Kohalike ametnike sõnul on tohutud, kiiresti levivad maastikupõlengud hävitanud kuni poole Kanada ajaloolisest Jasperi linnast, samal ajal püüavad tuletõrjujad päästa võimalikult palju hooneid.
Riigikontrolli audit heidab halba valgust Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) aastatetagustele kestvuslepingutele, mis võivad sisaldada ebaseaduslikke salaleppeid ja puidu müümist alla turuhinna. „Puiduturustusosakonna inimesed on loomulikult pinge all,“ tunnistab RMK juhatuse esimees Mikk Marran i...
Põllumaadele kasvama hakanud metsade alustaimestus asenduvad põllutaimed aegamööda metsale omaste taimedega. Värske kodumaine uuring näitas, et viljakate parasniiskete muldadega endistel põllumaadel sirguvates loodusliku tekkega ja istutatud kaasikutes areneb alustaimestik sarnaselt.
Maaomanik saab keskkonnaportaalist või metsaregistrist ise uurida, millised looduskaitset vajavad väärtused tema maal asuvad, kuid keskkonnaamet otsustas maaomanikele teabe veelgi lähemale tuua ja hakata muutuste kohta e-kirjaga teavitusi saatma.
Keskkonnaamet lubab sel aastal küttida 94 karu. Loomus: tundub, et igal juhul peab saama mingi arvu karusid tappa (113)
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit, lisaks kuni kaheksa nuhtlusisendit. Loomaõiguste eest seisva MTÜ Loomuse hinnangul on kaitsealuse liigi jaht lubamatu, ükskõik millisel viisil seda ka avalikkusele selgitada.
Mädanev puu murdus ja nõudis inimelu. Tallinn maksis lähedastele kompensatsiooniks 7000 eurot (248)
Komisjon kadus linnavõimu vahetumisega.Metsaraie tuleb vormistada läbi metsateatise. Seni tasuta olnud menetlus on nüüdsest tasuline, ja kui raiutud ala metsamaaks ei jää, tuleb maksta veelgi rohkem.
Euroopa Liidus metsaomanikke esindav pr Langue lükkab ümber Eesti poliitikute tüüpvabanduse: „See on Brüsseli, mitte meie otsus!“. „Euroopa Nõukogus on ju ka teie ministrid,“ ütleb ta.
„Kuna teie keerate meile, siis meie keerame teile!“ Kalamehed Peipsi võrgukorjajatele abikätt pakkuda ei taha (139)
Peipsi järvel töötab 300 kutselist kalurit. Keskkonnaametil aitab järve hüljatud nakkevõrkudest puhastada aga neist vaid käputäis, kuna ei nähta endal süüd või makstakse kätte selle eest, kui on rikkumiste eest trahvi saadud.
Robiinia on üks nii-öelda mitme otsaga puu. Ilus ja kiire kasvuga, aga kipub liialt laiuma. Pole võimatu, et varsti ka Eestis.
Statistilise metsainventuuri (SMI) metoodilise arendamise käigus jõudsid teadlased järeldusele, et SMI aluseks olevaid proovitükkide kasvu- ja mahumudeleid tuleks regulaarselt uuendada, optimaalne oleks seda teha iga kuue aasta tagant.
Tänavune saak oli pea poole väiksem kui kolm aastat tagasi, andes lootust, et triivivaid võrke jääb aina vähemaks.
Veel mõnda aega kostub metsadest linnulaulu, kuid ajapikku saab see lõpu. Ka aasta linnuks tituleeritud käo kukkumist on kosta veel mitmelt poolt.
Lahemaa rahvuspargis toimub neljapäeval ralliüritus. Keskkonnaameti hinnangul ei ulatu autoralli mõju rahvuspargi sõiduteedest kaugemale.
Tallinnas jääb kahepaiksetele sobivaid elupaiku aina vähemaks. Tallinna esinduslikemasse tähnikvesilike elupaika ehitatakse nüüd ehituspood ja parkla ning sealsed vesilikud peavad ära kolima.
