Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
MTÜ Eesti Metsa Abiks teatel plaanib RMK lageraieid hoolimata sellest, et keskkonnaamet soovitab metsise elupaigaks olevat metsa majandada püsimetsana.
Riigi praegusele metsamõõdistamisele alternatiivi pakkuv uuring leidis, et Eestis on seni metsa raiutud palju rohkem, kui seda juurde kasvab.
Puidul elavad seened polüpoorid on võtmelise tähtsusega metsalooduse elurikkuse jaoks, kuid paljud neist on ohustatud. Soome teadlased on leidnud viisi, kuidas puud polüpoorse seeneniidistikuga nakatada, vahendab portaal forest.fi.
Umbes 244 493 eestlast lükkab vähemalt korra päevas ette suitsu ning mõne minuti pärast maandub 87% järele jäänud filtritest tossaja jalge ette. On suur valearusaam, et maha visatu on biolagunev, kuid see on tõest väga kaugel.
Harjumaal Harku vallas Liikva külas asuva Otsa-Mikko elamurajooni majade köökidest, pesuruumidest ja WCdest pärinev reovesi voolab juba aastaid puhastamata kujul otse loodusesse ning aidanud pole ei keskkonnaameti trahvid ega vallavalitsuse erinevad koosseisud.
Kliimaministeeriumi analüüsi kohaselt pärineb Tallinnas õhus ligikaudu 20% peenosakeste reostusest teistest riikidest.
Denguet levitavad aasia tiigersääsed on jõudnud juba Suurbritanniasse ning Hollandisse.
Tallinna linn kutsub kokku dendroloogia ekspertidest koosnevat erikomisjoni, mis hakkab välja töötama linna jalakaid tabanud puuhaiguse vastaseid meetmeid.
Metsaühistuid tabas eile üllatus, kui nad leidsid postkastist kooskõlastusringile saadetud eelnõu, mis puudutab kõiki metsaomanikke ja millele vastamiseks oli antud aega vaid kaks päeva. Rahandusministeerium põhjendab kiirustamist riigieelarveprotsessiga.
Pealinn on võtnud nõuks istutada senisest suuremaid puid, ent eksperdid seavad kahtluse alla selle maksumuse, mõistlikkuse ja teostuse.
Kliimaministeerium teeb ettepaneku lisada maapõueseadusesse üleminekusäte, et viia 2001. aastast muutumatuna püsinud riigimaade kaevandamiseks kasutamise tasu järk-järgult kooskõlla maade muutunud väärtusega. Ühtlasi tähendab see, et kaevandamistasud tõusevad mitu korda.
Raadamistasu aitaks pidurdada metsade hävimist ja panustaks looduse taastamisse, selgitati ministeeriumist.
PUIDUKAHJUR* Igal aastal korraldab keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida. Nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.
16. septembril tuleb taas üks suur üle-eestiline metsapidu, mil iga maal või linnas elav inimene saab teha tutvust metsanduse, selle tegijate ja kõikide tegevustega, mis metsa sees ja selle ümber toimuvad.
Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud 30 aastat, ent kui algaastatel olid elupaikade seire aluseks puistuplaanid, siis nüüd on peamine lähteandmestik spetsiaalselt selleks välja töötatud lendorava elupaiga sobivuse mudel.
Kliimamuutus toob kaasa põudade sagenemise ja tugevnemise, üha karmimad põuad võivad aga liiga teha meil ja Euroopas enim levinud ja metsanduslikult olulisimatele okaspuuliikidele – harilikule männile ja harilikule kuusele.
Tallinna külje all asuva Harku karjääri lõhkamistööd kavatsetakse viia otse Vatsla küla piirini.
Oma kandi rahva annetatud palkidest valminud jahimajast on kujunenud Ääsmäe rahva jaoks toredate ettevõtmiste toimumispaik. Septembris toimuval Metsarahva päeval saavad neist osa ka kaugemalt tulijad.
Täna kuulutati Kogu Pere Metsapäeval Tõrvas välja Parim metsamajandaja 2023 – Pärnumaa daam pani konkursi kinni. Maalehe lugejad valisid ka oma lemmiku, see tiitel läks isale ja pojale Tartumaalt.
Kui lapsed pole varases eas metsaga mingil põhjusel tutvust teinud, võib sellest kujuneda hirm metsa ja üldse loodusesse minemise ees. Abi saab Viljandimaalt septembris toimuva Metsarahva päeva raames.
Kadrioru pargi puid kimbutava haiguse tõrjumiseks on tarvis kibekiiresti tegutseda, ütles metsapatoloog Liina Jürisoo.
Selles Hiiumaa mustikametsas saab tõepoolest püsimetsandust arendada. Eriti kui endal on just parasjagu nii vähe materjali vaja, et ehitada palkmaju ning teha restaureerimistöid. Just sellega Rein Jürimäe Hiiumaal ongi 24 aastat tegelenud.
Esialgu oli Janar Jaaniste metsasiil läbipääsmatu rägastik, polnud näha 10 meetri kauguselegi ja liikuda seal oli võimatu. Peamiselt kasvasid seal vanad kuused, millest suur osa oli vanadussurma surnud ja mis veel elus, selle võttis ürask. Praeguseks on samasse koha nagu imeväel kerkinud muljetavald...
Sportlased võistlesid rannikualal, mis on juba ammu olnud aktivistide tähelepanu all seoses reovee regulatsioonide rikkumisega.
Eesti metsadesse istutatavatest puutaimedest kümnendik kasvatatakse Eesti seemnest välismaal. Kas need on ikka siin kõige paremini kasvavad kodumaised puud või tuleks nende sisseveost hoiduda?
Kuigi valitsus on lubanud KAH-alasid püsimetsanduse võtetega majandama hakata, põtkib RMK seda soovivatele omavalitsustele veel vastu.
Teadlased on leidnud uue argumendi looduse kaitsmiseks, sealhulgas linnades.
Soome arst ja jahimees Matti Ilmari Kauko ostis 24 aastat tagasi Lääneranna vallas Pärnumaal koha jahisõbra soovitusel suvekoduks, kus saab jahikoeri pidada. Algne plaan ka turismitalu pidada jäi kiratsema ja praeguseks majandab ta hoopis 60 hektarit metsa.
