Neli isamaalast tegid hiljuti ettepaneku langetada elektri, gaasi ja toasooja käibemaksu hinnašoki perioodiks 20%-lt 9%-le, et elada talvehooaeg külmetamata üle.

Ühelt poolt lubavad parteid paremaid tingimusi pealinna autojuhtidele, teisalt ratturitele. Tallinna tänavad mõlemat ei võimalda.

Kindlasti on mõistlik pingutada selle nimel, et linnade, tööstuspiirkondade ja maanteede läheduses oleks õhk puhtam, looduse elurikkus kõrge, põllud mahedad, ehitised ja transpordivahendid energiasäästlikud ning tooted taaskasutatavad ja vastupidavad.

Riigi seatud taastuvenergia eesmärgid ei kata põlevkivist loobudes tekkivat auku. See tähendab, et võime ka tulevikus sõltuda importelektrist.

Eesti on kaks viimast aastat elektrit rohkem sisse ostnud kui ise välja müünud.

Mustamäelased on juhtinud tähelepanu Männi pargi kummastavale ehituspraktikale.

Pühapäeva õhtul lõpetati läbirääkimised Eestisse ligi miljard eurot toova taastekava üle ning Euroopa Komisjoniga jõuti sisulise kokkuleppeni.

Linnad on kliendina sedavõrd suured, et nad saavad luua turgu, tekitada nõudlust ning tellida uusi tehnoloogiaid.

Selle asemel, et hinnatõusu tegelikele põhjustele ausalt otsa vaadata, süüdistatakse rohepööret ja põlevkivielektri maksustamist.

Mida teha maha kantud vormide, voodipesu ja saabastega? Ministeerium otsib ja ootab taaskasutusideid.

Tallinna linnajuhtide sõnul on ajutised rattateed liiklejatele ohutud. Kas rattatee, kus pargivad autod, on ratturile ohutu?

Pealinlaste seas paksu pahameelt tekitanud pikad sirged punased vaibad – ajutised rattateed – oleks saanud rajada odavamalt ja targemini.

Kas uute värvitud rattateede tulemusel on Tallinnas parem liikuda? Jah, on küll. Aga siin on hunnik agasid: liiga hilja, liiga vähe, liiga valesti.

Linnavalitsus ei suutnud kesklinna ajutisi n-ö kiireid rattateid ehitades planeeringuid järgida. Lahendused on endiselt poolikud ja panevad liiklejad ohtu.

Enamik olmejäätmeid jõuab prügimäele või põletamisse, sest biojäätmetega määrdunud prügiga pole lihtsalt midagi muud peale hakata.

Möödunud nädalal Riigikogus toimunud majandus- ja keskkonnakomisjoni ühisistungilt tuumaenergeetika teemadel jäi kõlama, et tegemist on perspektiivitu valdkonnaga, mida peaks riiklikult kindlasti rahastama.

Kliimamuutus tähendab Eesti jaoks muuhulgas rohkem vihma ja üleujutusi. Teadlaste sõnul tekib nende tõttu enim kahju linnades, kus puuduvad selle probleemi leevendamiseks terviklikud lahendused.

Tallinnal on pikalt olnud raskusi rattastrateegia elluviimisega. Tallinna rattalinnapea otsustas koguda kokku need poliitikud, kes on valmis rattakava ellu viima.

Suurtele meretuuleparkidele ja päikeseväljadele pole meie piirkonnas tulevikus alternatiivi, ütleb akadeemik Enn Lust.

Kliimakriis on käes, kuid enamikul suurematel linnadel pole konkreetseid plaane, kuidas kohaneda kliimamuutustega.

1990ndate värvikas ja värske stiil on taas moes - soengutes hundilõige (wolf-cut) ehk lõvilakk, laiad kivipesu teksad ja mustriga nööbitavad särgid. Ka taasiseseisvunud Eesti jaoks oli üheksakümnendates julget pealehakkamist.