Pärast metsasuse madalseisu Eesti Vabariigis hakkas metsasus tõusma põllumaade metsastumisega ja on praeguseks jõudnud samale tasemele, kus oldi enne industriaalajastut ehk umbes pooleni Eesti alast.

Looduslik soo kui omaette ökosüsteem suudab siduda umbes tonni süsinikku hektari kohta aastas, mis võiks Eesti süsinikubilansile anda kõva täienduse. Kuid kõigepealt peavad meie ametnikud ja teadlased selles ka Euroopa Komisjoni veenma.

Tänavu on kuusekäbidega kehvad lood. Seega pelgalt kuusekäbiseemnetele musttihased tänavusel külmal ajal lootma jääda ei saa, tuleb koguda ka talvevarusid.

Matsalu loodusfilmide festival (MAFF) toimub sel aastal 21. – 25. septembrini Lihulas ning kuni 2. oktoobrini üle Eesti erinevates linastuspaikades.

Otse metsast võetud puidu põletamine liigitub ka edaspidi taastuvenergia tootmiseks, kui põletatavad kogused jäävad senisele tasemele.

Samas leiavad noored, et erinevate osapoolte suurte pingutustega annaks seda veel päästa, selgus Samsungi digiharidusprogrammi Solve For Tomorrow küsitlusest.

Pole selge, kuidas 1997. aastal alanud koostöö Peipsi-Pihkva järve uurivate Vene teadlastega jätkub.

Kliimaaktivistid kutsuvad Euroopa Parlamendi saadikuid üles lõpetama taastuvenergia direktiivist tulenev biomassi põletamise subsideerimine.

Metsaomanikele on vaja looduskaitsepiirangud õiglaselt hüvitada. Sellest on ammu räägitud, nüüd nõuavad seda ka looduskaitseaktivistid. Vaata, millised kolm parteid asjast midagi ei arva!

Lisaks metsaseadusega paika pandud piirangutele võtab RMK raietöid kavandades ja tehes arvesse mitmesuguseid kitsendusi. Sealjuures on mitmed neist RMK enda seatud.

„Tänapäevased lapsed on targad,“ ütleb loodusõpetaja Pille Udam. „Loodusharidusele on viimastel aastatel palju tähelepanu pööratud ja meie lapsed on sellest palju võitnud. Algteadmisi metsas käimise kohta ei ole enam suurt vajadust üle korrata.“

„Sakslased olid kuulnud jutte Eesti tuhandest karust ja vaatasid mulle veidi kannatamatult otsa. Justkui, millal loomašõu juba pihta hakkab?“ kirjeldab loodusgiid Peeter Hussar oma metsatuuri.

Lisaks Sakala tänava pargile on taskupark kerkinud ka Suur-Karja tänavale. Homsest saab taskupargi veel Kalamaja raamatukogu esine.

Pea 15 aasta eest, mil mu loodusteadmiste pagas oli veel küllalt ahtake, jagus seninägematuid hetki pea igasse käiku. Metsa ja selle elanike osas oli mu silmaring väga kitsas ja seetõttu ajas esimene kord, kui kuulsin metsa poolt õõnsa kõlaga häälitsust ‘’huu-hu, hu-huu’’, ärevile.

Parima metsamajandaja tiitli pälvinud Andrus Niit Valgamaalt jõuab nii dendroparki rajada, majandusmetsa hooldada kui vägevaid palkmaju ehitada. Maalehe lugejate lemmik Siim Tamm majandab aga oma Võrumaa metsi piirivalvurite valvsa pilgu all.

Kaitsemetsades on läbi aja ka loodust kaitstud, kuid peamine on olnud siiski metsa roll inimese kaitsmisel ebameeldivuste eest.

Järjekordsel metsanduse arengukava kaasamisarutelul andsid looduskaitsega seotud huvigruppide esindajad nii kavale endale kui selle mõjuhinnangule hävitava hinnangu. Koostajad aga tõdesid, et selle asemel uue koostamise peaksid otsustama poliitikud.

MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse peale peatas Tallinna halduskohus esialgse õiguskaitse korras karujahi kogu Eestis, kuniks asja põhjalikumalt arutatakse.

OÜ Kivikandur soovib Lahemaa rahvuspargi kõrvale rajada lubjakivikarjääri. Kohalikud on loonud rahvaalgatuse eesmärgiga plaanile vesi peale tõmmata.

Näidispõllud Lembevere külas võimaldavad tulemusi nii vaadelda kui ka kuulata, sest seal sumisevad lähedal asuvate tarude meemesilased ja looduslikud putukad. Kohati kipub sumin inimjutust üle olema.

Täna avalikustatud sõltumatu eksperthinnangu autorid rõhutasid, et metsanduse arengukava kinnitamine praegusel kujul oleks selgelt õigusvastane.