ARVAMUS | Euroopa läheb ees, Eesti sörgib järel. Meil on aeg luua oma puhta tööstuse visioon

Eesti ei saa olla passiivne vaatleja, kui Euroopa tasandil liigutakse energiajulgeoleku ja tööstuse konkurentsivõime tugevdamise suunas, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhataja Kädi Ristkok.

Eelmisel nädalal avalikustas Euroopa Komisjon puhta tööstuse kokkuleppe, mis seab selge sihi Euroopa tuleviku majandusele. Esile seatakse kolm peamist prioriteeti: puhas ja taskukohane energia, puhta tööstuse nõudlus ning efektiivne rahastus, mis lahendavad seni puhta majanduse arengut pidurdanud barjääre. Aga seda ei saa teha Euroopa meie eest, Eestil on lõpuks vaja luua oma puhta tööstuse poliitika.

Euroopa poliitikamaastikul on hetkel selgelt esiplaanil julgeolek ja konkurentsivõime – mitte ainult sõjalises, vaid ka majanduslikus ja tehnoloogilises mõttes. Kunagi varem ei ole olnud nii selge, et Euroopa peab jõulisemalt enda eest seisma. Euroopa Komisjon, võttes ainest Letta, Niinistö ja Draghi eelmisel aastal avaldatud põhjapanevatest raportitest, astub suuri samme, et tugevdada Euroopa jätkusuutlikku majandust. Puhta tööstuse kokkulepe on üks neist sammudest, mis seab rohetehnoloogiad autonoomse ja eduka majanduse keskmesse.

Me oleme kaugel oma täie potentsiaali realiseerimisest.

Meie puhta tööstuse retsept

Eesti puhta majanduse alustaladeks saavad olla teadmised, tõhusus ja koostöö. Meil on maailma tipptasemel loodus- ja täppisteadused, tänu millele oleme juba globaalselt oma rohetehnoloogiate tugevust saanud näidata. Kuid me oleme kaugel oma täie potentsiaali realiseerimisest. Peame looma ettevõtluskeskkonna, kus igal ettevõttel on teadmised ja motivatsioon tõsta oma tõhusust läbi koostöö teadusasutuste ja teiste ettevõtetega, sh rohetehnoloogia sektoriga.

Kokkuleppes on mitmeid poliitikaid ja meetmeid, mida saaksime kasutada Eesti puhta majanduse arendamiseks. Selle raames antakse riigihanke reeglite kohandamise kaudu võimalus riikidel olla eeskujuks ülejäänud majandusele, toetades kohaliku nõudluse tõusu puhaste toodete järele. Võrreldes Net Zero Industry Act’iga laiendatakse fookust energeetikalt ka ülejäänud sektoritele, sh transpordile, biomajandusele, materjalidele ja kemikaalidele. Heitevaba Tööstuse Panga loomine, InvestEU suurendatud roll riskide maandamisel ning uued Innovatsioonifondi rahastusmeetmed annavad lisakindlust erarahastajatele.

On selge, et pikaajalise energiajulgeoleku tagamiseks peab toetuma puhtale ja kohalikule energiasüsteemile.

Viimaste aastate jooksul oleme olnud tunnistajaks olulistele muutustele, eriti seoses Venemaa sõjaga Ukrainas. Euroopa on teinud märkimisväärseid edusamme vene maagaasist loobumisel. Kuigi alternatiivsed fossiilkütuste tarnijad on ajutiselt pakkunud vajalikku lahendust, on selge, et pikaajalise energiajulgeoleku tagamiseks peab toetuma puhtale ja kohalikule energiasüsteemile, mis tugineb Euroopa toodetud taastuvenergia lahendustele, energiasalvestustehnoloogiatele, targa võrgu lahendustele ning energiatarbimise efektiivsuse suurendamisele. See mitte ainult ei tugevda meie energiajulgeolekut, vaid loob ka olulisi konkurentsieeliseid, kuna kohaliku nõudluse kaudu toetame ettevõtete innovatsiooni ja rahvusvahelisi ärisuhted.

Eesti ei saa olla passiivne vaatleja

Puhta tööstuse kokkulepe on samas rohkem kui lihtsalt energiapoliitika samm. See on Euroopa Liidu alusstrateegia, mis asetab rohetehnoloogiad Euroopa majanduse keskmesse. Selle leppe kaudu soovitakse tagada, et puhta tehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtt oleks kiire ja lihtne alternatiiv saastavatele lahendustele. Riik peaks sellega näitama turule selget eeskuju, vähendades investeeringute riski ning pakkudes ettevõtjatele kindlustunnet tuleviku osas.

Eesti puhul tähendab see võimalust ning kohustust, et me ei jääks lihtsalt ootama, vaid võtaksime aktiivse rolli enda majanduse tõhusamaks ja iseseisvamaks kujundamises. Meil ja Euroopas on juba tehtud märkimisväärseid edusamme – näiteks 2023. aastast algatatud roheoskuste programm, mis aitab suurendada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust. Kuid praegu on aeg näidata jälle Eestit kui innovatsiooni eestvedajat. Selle saavutamiseks on oluline leida, millised tingimused on ettevõtjatele parimad, et nende lahendused saaksid kiiresti skaleeruda ja Eesti rohetehnoloogia ettevõtted saaksid kiiresti ületada riigipiire.

Meil on võimalus ja kohustus astuda samm edasi: muuta riigi sees olemasolevaid protsesse, kiirendada loastamis- ja planeerimismenetlusi ning revideerida ringmajanduse tegevuskava.

Eesti ei saa olla passiivne vaatleja, kui Euroopa tasandil liigutakse energiajulgeoleku ja tööstuse konkurentsivõime tugevdamise suunas. Meil on võimalus ja kohustus astuda samm edasi: muuta riigi sees olemasolevaid protsesse, kiirendada loastamis- ja planeerimismenetlusi ning revideerida ringmajanduse tegevuskava. 2022. aastal avaldatud ringmajanduse valge raamat oli juba oluline samm, kuid nüüd on aeg sellele läheneda kriitiliselt ning rakendada tõhusaid meetmeid.

Kiiremaid muutusi riigihangetes

Lisaks on oluline suurendada puhaste toodete nõudlust koduturul. Pikaajalised ja aeglaselt toimivad keskkonnahoidlikud riigihanked peavad kiiresti muutuma, et toetada innovatsiooni ning pakkuda kindlustunnet ettevõtjatele. Just see loob tugeva aluse meie rahvusvahelistele ärisuhetele ja aitab Eestil konkurentsivõimelisena püsida.

Euroopa puhta tööstuse kokkulepe on strateegiline dokument, mis pakub välja laiaulatusliku poliitikapaketina lahendusi, mida toetavad nii konkreetsed meetmed kui ka järgnevad õigusaktid aastatel 2025 ja 2026. Meie kõigi – poliitikute, ettevõtjate ja tarbijate – ülesanne on reageerida ja tegutseda kohe, et muuta rohetehnoloogia sektori areng tõeliseks majanduslikuks alustalaks ja luua soodne keskkond innovatsioonile ja investeeringutele, millest saavad kasu nii majandus kui ka keskkond. See tähendab ka vajadust vaadata kriitiliselt üle riigiabi meetmed ja riigihangete reeglid – peame need kohandama, et toetada puhta majanduse kiiret arengut.