Reostuste ennetamiseks vajavad varasemast enam tähelepanu ka merepõhjas olevad vanad vrakid, mille kütusepaagid on lekkima hakanud.
Erinevate looduskaitsepiirangute ning eriti kiirkorras kehtestatud Natura metsaelupaikade puhul on seni valukohaks olnud, et maaomanik saab neist teada viimasena. Nüüd püüab riik asja parandada, aga esialgu tekib segadust aina juurde.
Kliimaministeerium saatis täna justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks seadusemuudatused, millega tõuseks juriidiliste isikute trahvimäärad, seataks reeglid istandike rajamiseks ja antaks keskkonnaametile ülesanne hoida stabiilselt kaitse all 30% maismaad.
Riik püüab siit ja sealt otsast korraldada Natura 2000 süsteemis toimuvat looduskaitset, et rahuldada nii Euroopa Komisjoni kui maaomanikke. Esialgu tekitavad astutud sammud pigem segadust.
Kuigi üks korralik okaspuu-segamets on koduks oravatele kogu aasta vältel, kostuvad nende askeldamised ja käbide krõbistamised minu meelest paremini ära just talvise rahu ajal.
Vanamehe- ja lapsesuu ei valetavat, ütleb legendaarne metsateadlane Eino Laas, kellel seljataga kaks ja pool tuhat raamatulehekülge puudest ja metsast. „Kas meil on osavaid majaehitajaid, kes ehitaksid hooned sarapuust ja kuslapuust, kui palgipuid napib?“ küsib ta.
Looduskaitsjate hinnangul on Eesti selline käitumine lubamatu, arvestades Läänemere halba seisukorda, mida Eesti riik on lubanud parandama hakata.
Mustjõe lasteaed plaaniti ehitada alale, kus oli reostuse esinemine juba ammu teada. Uued uuringud aga tõid ilmsiks, et reostus on arvatust palju tõsisem – see muudab ehituse kallimaks.
Põletatud reoveesettest fosfori eraldamine vähendab ringlusesse jõudvate saasteainete hulka, aga ka sõltuvust Marokost ja Venemaast, sest suur osa fosforit tuleb EL-i sealsetest kaevandustest. Kuigi ministeeriumi sõnul tõuseks Eestis selle lahenduse kasutuselevõtu korral liialt veeteenuste hind, ole...
Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse tõttu muudeti kaitsekord paljudes metsaelupaikades rangemaks. Elupaiku on vaja kaitsta, kuid seda tuleb teha seaduse järgi, leiab õiguskantsler.
Tallinna Halduskohus peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei ole Keskkonnaameti korralduses huntide küttimiseks hinnatud hundi kaitsestaatust riiklikul tasandil ning seda on peetud vastuolus olevaks Euroopa Liidu õigusega.
Läänemere olulisusele tähelepanu juhtivad eksperdid arutlevad, mida saame oma kodumere päästmiseks teha.
Kuigi Eestis läheb ilvestel hästi, ei ole Keskkonnaameti hinnangul nende küttimine põhjendatud. Erandina saab taotleda nuhtlusisendite küttimislube ka ilveste puhul.
Mis on vääriselupaikadega juhtunud, et metsas neid aina vähemaks jääb ja vaja juba lausa Tallinnasse tekitada? Ants Varblane, kes metsandusametnikuna 1990. aastatel nende loomise juures oli, selgitab olukorda.
Peagi lõppeva 2024. aasta puu on harilik tamm. Kliimamuutustega saab tamme meie metsadesse aina enam. Et saada head puitu, tuleb teda õigesti kasvatada.
Eesti Maaülikooli metsateadlased on juba kolm kümnendit seiranud metsade kasvu ja seisundit kogu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku abil. Ülimalt oluline on säilitada alade mõõtmiste järjepidevus.
Poole sajandiga on euroopa angerja (Anguilla anguilla) populatsioon vähenenud üle 90%. Eestis on see näitaja ligi 98%. Kõikjal maailmas on liigi säilimine kriitiliselt ohustatud ja seda inimeste pärast.
Paisude likvideerimine on kalade jaoks parim lahendus, kuna lubab neil vabalt liikuda, kirjutab maaülikooli kalateadlane.
Märkimisväärsemgi kui raadamismääruse rakendamise edasilükkamine on uue, riskivabade riikide kategooria kehtestamine. Eestil on lootus selle kaudu pääseda leebemate nõudmistega.
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased soovitavad riigil kiiremas korras Vihula III pais ära osta ja see likvideerida, et vältida süvenevaid kahjusid kalastikule.
Tallinna ringkonnakohus tühistas vabariigi valitsuse korralduse, mis andis nõusoleku Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama vee paisutamiseks ja elektri tootmiseks.
Keskkonnaamet andis jahimeestele loa küttida 1. novembril alanud hundijahi hooajal vähemalt 90 hunti, eelmisel aastal oli vastav näit 164.
Lõppeval kuul kutsus Maaelu Teadmuskeskus rahvast osalema lendorava kaitse sotsiaalmajandusliku mõju hindamise uuringus. Veebipõhine valikvastustega küsitlus tekitas vastajates mitmeid küsimusi.
Eesti Maaülikooli metsateadlased avaldasid uue Eesti metsade juurdekasvu ennustava mudeli, mis vana mudeliga võrreldes näitab üldjuhul metsade kiiremat kasvu. Uut juurdekasvumudelit saab rakendada igapäevases metsanduspraktikas.
Aru-Lõuna karjääris fosforiidiuuringuid alustanud Eesti riik on jätnud Rakvere valla fosforiidiväljade elanikud infopuudusse, mistõttu kasvab inimestes nii pahameel kui ka lootusetus tuleviku suhtes.
Selleks et sügisel ja talvel oleks turvalisem askeldada ja leiaks hõlpsamalt häid toitumispaiku, koonduvad paljud sulelised salkadesse. Nii ka pisikesed siisikesed, kes just praegu otsivad kambakesi mõnes kuusikus või jõeäärses lepikus meelepäraseid seemneid.
Euroopa Liidus on hakatud mõtlema, kuidas metsa- ja põllumeestele loodushüvede pakkumise eest midagi tagasi anda. Selles osas on Itaalia praegu esirinnas.
Kaitseministeerium sooviks kaitseväelt võtta näiteks kohustuse järgida kevadist pesitsusrahu.
Eestis on 4275 metsaomanikku, kelle maadele laieneb metsaelupaikade piirang, kus Natura 2000 senise kaitsekorra uue tõlgendamise tulemusena on igasugune majandamine määramata ajaks keelu alla pandud.
