Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse kasvu 2022. aastal vedas eest energeetikasektor, näitab riiklik inventuur.
ÜRO: loodusvarasid peab tunduvalt vähem tarbima. Muidu on ohus nii keskkond, majandus kui ka inimeste heaolu (144)
Eesti majandus on Euroopas üks suurima keskkonnajalajäljega majandusi.Üha suurenev loodusvarade kaevandamine ja töötlemine on kolme kogu planeeti hõlmava kriisi – kliimamuutused, elurikkuse kadu ja reostus – peamine põhjustaja, rõhutatakse värskes ÜRO aruandes. Lahendust tuleb otsida ringmajandusest.
Taolise järelduseni jõudis esmaspäeval Euroopa Keskkonnaameti (EEA) poolt avaldatud esimese Euroopa kliimariskide hinnang.
Täna Leedust alguse saanud ekspeditsiooniga juhitakse tähelepanu Läänemere kriitilisele seisule.
Maaomanikele täiendavat tulu võimaldav seni veidi metsik vabatahtlik süsinikuturg saab varsti Euroopas reguleeritud. Paika pannakse metoodika ja luuakse üldine register.
Tuntud Euroopa suusakuurordid on lumenappuse tõttu pidanud tõstukid täielikult seiskama või suuri summasid maksma, et tehislund toota. Eesti suusakeskuste hooaeg on hoolimata soojast ja vihmasest veebruarist olnud edukas.
Mari Kartau: ametnik arvutab, jumal naerab (2)
METSALEHT | JUHTKIRISamal ajal kui enamus jälgib pingeliselt ettevalmistusi Eurovisiooniks, on olemas vähemus, kes hoiab kätt Euroopa Liidu kliimaeesmärkide pulsil.
„See, et Põxit tuleb, on juba ammu selge.“ Erakondade debatis olid koalitsioonierakonnad kindlad, et turg tapab ise põlevkivi (36)
Erakondade seisukohad jooksid keskkonna- ja kliimadebatil mitmes küsimuses märgatavalt mööda koalitsiooni-opositsiooni liini.
Looduskaitseorganisatsioonid korraldavad täna poliitikute debati, et vaielda selgeks, kuidas Euroopa peaks kliimakriisiga toime tulema.
Liikmesriigid jätsid endale võimaluse õhu puhastamisega viivitada, kuigi halb õhk on üks Euroopa suurimaid tapjaid.
Inimtekkeline kliima soojenemine koosmõjus El Niñoga on põhjustanud erakordselt soojasid talvepäevi kogu maailmas.
Teadlased leidsid, et sajad tuhanded inimesed sureksid enneaegselt, kui kõrge õhusaaste tasemega Euroopa Liidu riigid lükkaksid saaste vähendamist kümnendi võrra edasi.
Kliimaseadus üksi muutusi ei too, peame hakkama tegutsema!
Kemikaalid satuvad loodusesse suusamääretest.
Muu hulgas tahetakse Euroopas teada, kuidas ja millal Eesti põlevkivi kasutamise lõpetab.
Mitmes hiljuti avaldatud aruandes on jõutud järeldusele, et praegusel kursil jätkates ei õnnestu Euroopa Liidul paljusid roheleppega seotud eesmärke täita.
India kuivaperiood ja Tai põud tõstavad suhkru hinda ning see annab tunda magustoitude hindades.
Möödunud kalendriaasta oli soojem kui kõik sellele eelnenud alates 1850. aastast, teatas EL-i kliimamuutuste seire teenistus.
Kõlvart rohepealinna aastast: see toob Tallinnasse uusi energiaallikaid, mis mõjutab ka julgeolekut (19)
Tallinn kandis 2023. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit, mis tõi kaasa mitmeid pikaajalise mõjuga muudatusi, võttis aasta kokku Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Sportlased ärgitavad rahvusvahelist suusaliitu spordiala tulevikku kindlustama, kui teadlased ennustavad Alpides suusatamise lõppu.
Eesti inimesed ei mõista, kuidas mõjutab muutuv kliima meie tervist, ja peavad kliimapoliitikat ainult ahistavaks, ütleb sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Saksamaalt ja Hollandist läbi voolavad jõed on ekstreemsete ilmastikuolude tõttu tõusnud tugevalt üle kallaste, uputades enda alla nii linnad kui ka maapiirkonnad. Üleujutustele ei ole suudetud siiani lõppu panna ning kodudest on evakueeritud sadu inimesi.
Hiina pealinnas Pekingis pole nii külma detsembrit nähtud alates 1951. aastast.
MTÜ Mondo ja Arengukoostöö Ümarlaud tunnustasid Roheportaali ajakirjanikku Joanna Laasti 2023. aastal kestliku arengu teemade kajastamise eest auhinnaga „Kestliku arengu pasun“. Auhind koosneb 1500 eurost ja praktilisest meenest – aiakühvlist.
Riigikogu liige Hanah Lahe: kuniks teaduse asemel domineerivad ärihuvid, on iga järgnev aasta eelmisest soojem (140)
Ootused ÜRO kliimakõnelustele muutuvad iga aastaga üha suuremaks ning suhtumine „parem kui mitte midagi“ kliimakriisi ei leevenda.
Ligi 30 aastat kestnud ÜRO kõnelused ei ole suutnud kindlustada inimkonnale elamisväärset tulevikku, rääkis Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
„Kus see kliimasoojenemine siis on? Väljas on ju pool meetrit lund!“ Selliseid väiteid kõlab viimasel ajal päris tihti, seda isegi riigikogu liikmetelt.
Asekantsler Kristi Klaas kliimakõnelustest: ühel päeval teevad riigid otsuse fossiilenergiast loobuda. Aga mitte lähiaastatel (128)
Otsus fossiilkütuste kasutamisest täielikult loobuda tehakse siis, kui riigid kliimakriisi tagajärgedega väga valusalt pihta saavad, arvas kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.
Kliimakogunemisel lepiti pooliku lahendusega. Kord ähvardasid välja marssida naftatootjad, siis saareriigid (16)
Diplomaadid peavad Dubai kokkulepet edukaks, ehkki kliimasoojenemist see vajalikul määral ei pidurda.