Arvamusrännakul „Eesti 2035“ kogutud ideed on pandud rahvahääletusele ja kaalutletud otsuse langetamiseks kommenteerivad mõtteid ka valdkonna eksperdid. Transpordi ja autostumisega seotud mõtteid kommenteerib Tartu linnavalitsuse liikuvusspetsialist Aksel Part. Kõigil on võimalik ideedele ka oma hää...

Valitsuse strateegias „Eesti 2035“ seatakse viis pikaajalist sihti – inimene, ühiskond, majandus, elukeskond, riigivalitsemine. Sihid on kokku lepitud kahe aasta jooksul üle Eesti toimunud aruteludel. Riigikantselei kutsub arvamusrännaku raames üles Eesti tuleviku osas kaasa rääkima.

Mõeldes linnaruumile vähesusele, siis vajaliku kvaliteedi saamiseks peame mingeid otsuseid tegema, ütles Lippus intervjuus ERR-ile.

Praeguste elektri- ja kütusehindade juures on elektril ning diislikütusega sõitvate sõiduautode igapäevakulud suhteliselt sarnased. Lisaks hinnale tekitab aga elektriauto laadimine veel mõned olulised küsimused, näiteks millise laadijaga ja kus on seda mõistlik teha?

Autotootjad kirjusid alla lubadusele järk-järgult minna üle heitmevabade sõidukite tootmisele, kuid aktivistid näevad maailma, kus pole ühtegi autot.

Elektriauto on mugav, vaikne ja kiirendab hästi, kuid on hinnalt kallivõitu. See-eest on aga edasised kulud võrreldes sisepõlemismootoriga masinatega väikesed, näiteks ei vaja elektriauto iga-aastast õli- ja filtrivahetust. Lähemalt räägib Auto-Bon AC ASi tehniline ekspert Urmo Tootsi.

Pikema tulevikku vaatava plaani puudumine uute energia tootmisseadmete rajamiseks ja kasutusele võtuks on tekitanud pudelikaela, mis takistab taastuvenergia arengut, leiab päikeseparkide ehitaja Smarteconi juht Magno Kure.

Barcelonas plaanitakse autostumist pidurdada tavatu meetmega: kõik autost loobuvad elanikud saavad vastutasuks tasuta transiitreisi passi kolmeks aastaks, kirjutab väljaanne Treehugger.

Ei ole mõtet korrata pidevalt mantrat, et Taanis või Beneluxi maades on suurepärane jalgrattakultuur. Meie, tulles vaesest nõukaajast, kus auto oli luksusesemena jõukuse märk, jätkame vana malli: võimalikult suur ja uhke sõiduk on edukuse, tõelise tegija sümbol.

Ühelt poolt lubavad parteid paremaid tingimusi pealinna autojuhtidele, teisalt ratturitele. Tallinna tänavad mõlemat ei võimalda.

Kindlasti on mõistlik pingutada selle nimel, et linnade, tööstuspiirkondade ja maanteede läheduses oleks õhk puhtam, looduse elurikkus kõrge, põllud mahedad, ehitised ja transpordivahendid energiasäästlikud ning tooted taaskasutatavad ja vastupidavad.

Mitmes Eesti eriti kiiresti arenevates piirkondades kasvab nõudlus jätkusuutliku töö- ja eluruumi järele, kuid pärast riigi iseseisvuse taastamist ruumide ja hoovide loomises evolutsiooni ei toimunud.

Kui varem – eelmise kümnendi alguses – sai ühe elektriauto akutsükliga sõita 100–150 kilomeetrit, siis uuemad autod võimaldavad läbisõitu juba kuni 500 kilomeetrit. Pikemaad vahemaad on muutnud võimalikuks kiire arengu läbi teinud akud, mida peab laadima ainult mõned korrad nädalas ja selleks eraldi...

Riigi seatud taastuvenergia eesmärgid ei kata põlevkivist loobudes tekkivat auku. See tähendab, et võime ka tulevikus sõltuda importelektrist.

Eesti on kaks viimast aastat elektrit rohkem sisse ostnud kui ise välja müünud.

Linnad on kliendina sedavõrd suured, et nad saavad luua turgu, tekitada nõudlust ning tellida uusi tehnoloogiaid.

Selle asemel, et hinnatõusu tegelikele põhjustele ausalt otsa vaadata, süüdistatakse rohepööret ja põlevkivielektri maksustamist.

Autoga liiklejate hulk on 20 aastaga suurenenud 95%. Nüüd kavatseb riik 14 aasta jooksul protsessi tagasi pöörata, et 2035. aastaks väheneks autoga töölkäijate osakaal linnades 40%-ni.

Sama tootja värve kasutatakse Skandinaavias maanteede märgistuseks ja teede sümbolite tähistamiseks: sisult sama toode, küll värvipigment võib riigiti olla erinev.

Mida teha maha kantud vormide, voodipesu ja saabastega? Ministeerium otsib ja ootab taaskasutusideid.

Tallinna linnajuhtide sõnul on ajutised rattateed liiklejatele ohutud. Kas rattatee, kus pargivad autod, on ratturile ohutu?