Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing ja keskkonnaühendused väljendavad muret, et keskkonnahariduse ja selle rahastamise käimasoleva ümberkorraldamisega kujunenud olukord võib põhjustada keskkonnahariduse kättesaadavuse halvenemise mitmes suurlinnadest eemal asuvas maapiirkon...
Võrreldes aastataguse ajaga on Eesti veebruari elekter täpselt kaks korda kallim. Turuosaliste sõnul on üks tänavu pikalt kõrgel püsinud hinna peamisi põhjusi vähene tuul, mistõttu on tuuleenergia toodang väike.
Donald Trumpi administratsioon on peatanud USA teadlaste osalemise ÜRO kliimapaneelis (IPCC), kirjutab Reuters. See on loogiline jätk Trumpi plaanidele tõmbuda tagasi rahvusvahelisest koostööst kliimamuutustega võitlemiseks.
Emajõe veetase on ületanud kriitilise piiri ja jõudnud ka Emajõe luhale plaanitava Uus-Tähtvere uuselamurajooni alale.
Globaalse soojenemisega süvenevad konfliktid, nälg ja ränne seavad järgmise 15 aasta jooksul ohtu Euroopa Liidu (EL) eksistentsi, leidis Saksamaa föderaalne luureteenistus koostöös teadlaste ja riigi välisametiga.
Suur probleem eestlaste ühes eelistatud puhkusesihtkohas. Turistide tõttu hakkab vesi otsa saama (38)
Kanaari saarte kui reisisihtkoha populaarsus suureneb. Samal ajal suurenevad ka ületurismi põhjustatud probleemid, vahendab Iltalehti.
Euroopa külmetab, planeet kuumeneb: 2024. aasta püstitab negatiivseid kliimarekordeid – ja mitte vähe (44)
2024. aasta kujunes ajaloo kõige soojemaks aastaks, ületades kriitilise 1,5°C soojenemise piiri, samal ajal kui kliimamuutused põhjustavad üha rohkem ekstreemseid ilmastikunähtusi ja süvendavad energiakriisi Euroopas. Sellest kirjutab The Times.
Eesti keskkonnaühenduste kojas töötav looduskaitsja astub vastu meid tarbima õhutavale ja kohati isegi tarbima sundivale majandusmudelile. „Väljasuremisega ei ole võimalik kohaneda,“ hoiatab ta.
Eesti nõustub EL-i eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 90%, kuid kindlatel tingimustel (141)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil Eesti seisukohti Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi teatise kohta.
Kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) rääkis Eesti Ekspressile, et kliimapoliitika vastases kampaanias on oma roll ka Venemaal. Delfile lisas ta, et Venemaa püüab kliimapoliitika vastasusega Eestit lõhestada.
Kohtume kliimaminister Yoko Alendriga päev pärast seda, kui tema veetav kliimakindla majanduse seadus valitsuskabinetis läbi ei läinud ja ka avalikkuses karmi kriitikat sai. Kuid minister ei paista sellest kuigivõrd löödud.
Sajad tuhanded Eesti inimesed jäävad rohepöördes hätta. Teadlased: riik peaks toetused suunama renoveerimisse ja transporti (97)
Ambitsioonikaid kliimaeesmärke on majanduslikult keerukas taluda ning suurele hulgale Eesti inimestele käib hoonete renoveerimine ja väiksema heitega transpordi lubamine üle jõu. Ministeerium plaanib nüüd raskustes leibkondadele toetusi luua.
Taani parlamendis tänavu 18. novembril vastu võetud roheleppega kehtestatakse sealsetele põllumeestele kariloomamaks kasvuhoonegaaside (KHG) heite eest, seda hakkavad nad tasuma 2030. aastast.
INTERVJUU | Eesti pealäbirääkija COP-il: plaanime kogu oma kliimarahastuse suunata ainult Ukrainale (204)
Eesti suunab ühe miljoni euro suuruse kliimarahastuse ainult Ukrainale. COP29-l Eesti pealäbirääkijana käinud Marina Bantšenko ütles, et Eesti peab oluliseks toetada riike, kelle keskkond ja majandus on sõjategevuse tõttu kahjustada saanud, ning toetada neid kliimaeesmärkide poole liikumisel.
