„See on naeruväärne.“ Jõukate riikide pakkumine vihastas kliimakonverentsil osalenud arengumaad välja

ÜRO kliimakonverentsi korraldajad avaldasid reedel kokkuleppe eelnõu, mille kohaselt 2035. aastaks suurendaksid USA, Euroopa Liit ja teised rikkad arengumaadele kliimamuutusega kohanemiseks antavat raha 250 miljardi dollarini aastas. Ent see summa jääb kaugelt alla vaesemate riikide taotletud triljonile dollarile.

Eile Aserbaidžaanis lõppenud ÜRO kliimakonverentsil COP29 määrati viimaks kindlaks, kui suurt tuge võivad arengumaad oodata rikastelt riikidelt, et rahastada üleminekut puhtale energiale ning kohaneda üha äärmuslikumate ilmaolude ja meretaseme tõusuga. Eelnõus pakkusid arenenud riigid selleks summaks 250 miljardit dollarit aastas, mis peaks 2035. aastaks asendama 2009. aastal kehtestatud 100 miljardi dollarist panust.

Siiski pole kokkuleppe puhul veel palju asju kindlad, näiteks see, millised riigid annavad täpselt kui palju raha. See on nii eriti olukorras, kus USA valis oma järgmiseks presidendiks Donald Trumpi, kes on kliimamuutustega seotud olukorda pilganud ja lubanud valitsuse kulutusi järsult kärpida.