Turbamuldadega metsi loetakse kliimapoliitikas „pahadeks poisteks“, ütleb professor Annamari Laurén. • Soode taastamine võib suurendada kliimaemissioone kuni saja aasta jooksul. • Kui arvestada puude kasvu, toimivad kuivendatud soometsad süsiniku sidujatena. • Tootlikul metsamaal soode taastamin...
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostöös maa- ja ruumiametiga kuulutas läinud aasta detsembris välja oksjoni, millega riik soovib tuuleenergia arendajate käsutusse anda ühtekokku 8940 ha maad, kuhu saaks rajada 152 tuulikut võimsusega ligemale 1100 MW.
Rohevint on üks neist värvulistest, keda võib meil kohata läbi terve aasta. Ta on Eesti aladel nii palava suvesoojusega kui ka paukuva pakasega.
Aasta algul maha sadanud lumi vaheldus jäävihma ja lörtsiga ning pani metsa korralikult proovile – eriti haavatavad on noorendikud, kus hooldamine õigel ajal tegemata jäänud.
Püsimetsandust peetakse viimasel ajal päästerõngaks, mis lubab lageraied lõpetada, kuid sealt siiski puitu varuda. Põhiline probleem nii praktikute kui ka teadlaste silmis on see, et meie tingimustes ei hakka püsimetsas uued puud enamasti kasvama, looduskaitsjad ei pea seda aga sugugi oluliseks.
Riik püüab siit ja sealt otsast korraldada Natura 2000 süsteemis toimuvat looduskaitset, et rahuldada nii Euroopa Komisjoni kui maaomanikke. Esialgu tekitavad astutud sammud pigem segadust.
Kuigi üks korralik okaspuu-segamets on koduks oravatele kogu aasta vältel, kostuvad nende askeldamised ja käbide krõbistamised minu meelest paremini ära just talvise rahu ajal.
Kuigi kohaliku tasandi hundisaagad ei näi niipea lõppevat, tuli nüüd Euroopa Kohtu juristilt seisukoht, et Eesti on huntide kaitsmise ja küttimise kohta õigeid otsuseid langetanud.
Lõppevast metsandusaastast jääb sõelale eelkõige seadusekobar, mida ametnikud hakkasid nimetama metsareformiks.
Kliimaministeeriumis ettevalmistamisel olevatele metsanduse ja looduskaitse seaduse eelnõudele on tagasisidet laekunud rohkesti, seejuures väga palju vastassuunalisi ettepanekuid, mis näitab suurt ühiskondlikku huvi ja valukohti.
Käesoleva aasta sügisel pildistati Pärnust koibikute hulka kuuluvat liiki Mitostoma chrysomelas, keda Eestis varem kohatud ei ole, teatab looduskaitsja Farištamo Eller.
Vanamehe- ja lapsesuu ei valetavat, ütleb legendaarne metsateadlane Eino Laas, kellel seljataga kaks ja pool tuhat raamatulehekülge puudest ja metsast. „Kas meil on osavaid majaehitajaid, kes ehitaksid hooned sarapuust ja kuslapuust, kui palgipuid napib?“ küsib ta.
Looduskaitsjate hinnangul on Eesti selline käitumine lubamatu, arvestades Läänemere halba seisukorda, mida Eesti riik on lubanud parandama hakata.
Läänemere olulisusele tähelepanu juhtivad eksperdid arutlevad, mida saame oma kodumere päästmiseks teha.
Kuigi Eestis läheb ilvestel hästi, ei ole Keskkonnaameti hinnangul nende küttimine põhjendatud. Erandina saab taotleda nuhtlusisendite küttimislube ka ilveste puhul.
Eestis plaanitavad suured puidukeemiatehased vajavad igal aastal miljoneid tihumeetreid puidumaterjali. Kuigi RMK on pakkunud nende projektide jaoks müüki 0,7 miljonit tihumeetrit paberipuitu, jääb sellest ilmselgelt vajaka.
Hoolimata sellest, et metanoolitehase ehitamine Pärnusse on veel täiesti lahtine, plaanib riik vaid algse idee peale tehase ehituseks võõrandada maa-ala, millel praegu asuvad puhkemets ja vääriselupaigad, kirjutab looduskaitsja Farištamo Eller.
Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Väikeste suleliste hirmuks on sageli äkki ilmuv raudkull, kelle rahvapäraste nimede hulka kuuluvad lehvitaja ja kanakull.
Mis on vääriselupaikadega juhtunud, et metsas neid aina vähemaks jääb ja vaja juba lausa Tallinnasse tekitada? Ants Varblane, kes metsandusametnikuna 1990. aastatel nende loomise juures oli, selgitab olukorda.
Peagi lõppeva 2024. aasta puu on harilik tamm. Kliimamuutustega saab tamme meie metsadesse aina enam. Et saada head puitu, tuleb teda õigesti kasvatada.
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased soovitavad riigil kiiremas korras Vihula III pais ära osta ja see likvideerida, et vältida süvenevaid kahjusid kalastikule.
Tallinna ringkonnakohus tühistas vabariigi valitsuse korralduse, mis andis nõusoleku Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama vee paisutamiseks ja elektri tootmiseks.
Kohalikke elanikke kaasatakse riigimetsa majandamisesse nüüd uue nime all ja värskendatud viisil. Omavalitsused saavad suurema rolli ja asulalähedased metsad nimetatakse kogukonnaaladeks. Õigusselgust oleks aga vaja veelgi rohkem.
Euroopa Liidu Nõukogu kiitis eile heaks uue asulareovee puhastamise direktiivi, mis seab rangemad nõuded veekaitse ja keskkonnastandardite tugevdamiseks.
Tallinna Halduskohus otsustas peatada keskkonnaameti korralduse, millega kuulutati 1. novembrist välja hundijahi hooaeg ja anti jahimeestele luba maha lasta 90 hunti.
Kose vallast on tulnud teateid fekaalreostusega joogiveest. Juba mitu nädalat on püütud välja selgitada, kust reostus alguse võis saada.
Keskkonnaamet andis jahimeestele loa küttida 1. novembril alanud hundijahi hooajal vähemalt 90 hunti, eelmisel aastal oli vastav näit 164.
Lõppeval kuul kutsus Maaelu Teadmuskeskus rahvast osalema lendorava kaitse sotsiaalmajandusliku mõju hindamise uuringus. Veebipõhine valikvastustega küsitlus tekitas vastajates mitmeid küsimusi.