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab endiselt üle poole riigi pindalast. Ka tagavara osas suuri muutusi polnud, juurdekasv on aga kliimamuutuste tõttu langenud.
VIDEO | Tuvastati veel üks pesitsusrahu põhjendamatu rikkumine RMK poolt (32)
Lisatud kümne keskkonnaühenduse avalik pöördumine Kristen MichalileKeskkonnaühendus Eestimaa Looduse Fond (ELF) avastas nädala jooksul juba teise lindude pesitsusrahu põhjendamatu rikkumise Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt. Pea kõik Eesti keskkonnaühendused pöördusid seepeale kliimaminister Kristen Michali poole avaliku kirjaga.
Pesitsusrahu kehtib vaid teoorias? Keskkonnaühendused nõuavad kliimaministrilt looduskaitseseaduse muutmist (44)
Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp uuris mai keskel toimunud istungil, kuidas hakkab tulevikus muutuma looduskaitse alla võtmine. Seni on kaitse alla võtmisel hinnatud loodusväärtust, kliimaseaduse puhul muutub aga oluliseks maht.
Teadlased hoiatavad, et ravimite ja ebaseaduslike uimastite reostus muutub elusloodusele üha suuremaks ohuks.
Keskkonnaküsimustes eristuvad eestlased paljuski keskmisest eurooplasest. Üksmeel valitseb saastamise kinnimaksmise küsimuses (32)
Eurobaromeetri uue uuringu kohaselt usub 78% Euroopa kodanikke, et keskkond mõjutab otseselt nende igapäevaelu. 40% eestlasi aga sellist mõju ei taju.
Keskkonnaõiguse keskus leidis kohtulahendeid analüüsides olulisi puudujääke Eesti raielubade andmise viisis.
RMK alustas kooreüraski vastase metsaraiega – kirve alla läheb 190 hektarit metsa (100)
Eesti metsades kehtib pesitsusrahuEile õhtul jagas Euroopa Komisjon Brüsselis auhindu silmapaistvatele keskkonnaalgatustele. Eesti projekt võitis maismaa looduskaitseliste tegevuste kategoorias.
Vahtra enamusega puistuid öeldakse Eestis olevat vaid napilt üle 20 hektari. Tegelikult võiks vahtrikke olla märksa rohkem.
Kevad on täies hoos ja linnulaulu jagub igasse metsanurka. Kuigi mitmed sulelised alles saabuvad, leidub neidki, kel on esimene pesakond juba laia maailma saadetud.
Märgalad – alaliselt niisked või vähemalt osa aastast veega kattunud maa-alad, sh märg mets, madal veekogu või lauge mererannik – on ühed olulisemad ökosüsteemid maailmas.
Turberaieid, sealhulgas aegjärkset raiet peetakse lageraie loodussõbralikumaks alternatiiviks, seni on aegjärkse raie mõju metsa süsinikubilansile vähe uuritud. Värskest teadustööst selgub, et kui esimestel aastatel pärast lageraiet süsinik lendub, siis aegjärkse raiega majandatud metsas võib olla n...
Maaomanikud soovivad maadevahetuse taastamist ja õiglast looduskaitseliste piirangute kompensatsiooni. Kliimaministeerium välistab esimese ja arutab teist.
Nädalapäevad kestnud soe ja päikesepaisteline ilm on avaldanud sel nädalal oma mõju ka merepinna temperatuurile. Satelliitpildid näitavad, et suurel osal Läänemerest (üle 100 000 ruutkilomeetril) on välja kujunenud mere kuumalaine.
Loodus on jätkuvalt äärmiselt kuiv ning sünoptikud prognoosivad, et tuleoht kasvab lähiajal iga päevaga. Ainuüksi maikuus on puhkenud juba üle 80 metsa- ja maastikutulekahju ning nendest suurimate kustutamine võib aega võtta päevi.