Kliimamuutuste pidurdamise nimel tegutsevatelt noortelt küsivad poliitikud, vanemad vestluskaaslased, kliimastreigilt mööda jalutajad tihti: „Mida siis tegelikult teha tuleks?“ Küsimuse varjust paistvad kõrvad viitavad ootusele üksikasjaliku, kõiki vastukäivaid soove korraga rahuldava vastuse järele...
ÜRO kliimakonverents ei ole nagu teised omasugused. Seal tehtavad otsused panevad paika, millises maailmas elavad tulevad põlved.
Kui kliima soojenemine isegi homme peatuks, tõuseks merepind kardetavasti veel sajandeid, selgub värskest uurimusest.
Toidu- ja tarneahelad muutuvad kliimakriisis üha hapramaks ja toidupuudus võib saada reaalsuseks. Seetõttu tuleks kogukonnaaiad uuesti üles ehitada, ütleb Ameerika ühe mainekaima ülikooli, MIT professor ja keskkonnaajaloolane Kate Brown.
Sel nädalal valitavatel linna- ja vallavolikogudel lasuvad suured ootused kiire – ent mitte kiirustatud – rohepöörde käivitamiseks üheskoos teadlaste ja kogukondadega.
| TUTTAV TUNNE | Selles ja eelmises lehes oli juttu Euroopa Liidu etteheidetest Eestile seoses metsategemisega Natura aladel. Meie keskkonnaorganisatsioonide kaebusest alguse saanud rikkumismenetlus toetub ühele väikesele lõigukesele loodusdirektiivist, mida ühtäkki hakati tõlgendama varasemast erin...
Veiseliha reklaami tulevik võiks sarnaneda tubaka omaga.
Ettevõtted otsivad viise, kuidas luua selgust rohepöördega kaasnevate mõjudega arvestamiseks.
Mitu kuud kestnud erimeelsused söekaevanduse pärast on peaministrid isiklikult tülli ajanud. Ohus on ka piirkonna riikide regionaalne koostöö.
Ühes on osalised ühel nõul: kliimaneutraalsuseni jõudmise maksab kinni iga inimene. „Oluline on, et fossiilmajandusega jätkates maksab ta kõvasti rohkem,” sõnas SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste.
Pühapäeva õhtul lõpetati läbirääkimised Eestisse ligi miljard eurot toova taastekava üle ning Euroopa Komisjoniga jõuti sisulise kokkuleppeni.
Järjekindlad võitlejad nopivad aga kliimasõjas ühe võidu teise järel. Seejuures ei ole küsimus mitte riigi suuruses vaid selles, kas riigil on oma tööstuspoliitika või ei ole.
"Poliitikud teadsid 20 aastat tagasi, et elektrihind läheb kõrgeks. Nüüd on see käes. Riigijuhtidel on aeg tunnistada, milline on nende vastutus kliimakriisi leevendamisel," sõnas Kertu Birgit Anton, üks Eesti kliimastreikide eestvedajatest.
Miks me müüme õhku? Ehk milleks on välja mõeldud parasjagu furoori tekitav Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (nn CO₂ kvoodid) ning kas see tähendab meile aina uutesse kõrgustesse kerkivat elektrihinda?
Kliimakriisiga käib kaasas ebaõiglus, et sellesse kõige vähem panustanud inimesed kannatavad tagajärgede käes kõige rohkem. Enda loo räägib Ugandast pärit Destin M. Sempijja, kes on seda omal nahal kogenud.
Autoga liiklejate hulk on 20 aastaga suurenenud 95%. Nüüd kavatseb riik 14 aasta jooksul protsessi tagasi pöörata, et 2035. aastaks väheneks autoga töölkäijate osakaal linnades 40%-ni.
Tubli nõukogude aja lasteaialapsena käisin 80ndate keskel ekskursioonil kõigi naiste toonases lemmikvabrikus Klementis. Sain sealt lisaks defitsiitsetele sillerdavatele kangatükkidele kaasa teadmise, et pole olemas halba ilma, on vaid kehv riietus.
Liiklusohutuse parandamiseks on Euroopa linnades kasvav trend 30-kilomeetrise kiiruspiirangu kehtestamine, kinnitas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ja leidis, et seda võiks kaaluda ka Tallinnas.
Teatavasti on elektrihinnad laes ning seda märkab lisaks ettevõttele ka eraisik. DeltaE on inseneribüroo, mis tegeleb peamiselt energiasäästmislahendustega ärikinnisvaras.
Eesti näitaks keskkonnasõbralikuma spordiga teed teistelegi riikidele, suudaksime end sellega puhtaks pesta isegi dopinguskandaalidest.
Valeuudiste loojad ja vandenõuteoreetikud üritavad pidevalt õõnestada kodanike usaldust professionaalse ajakirjanduse, aga ka tõde kaitsvate valdkondade vastu nagu teadus, haridus ja kohtusüsteem.
Kärt Puusepa sõnul tunneb üksikisik kliimakriisi ees jõuetust ja peab seetõttu tehnoloogiat viimaseks päästerõngaks. „Reaalsus on see, et tehnoloogia on ettearvamatu ja me ei pruugi saada tahetud tulemust.”
Sama tootja värve kasutatakse Skandinaavias maanteede märgistuseks ja teede sümbolite tähistamiseks: sisult sama toode, küll värvipigment võib riigiti olla erinev.
Maaleht ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit korraldavad 21. oktoobril Noblessneri valukojas konverentsi, kus räägitakse metsatööstuse panusest rohepöörde ja kliimaneutraalsuse saavutamisel. Metsakonverents toimub juba kolmandat aastat ja oodatud sündmus nii metsandusinimeste kui ka laiema huvirü...
Mida teha maha kantud vormide, voodipesu ja saabastega? Ministeerium otsib ja ootab taaskasutusideid.
Tallinna linnajuhtide sõnul on ajutised rattateed liiklejatele ohutud. Kas rattatee, kus pargivad autod, on ratturile ohutu?
Väga valdav osa maailma fossiilkütustest on praktiliselt „ekstraktimatu“ ja peab jääma maapõue, kui soovime väikesegi tõenäosusega saavutada sätestatud kliimaeesmärke.
Pealinlaste seas paksu pahameelt tekitanud pikad sirged punased vaibad – ajutised rattateed – oleks saanud rajada odavamalt ja targemini.
Täna ja esmaspäeval linastub kinos Sõprus Toidufilmide festivali raames mõtlemapanev dokumentaal „Kalad ja inimesed“ (Fish & Men), millele teevad sissejuhatuse restorani Lee ja Lore bistroo juht Kristjan Peäske ning keskkonnaantropoloog ja kestliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. Vaata juba nüüd, mi...
