja temperatuurid on liiga kõrged. Ka tulev suvi ei paku temperatuurides leevendust, kirjutab Euronews.
California kuberner kuulutas rohke ja ebatavalise lumesaju tõttu välja eriolukorra 13 maakonnas, kirjutab Guardian.
Kas bioloogiatudengid raiskavad oma aega, õppides tundma elusloodust, mis aina kiiremas tempos hävineb?
Tuumausul põhinev energiapoliitika võib aga tähendada, et lõpuks pole Eestis ei tuule-, päikese- ega tuumaenergiat.
„Praegu ei ole üheski seaduses kirjas, et Eesti peab oma süsinikuheidet vähendama. Seepärast saavad poliitikud kliimamuutuste leevendamist aina edasi lükata,“ ütles meeleavaldust korraldav Kertu Birgit Anton.
Üksikisikul on looduskaitsele kõige suurem mõju kord iga nelja aasta tagant, mil ta saab valida, kes teeb Eesti riigi eest otsuseid.
Mõned erakonnad peavad looduskaitsealasid inimeste kiusamiseks, teised vajalikuks abinõuks.
Eesti keskkonnaühenduste analüüsist selgus, et kõige rohelisem erakond on Sotsiaaldemokraadid.
Nõukogudeaegsed elamud vajavad hädasti renoveerimist ja riik on seadnud endale vahe-eesmärgid, mille täitmiseks tuleb seda teha kiiresti.
Eesti kasvuhoonegaaside heide jälle kasvab, selgus Arenguseire Keskuse raportist.
Värskes „Rohepöörane“ taskuhäälingu erisaates analüüsisid saatejuhid kõikide erakondade valimisprogramme läbi roheliste prillide.
Ajas veidi tagasi minnes saame aru, miks peame töölepingut ja kasvavat palka hea elu saladuseks.
15. veebruaril toimus Tallinnas erakondade debatt, mille fookuses oli Kliimaseadus.
Eesti Päevaleht küsis riigikogusse pürgivatelt erakondadelt, millised on nende vaated peamistes roheküsimustes.
Inimesed on valmis maksma, kui nad saavad ühistranspordiga arvestada, leidis Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Kui majandus kasvab, on inimestel jõudu ja jaksu keskkonnast hoolida, arvas erakonna Parempoolsed esimees Lavly Perling.
Tasuta ühistranspordi ära kaotamise arvelt saaks arendada nõudepõhist transporti ja korrastada liinivõrku, leidis Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Ühel päeval visatakse kliimapaanika prügikasti ja kliimaaktivistidest võiksid saada hoopis maaelu edendajad, arvas EKRE juhatuse liige Anti Poolamets.
Kui globaalselt on keskmine temperatuur tõusnud 1,3 kraadi võrra, siis Eestis üle kahe korra rohkem.
Meil on lihtsam kujutada ette maailma lõppu kui kapitalismi lõppu, arvas Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu.
Viimases „Rohepöörane“ taskuhäälingu episoodis otsiti vastust küsimusele, kuidas nügida eestlasi keskkonnasõbralikumalt käituma.
Ebavõrduse vähendamiseks tuleks 2030. aastaks miljardäride arvu poole väiksemaks kärpida, leidis Oxfami raport.
