Ukraina keskkonnakaitse ja loodusvarade ministeeriumi sõnul sai eelmisel nädalal Ukrainas Tšornobõli tsoonis alguse metsatulekahju. 7. septembriks põles tsoonis juba üle 2600 hektari. Eesti keskkonnaagentuuri sõnul märkasid ka nende spetsialistid 6. septembril õhukvaliteeti kontrollides aerosoolsete...

Riigimetsa kohta operatiivselt andmeid koondavalt platvormilt leiab nüüd jooksva ülevaate ka sellest, kui palju plaanitust on sel aastal juba raiutud.

Suuri jalakaid aasta-paariga tapvast seenhaigusest on saanud Eestis tõsine probleem. Haiguse vastu on küll vaktsiin, aga see on kallis ja Eestis seda veel ei kasutata.

Kõik pooled on nõus, et metsaomanikele makstav toetus looduskaitseliste piirangute eest vajab juba ammu suurendamist. Nüüd tuli kliimaminister välja plaaniga võtta osa puuduvast rahast niigi nappide metsahooldustoetuste arvelt.

Kolm eurooplast neljast elab linnapiirkonnas ja enamik neist puutub kokku ohtliku õhusaastega.

Punetavad pohlapuhmad on mind taas enam meelitanud palumännikutesse ning nendevaheliste raiesmike ja noorendike keskele. Tavapäraselt on pohlade keskelt õhku tõusnud sadu rästaid.

„Üha enam metsi võetakse kaitse alla ja majandamine nendes lõpeb, inimkonna vajadus puidu järele aga vaid kasvab,“ ütleb metsateadlane Reimo Lutter.

Delfile laekus vihje, et Roosikrantsi 4 sisehoovis tehakse ettevalmistusi ühe iidse musta papli maha saagimiseks. Abilinnapea sõnul on praegu siiski tegemist vaid hoolduslõikusega, kuid ühel hetkel on paraku vajadus puu ka maha võtta.

Rahvusvaheline metsanduskongress IUFRO 2024 toimus sel aastal Stockholmis, tuues kokku maailma juhtivad teadlased ja tippspetsialistid.

Looduskaitsjad ütlevad, et väljastatud jahilubade arv on liiga suur, ja mõistavad selle hukka kui trofeejahi.

Mullu põles üle maailma umbes 3,9 miljonit ruutkilomeetrit maad. Hävitavate metsatulekahjude puhkemist soodustavad kliimamuutused.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb loomade heaolu parandamiseks ettepaneku keelata Eestis munakanade puuris pidamine. Puurikanade pidajatele jääks muudatuste tegemiseks aega 2035. aastani.

„Metsaosa maja juures olen korrastanud sellest ajast, kui saag käes püsis,“ ütleb Sander Elvet. Tema isa Taimo on kinnistu omanik ning koos kahe pojaga hooldavad nad pere metsa.

Lisaks tuntud seenekohtadele ja tuntud seentele tasub alati otsida uusi. Selleks on aga vaja eelteadmisi, mida antud kaart teil omandada aitab. Edasi saate juba ise uurida nii raamatutest, teadjatelt kui loodusest oma kogemuste alusel.

Endel Tamme metsad eristuvad mitmekesise ja loodusliku ilme poolest, need on püsimetsanduse põhimõtteid järgivalt hooldatud. Eraldised on ebakorrapärase kujuga, mis säilitab loodusliku ilme.

„Kask ootab harvendust, aga enne tuleb metsaveo käru valmis ehitada,“ räägib ühe metsatüki juures Kaupo Puust, kelle jaoks tööriistade ja masinatega toimetamine on igapäevane osa elust.

Agur Paisu on kogenud metsaomanik, kes on metsa majandamisel teinud kõiki vajalikke töid – mõnikord õnnestunult, mõnikord ka eksides. „Kui mets tundub lootusetu, siis mine viie aasta pärast uuesti ja kõik on hästi,“ ütleb ta.

Et taastada ajaloolised niidud Marimetsa-Õmma hoiuala ja Natura 2000 alal võttis Margo Rüütel ette pärandniitude taastamise projekti.

Nii kutsub tartlannasid Merle Karro-Kalbergi, Anna-Liisa Unti ja Karin Bachmanni nende sõber ja kauaaegne Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus. Kõik kolm naist on maastikuarhitekti haridusega ning projekti „Kureeritud elurikkus“ eestvedajad.

Apelsinimahla hind on tõusnud aegade kõrgeimaks. Toodangut mõjutavad kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmatingimused, püsivad tarnepiirangud ja tsitrusviljade rohehaigus.

Euroopa Liidu kohus leidis, et hundijaht ühes Hispaania piirkonnas pole õiguspärane, kui kogu riigis on hundid ebasoodsas seisus. Eesti ootab kohtult seisukohta, kas huntide küttimise mahu määramisel peaks lähtuma nende arvust ja seisundist ainult Eestis, Baltimaades või kogu Euroopas.