Biokütuste järelevalves valitseb segadus. Riigikontrolör: „Ei tohi jääda muljet, et reeglite mittetäitmine on soodsam“

Olerexi rikkumised biokütuse kohustuse täitmisel on näidanud, et biokütuse nõuete täitmise süsteem on Eestis keeruline ja killustunud. Riigikontrolör Janar Holm tõdes, et praegune ebaselgus biokohustuse nõuete tõlgendamisel ja järelevalves võib ka tulevaste keskkonnanõuete täitmist õõnestada.

Tänasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil heitsid kütusefirmad riigiasutustele ette, et muutlikud nõuete tõlgendused ja segane asutustevaheline rollijaotus on pannud biokütuse kohustust rikkunud Olerexi võrreldes konkurentidega soodsamasse olukorda.

Riigikontrolli hinnangul peab kliimaministeerium kiirelt tagama, et regulatsioonid oleksid selged ja järelevalve ühtne, et vältida edasist segadust ning tagada aus konkurents kõigile turuosalistele.

Ebaselged nõuded ja killustunud järelevalve

Komisjoni istungile kutsutud riigikontrolör leidis, et asutuste töös on olnud kaks probleemi. Holm tõi esiteks esile, et biokohustuse nõuete tõlgendamine on aja jooksul muutunud ning ettevõtjad on saanud eri asutustelt vastuolulisi juhiseid.

Riik on viimastel aastatel muutnud oma seisukohta biokohustuse täitmise osas, mis on tekitanud ebakindlust ja segadust. Kui varasemalt kehtis seisukoht, et biokütuse piirmäär on 1,7%, siis hiljem hakati seda tõlgendama 3,4%-na ning seda ka tagasiulatuvalt. „Kui varasem tõlgendus oleks kehtinud algusest peale, oleksid turuosalised tõenäoliselt käitunud teisiti. Küsimus on, kuidas saab olla kindel, et seisukohti ei muudeta taas,“ märkis riigikontrolör.

Samuti tõi ta esile, et järelevalve eest vastutavad asutused – keskkonnaamet ja maksu- ja tolliamet – on senini palli teineteise suunas veeretanud, mistõttu on vastutuse jaotuses ebaselgus. „Ei tohi jääda muljet, et reeglite mittetäitmine on soodsam, kui täitmine,“ ütles Holm.

Ta tõdes, et sarnaseid nõudeid on veel juurde tulemas ning tuleviku jaoks on seega oluline, et juba praegu kehtestatud nõuete puhul oleks tagatud järelevalve selgus. „Me oleme teekonna keskel või alguses hädas, et me kehtestame nõude, aga ei suuda tagada selle täitmist. See devalveerib selliste nõuete täitmist,“ ütles riigikontrolör.

Ministeerium töötab täpsustuste kallal

Biokütusekohustuse nõuete täitmise teemal on viimastel aastatel olnud tähelepanu keskmes Olerex. Keskkonnaamet määras ettevõttele 2022. aasta puudujääkide eest algselt kaheksa miljoni euro suuruse trahvi, mida kohus vähendas ühele miljonile ning hiljem 300 000 eurole. 2023. aasta rikkumiste eest määras keskkonnaamet Olerexile kuue miljoni euro suuruse trahvi, kuid ettevõte on otsused vaidlustanud.

Eesti Transpordikütuste Ühingu juhatuse liige Alan Vaht juhtis istungil tähelepanu, et puudulik järelevalve ja reeglite tõlgendamise erinevused loovad ebaausa konkurentsiolukorra. Mõned ettevõtted järgivad nõudeid rangemalt ja suuremate kuludega, samas kui teised saavad tõlgenduste muutumise tõttu eelise.

Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga kinnitas istungil, et ministeerium töötab regulatsioonide täpsustamise nimel. Uiga rõhutas, et biokütuste regulatsioon on oluline osa riigi energiapoliitikast ning reeglid peavad kehtima võrdselt kõigile. On tehtud ettepanekuid trahvimäärade suurendamiseks ja regulatsioonide täpsustamiseks. Ministeerium töötab edasi turuosalistega, et reeglite täitmist parandada.

Tulevikus suurem taastuvenergia osakaal kütuses

Eesti on seadnud eesmärgiks suurendada transpordikütustes taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 tänaselt 7,5 protsendilt 29 protsendini. Taastuvenergia kohustuse suurendamine tähendab suuremat biokütuse kohustust kütusemüüjate jaoks. Konkurentsiamet on leidnud Eesti kütuseturu analüüsides, et biokütuse nõuete täitmise süsteem on Eestis keeruline ja killustunud.

Konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee tõi esile, et biokütusekohustuse järelevalve on praegu jagatud mitme asutuse vahel ning puudub üks keskne koordineeriv organ. Lüngad järelevalves on toonud olukorra, kus ükski asutus ei näe endal pädevust Olerexi tegevusluba piirata või ära võtta.

Kuna majandustegevuse peatamist ja keelamist reguleerib teine seadus, on maksu- ja tolliameti esindaja Raili Roosimaa sõnul arutelukese langenud sinna, et milline asutus saab rikkumise alusel tegevusluba kehtetuks tunnistada. EMTA arvab, et kuna see on keskkonnaameti pädevuses oleva nõude küsimus, siis nende rikkumiste alusel saab majandustegevust piirata ka keskkonnaamet.