POLIITKOLUMNIST | Züleyxa Izmailova: arusaadav, miks sellise kliimapoliitika juures lapsi ei taheta (206)
Rahvastiku järelkasvu pärast muretsevatele poliitikutele ei jõua ikka kohale, et kliimamuutus on eksistentsiaalseks ohuks kogu inimkonnale.
„See on naeruväärne.“ Jõukate riikide pakkumine vihastas kliimakonverentsil osalenud arengumaad välja (85)
ÜRO kliimakonverentsi korraldajad avaldasid reedel kokkuleppe eelnõu, mille kohaselt 2035. aastaks suurendaksid USA, Euroopa Liit ja teised rikkad arengumaadele kliimamuutusega kohanemiseks antavat raha 250 miljardi dollarini aastas. Ent see summa jääb kaugelt alla vaesemate riikide taotletud triljo...
VIDEO | Riigikogus võeti kliimateemad pulkadeks lahti. Saadikud kliimaseadusest: see on auklik (152)
Veel selle aasta lõpus peaks riigikokku jõudma kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Roheportaal uuris rahvasaadikutelt, kui suurt ohtu nad näevad kliimamuutuses ja mida arvavad kliimaseadusest.
Joogitööstuse juhi ennustus: apelsinimahla hinnaralli jätkub, ees ootab ka teiste mahlade hinnatõus (78)
A. Le Coqi juhataja Jaanus Vihandi kinnitusel jätkub viimastel aastatel kordades kasvanud apelsinimahla hind tõusmist ka edaspidi. Lisandub ka õuna-, kirsi-, rabarberi- ja mustsõstramahla hinnatõus.
USA järgmine president Donald Trump teatas, et esitab energiaministriks nafta- ja gaasitööstusega seotud Chris Wrighti.
Hispaania Málaga piirkond kannatas eileõhtuse seisuga viimase 35 aasta rängima üleujutuse all ning pidev paduvihm sundis sulgema koole, viima miinimumini haiglate ja tervisekeskuste tegevuse ja peatama linnatranspordi ja rongiliikluse.
Kliimakonverentsilt loodetakse suuremat rahastust arenguriikidele, ent varasemad lati alt läbi jooksmised teevad riigid ettevaatlikuks.
Äkktulv Hispaania idarannikul muutis tänavad jõgedeks, purustas elumajad ja peatas transpordi ning tappis vähemalt 95 inimest. Tegemist on suurima loodusõnnetusega, mida Hispaanias mäletatakse.
„Paljud ei tunne, et nende hääl on vajalik.“ COP29 noordelegaadid seisavad selle eest, et noori võetaks kuulda (25)
29. ÜRO kliimakonverentsil COP29 Eesti noori esindavad noordelegaadid näevad, et ebavõrdsus piirkondade vahel mõjutab otseselt seda, kuidas piirkondade noored on kliimateemadesse või üldiselt aktivismi kaasatud.
Hispaania kaguosas asuvas Valencia regioonis leiti pärast äkktulva seni avaldamata arv surnukehi.
Atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside mõju kestab teadlaste sõnul aastakümneid, mis tähendab, et juba tehtu leevendamine on keeruline.
Ühe peamise Maa kliimat reguleeriva Atlandi ookeani hoovuse aeglustumisega seotud ohte on suuresti alahinnatud ning sellel oleks laastav ja pöördumatu mõju, hoiatasid sel nädalal avaldatud pöördumises 44 teadlast 15 riigist.
Komisjon põhjendas otsuste viibimist muu hulgas sellega, et sobivaid koosolekuruume pole alati saada.
Eksperdid hoiatavad, et maailmas kiiresti süvenev veekriis võib vähendada majanduskasvu vähemalt 8% ja ohustab järgmise 25 aasta jooksul üle poolt maailma toidutoodangust.
Kliimakonverentsile ei lähe tänavu ka peaminister. Eesti delegatsiooni juhib kliimaminister Yoko Alender.