Suurem võõrokaspuuliikide katsetamine metsamajanduslikku huvi silmas pidades on nüüdseks jäänud aastakümnete taha. Sellegipoolest on toonased proovikultuurid ütlemata huvitavad dendroloogilises mõttes.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi rakendusgeoloogia teaduri Marko Kohvi vastulause eelmise Metsalehe juhtkirjale („Soofiilide sõjaplaan hävitab metsa“, Mari Kartau, Metsaleht 28.03.2024).

Hiiumaa rannikult avastati võimalik rannikureostus. Esialgu on reostust tuvastatud Kõpu poolsaare põhja- ja lõunakülgedes.

Ilveste arv Eesti metsades on viimase kümnendi jooksul kasvanud 600ni. Kui pesakondade arv peaks kerkima üle 100, tuleb Keskkonnaagentuur välja ettepanekuga taastada ilveste regulaarne küttimine.

Jutt vajadusest looduskaitselised piirangud metsaomanikele kompenseerida ei lõpe, aga tegusid riigi poolt on vähe. Nüüd otsustas metsaomanike esinduskogu tänavale tulla ja oma meelsust näidata.

Pärast poolteist aastat kestnud vaagimist otsustas kliimaministeerium Hiiumaale Eesti seitsmendat rahvusparki mitte moodustada, küll aga võetakse saarel kaitse alla täiendavalt 7000 hektarit riigimetsa, nii et Hiiumaal jääb edaspidi RMK majandatavaks napilt 10 000 ha.

Keskkonnaamet uurib varsti juba pea aasta ulatusliku keskkonnakahju juhtumit Hiiumaal asuval loodukaitsealal – kuigi algusest peale olid teada nii kahju tekitaja kui tööde tellija ja vastutaja, pole siiamaani keegi selles kriminaalasjas isegi kahtlustust saanud.

Alates tänasest kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Ka sel aastal keskenduvad plaanilised kontrollreidid kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks linnustikule eriti suur mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.

Aasta 2023 oli Euroopa Liidus metsapõlengutes kannatada saanud pindala osas sajandi neljas kõige rängem.

Õigusekspert Kärt Vaarmari hinnangul oli keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki sõnavõtt hiljutisel üritusel problemaatiline mitmest aspektist.

Varakevad on paras aeg metsa inspekteerimiseks ja üraskihooajaks valmistumiseks. Tuleb välja, et juurepess ja üraskid on omavahel seotud. Kuid see pole veel kõik – ka kaske ähvardab uus kahjur.

Esimesed laulvad musträstad pakkusid küll hulga äratundmisrõõmu ja tekitasid sooja tunde, kuid nädalate möödudes muutub nende repertuaar kõrva jaoks pea sama tavaliseks nagu rasvatihaste oma.

Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused. Keskkonnaamet suhtub juhtunusse väga tõsiselt, juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati väärteomenetlust.

Tallinna linnavalitsus avalikustas pärast talve lõppu, kuhu sel talvel lund ladustati – ladustusplatse on kokku üheksa tükki ja need paiknevad linna eri piirkondades.

Riigikohus langetas hiljuti otsuse, mis võib märkimisväärselt mõjutada nii turvast kui ka teisi Eesti loodusressursse kasutavaid tööstusharusid.

Seekordsel Euroopa aasta puu konkursil võidutsesid pöögid. Meie Wiiralti tamm jäi paraku tagantpoolt kolmandaks.

Värske uuring näitab, et ainult seitse riiki 134-st vastavad maailma terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi standarditele. Eesti on üks neist vähestest.

Metsalindude arvukus väheneb alates 1983. aastast igal aastal 1%, mille üks põhjus on liigintensiivne metsaraie, eriti pesitsusperioodil. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu.

Kohus leidis otsuses, et keskkonnaamet eksis põhiseaduses väljendatus keskkonna säästmise kohustuse vastu ning tegi loamenetluses teisigi vigu.

Euroopa talunikud näevad looduskaitsemeetmetes ohtu oma tööle, kuigi kliimamuutused juba hävitavad nende saaki.

Jaanuaris esilinastunud dokumentaalfilm „Vara küps“ tõi ekraanile olulisemad metsadebati juhtfiguurid ning elavdas metsateemalisi arutelusid üle Eesti. Aprillis jätkub debatt 4-osalise dokumentaalsarjana.