Ambitsioonikaid kliimaeesmärke on majanduslikult keerukas taluda ning suurele hulgale Eesti inimestele käib hoonete renoveerimine ja väiksema heitega transpordi lubamine üle jõu. Ministeerium plaanib nüüd raskustes leibkondadele toetusi luua.
Taani parlamendis tänavu 18. novembril vastu võetud roheleppega kehtestatakse sealsetele põllumeestele kariloomamaks kasvuhoonegaaside (KHG) heite eest, seda hakkavad nad tasuma 2030. aastast.
Kanal 2 ega nendega filmi näitamiseks kokkuleppe sõlminud Isikuvabaduse SA ei soovinud kommenteerida, kas kanal näitas filmi tasu eest.
Kliimaseadus on mitmete hinnangul ka peale parandusettepanekutega arvestamist ikka toores ja kõlbmatu.
Tallinna halduskohus arutas täna keskkonnaaktivistide kaebust Enefit Poweri uue õlitehase kompleksloa tühistamiseks.
Veel selle aasta lõpus peaks riigikokku jõudma kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Roheportaal uuris rahvasaadikutelt, kui suurt ohtu nad näevad kliimamuutuses ja mida arvavad kliimaseadusest.
A. Le Coqi juhataja Jaanus Vihandi kinnitusel jätkub viimastel aastatel kordades kasvanud apelsinimahla hind tõusmist ka edaspidi. Lisandub ka õuna-, kirsi-, rabarberi- ja mustsõstramahla hinnatõus.
USA järgmine president Donald Trump teatas, et esitab energiaministriks nafta- ja gaasitööstusega seotud Chris Wrighti.
Hispaania Málaga piirkond kannatas eileõhtuse seisuga viimase 35 aasta rängima üleujutuse all ning pidev paduvihm sundis sulgema koole, viima miinimumini haiglate ja tervisekeskuste tegevuse ja peatama linnatranspordi ja rongiliikluse.
Kliimakonverentsilt loodetakse suuremat rahastust arenguriikidele, ent varasemad lati alt läbi jooksmised teevad riigid ettevaatlikuks.
Maailm on ületanud 1,5 °C keskmise temperatuuri soojenemise kriitilise piiri, mille mitteületamine võeti eesmärgiks 2016. aasta Pariisi kliimaleppega.
ÜRO peasekretär António Guterres võrdles võimalikku USA Pariisi kliimakokkuleppest taganemist jäsemete või elundite kaotamisega.
Kliimaministeerium ootab kevadel otsustajaid üle Eesti osalema kõrgematel kliima- ja keskkonnateadlikkuse kursustel.
Atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside mõju kestab teadlaste sõnul aastakümneid, mis tähendab, et juba tehtu leevendamine on keeruline.
Ühe peamise Maa kliimat reguleeriva Atlandi ookeani hoovuse aeglustumisega seotud ohte on suuresti alahinnatud ning sellel oleks laastav ja pöördumatu mõju, hoiatasid sel nädalal avaldatud pöördumises 44 teadlast 15 riigist.
Komisjon põhjendas otsuste viibimist muu hulgas sellega, et sobivaid koosolekuruume pole alati saada.
Eksperdid hoiatavad, et maailmas kiiresti süvenev veekriis võib vähendada majanduskasvu vähemalt 8% ja ohustab järgmise 25 aasta jooksul üle poolt maailma toidutoodangust.
Kliimakonverentsile ei lähe tänavu ka peaminister. Eesti delegatsiooni juhib kliimaminister Yoko Alender.
Statistikaameti andmetel on suurenenud kasvuhoonegaaside heide, jäätmete teke ja põlevkivi kaevandamine ning oodatud muutust pole toimunud ka olmejäätmete ringlussevõtus.
25 Euroopa ülikooli lõid võrgustiku, mille eesmärk on anda meditsiiniüliõpilasele teadmisi ja oskusi, et reageerida kliimamuutuste mõjule inimeste tervisele ja pakkuda jätkusuutlikumat tervishoiuteenust.
Tänavuse kliimaseisundi aruande autorid hoiatavad, et oleme pöördumatu kliimakatastroofi äärel. Tõendid sellest on nii muret tekitavad kui ka vaieldamatud, mistõttu kutsuvad teadlased üles võtma vastu julgeid otsuseid.
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) rahastas kokku viit projekti, mis viiakse ellu Keenias, Tansaanias, Moldovas, Gruusias ja Armeenias kokku üle 800 000 euroga.
Hanah Lahe (25) julgeb välja öelda, et on feminist ja käib korra kuus psühholoogi juures. Vahel loeb ta enne magama jäämist Lydia Koidula luuletusi.
Prantsuse veinitootjad on kurnatud, sest külmakraadid, seenhaigused ja rekordilised vihmasajud on rikkunud tänavuse saagi.
Kagu-Euroopas esines umbes kaks kolmandikku suveperioodist tugevat kuumastressi, kus päevane maksimaalne temperatuur oli vähemalt +32 °C.
Siseministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium keeldusid kliimaseaduse eelnõu kooskõlastamast.
Järjekordne katastroof vallandas itaallaste pahameele oma riigi valitsuse tegevusetuse pärast.
Kesk-Euroopa üleujutused ja Vahemere riikide metsapõlengud annavad tunnistust, et peame pöörama tähelepanu ka kliimakriisi tagajärgedega kohanemisele ja nende ennetamisele.
Eestit aastakümneteks mõjutav kliimaseadus läbis kooskõlastusringi. Vastustest tuleb välja üks: keegi pole plaaniga rahul.
