Metsaraie Suurupis lindude pesitsemise ajal on tekitanud pahameelt nii kohalikes elanikes kui looduskaitsjates. Raiutavat ala ümbritses veel mõnikümmend aastat tagasi loodus, kuid elamumaa piirkonnas laieneb pidevalt.

Metsaomanikul oli võimalus talv läbi raietöid teha, aga harvester pandi tööle täpselt pesitusrahu ajal.

Tänasest pisikesest seemnest saab aastakümnetega ilus puu. Metsavarude tagamine eeldab aga palju tööd ja teadmisi ning suurt hoolsust.

| METSALEHT | Möödunud nädalal toimus üle kahe koroona-aasta taas metsanduse visioonikonverents. Paraku seisame juba uute kriisidega silmitsi ja kõik need lõhestavad ühiskonda. Kõlama jäi, et enne suurte plaanide tegemist tuleb kõigepealt asjad selgeks rääkida. Ka omavahel.

| METSALEHT | Keskkonnaamet hirmutas avalikkust hiigeltrahviga, tegelikult on raiete peatamisel Natura elupaikades muud põhjused. Metsamajandamise mõju loodusväärtustele ei ole hindamata, nagu rikkumismenetluses väidetakse. Minister alahindab uute piirangute majandusmõju pea kahekümnekordselt.

Maaleht käis uurimas, kuidas keskkonnaameti Viljandimaa büroo töötajad kevadise raierahu reidi teevad. Vaneminspektor Joosep Tammemäe ütleb, et eesmärk pole raieid peatada, vaid ennetavat selgitustööd teha.

Riigikontroll paneb ette välja selgitada toetused, mis töötavad keskkonnaeesmärkidele vastu. Nende seas on ka metsauuendamise toetus ning Natura toetus metsaomanikele. Erametsaliit peab eluvõõraks sildistada metsa istutamist keskkonnavaenulikuks tegevuseks.

Vaarikas kuulub kindlasti eestlaste lemmikmarjade hulka. Kõige toredam on, et pontsakaid ja ussivabu vaarikaid saab igas aias ise kasvatada. Kellel see ei õnnestu, tasub esmalt viga otsida kevadise hoolduse tegematajätmistest.

Karula kandis teavad kohalikud, et saag peab alati pagasiruumis olema. Ka päästeamet käib seal iga tuulisema ilmaga teedelt puid koristamas. Keskkonnaamet ohtlikke puid maha võtta ei luba, kuna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina.

| METSALEHT | Kevad pressib peale nii aias, niidul kui metsaski. Vaatamata õitsevatele sinililledele ja kuusikutes hõikavatele kaelustuvidele, on mõnes paigas endiselt veel põlvini lund, mis kevadpäikese valguses enam kõikjal ei kanna. Aga putukaid, lülijalgseid ja maha pudenenud taimeseemneid näib ...

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv selgitab, miks tehakse raieid ka looduskaitsealadel ja mida loodus sellest võidab.

| METSALEHT | Hoiualad või rahvuspargid, vääris- või metsaelupaigad, täielik majandamiskeeld või kohustuslik niitmine – looduskaitses on nii mõndagi, mis võib segadust tekitada. Vaatame lähemalt, mis vahe on erinevatel kaitsemeetmetel.

Metsa ei mahu lõputult süsinikku ja ka metsamaad ei saa lõputult juurde tulla. Selles osas on lagi ees ja teised sektorid peavad otsustavalt oma heidet kokku tõmbama, mitte lootma metsale.

| METSALEHT | Aasta algul räägiti meedias Riigimetsa Majandamise Keskuse ( RMK) kestvuslepingutest. Uurime ekspertide abiga, millised etteheited suurte puiduettevõtete jaoks stabiilsust pakkuvale müügiskeemile peavad vett, millised mitte.

Linnavalitsus on kesklinna elanikele algusest peale rääkinud, et remondi käigus luuakse uus haljastus ja linn ei ole midagi varjanud, kinnitas Tallinna abilinnapea Vladimir Svet (KE).

Kevade algusega on Eestis piirkondi, eriti Lääne pool, kus rändlinnud on suurte parvedena juba kohal. See on suur rõõm kevade saabumisest, kuid teeb põllumeestele igal aastal järjest suuremat muret, sest haritud põldudest ülelendavad linnud peatuvad just neil roheväljadel, et oma kõhtu täita.

Eesti puidutöösturid pöördusid valitsuse poole sooviga langetada praegusest rohkem riigimetsa, et teha tasa Ukraina sõja agressoritelt saamata jääv puit.

Sõjaolukorra tõttu on Euroopa riikidel ka vähem raha ja ressursse, mida rohepöördesse panustada, tõdeb SEI Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora.

| SÕNA SEKKA | Anneli Palo paneb oma Postimehe arvamusloos ette, et kolmandik meie metsa peab olema puutumatu, teine kolmandik hobimets ning kolmandikust võiks ka puitu võtta. Esialgu.

Viimastel päevadel on jahimeeste rajakaameratesse jäänud vastärganud pruunkarusid, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.

Kanakulli uus kaise tegevuskava toetab otsustavalt mõtet, et metsade prioriteet on looduskaitse ning puidu kui taastuva ja Eesti olulisima loodusvara roll meie majanduses on muutumas aina marginaalsemaks.