Metsalindude arvukus väheneb alates 1983. aastast igal aastal 1%, mille üks põhjus on liigintensiivne metsaraie, eriti pesitsusperioodil. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu.
FOTOD JA VIDEOD | Elanikud ei usu silmi: Sillamäe linnajuhid korraldasid linnapargis tohutu lageraie (161)
Kohalikud elanikke ja keskkonnaühendusi tabas ootamatu avastus: Sillamäe linnavalitsus on lasknud korraldada uhke promenaadi kõrval asuvas merepargis tohutus ulatuses lageraie, mille maht ületab päris kindlasti ka lubatud raiemahuga lubatut.
Värske Eesti mereala seisundihinnangu kohaselt on rannikumere kinnikasvamine mitmel pool pidurdunud ja 15% meie rannikumerest on toitainete osas heas keskkonnaseisundis. Võrreldes kuus aastat tagasi tehtud hindamisega on tegu pöördega paremuse poole, kuigi tervikuna on eutrofeerumine endiselt meie m...
Kohus leidis otsuses, et keskkonnaamet eksis põhiseaduses väljendatus keskkonna säästmise kohustuse vastu ning tegi loamenetluses teisigi vigu.
Euroopa talunikud näevad looduskaitsemeetmetes ohtu oma tööle, kuigi kliimamuutused juba hävitavad nende saaki.
Koprajaht kuivenduskraavides tahetakse jälle ära keelata. Maaomanikud pole nõus ei jahieeskirja muudatusega ega selle põhjendustega.
UUS PROTEST | Läti metsaomanikud alustavad meeleavaldust ebaõiglaste looduskaitsepiirangute vastu (1)
Sarnaselt Eestile saavad ka Läti metsaomanikud looduskaitseliste piirangute kompensatsiooniks tillukesi summasid. Juhtimaks valitsuse tähelepanu metsasektori probleemidele, kogunevad metsaomanikud ja metsatöölised 5. märtsil valitsuskabineti ees ühisele meeleavaldusele.
Linnugripp on juba kuid surmanud Lõuna-Jäämeres asuvatel saartel paiknevaid linde ja loomi. Nüüd on aga gripp jõudnud Antarktika mandriossa. Teadlased hoiatavad, et kui viirusesse hakkab surema massiliselt pingviine, võib sellest saada üks suurematest looduskatastroofidest.
Soe veebruarikuu meelitas tagasi Lääne- ja Lõuna-Euroopas talvituvaid linde. Erakordne on aga see, kui palju linde korraga Eestisse naasis.
Eelmisel nädalavahetusel tõid sulailm ja vihmasajud kaasa selle aasta esimese jõgede suurvee. Kevadine suurvesi on võrreldes eelmise sajandiga nihkunud varasemaks ja tavapärase ühe märtsikuise suurvee asemel on mitu väiksemat aasta alguses.
Sageli olen just veebruaris ja veel märtsi keskpaigaski sattunud peale mitmele rongapaarile, kes taevalaotuses üksteist taga ajavad ning siis ühtäkki selja maapinna poole pööravad.
Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu looduse taastamise määruse, kui poolt hääletas 329 ja vastu 275 saadikut. Keskkonnaeksperdid peavad õigusakti oluliseks sammuks, et taastada loodusele tehtud kahju.
Kuumalaine mõju metsade süsiniku sidumise võimele sõltub metsa liigilisest koosseisust ja mullast, põuda taluvad paremini männikud.
Ants Varblane: metsasõja õhutajatel oleks aeg samm tagasi astuda (28)
METSALEHT | Metsamees Ants Varblane filmist „Vara küps“Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.
Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral iga-aastase õiglase rahalise kompensatsiooni kõrval õiglaseks hüvitismeetmeks. Riik esialgu maadevahetust ei toeta.
JÄRGMINE PÕLVKOND | See film võtab kokku aastaid vastuolu ja paljastab vead looduskaitsealade hoidmisel (5)
Kuigi värske metsadokumentaal ei ole üdini neutraalne, annab ta hea ülevaate metsadebati osapoolte vastasseisust.
Vastuoluline eelnõu naaseb. „Riigist on vastutustundetu lasta lagedaks raiuda oma inimeste puhkemetsi“ (29)
Lageraied on olnud pinnuks silmas kogukondadele üle Eesti. Kliimaministeeriumi eelnõu mõte on anda võim taas rahvale, ent looduskaitsjate sõnul saavutab see hoopis vastupidise.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) liitub keskkonnahoidlike ettevõtete esindusorganisatsiooniga Rohetiiger, et koos edendada loodushoidlikke praktikaid.
INTERVJUU | Teadlane: puude istutamine on avaliku ruumi tagasi nõudmine inimestele, kellele seda antud pole (17)
Linnaloodust uurinud ajaloolane Sonja Dümpelmann rääkis, et linnadesse puude istutamine on ajalooliselt olnud vastupanu vorm.
Maaomanikud imestavad, miks riigile vajalike objektide puhul on maadevahetus võimalik, looduskaitse alla läinud metsa puhul aga mitte. Kuigi õiguskantsler ütleb, et see on võimalik, ei taha kliimaministeerium maadevahetust taastada, viidates korruptsiooniohule.
Praegu Euroopa aasta puu tiitlile kandideeriv tamm oli tol ajal, kui Wiiralt teda graafilisel lehel kujutas, märksa kehvemas seisus. Kuidas see juhtus ja mil kombel puu taastus? Küsime asjatundjalt Eesti Maaülikoolist.
Kõik hääletama! Europuu valimine on alanud, Eestist võistleb Viiralti tamm (2)
Hääletada saab 22. veebruarini.Peaksime taastama 30% elupaiku, et täita Euroopa elurikkuse eesmärke. Paraku pole kokku arvutatud, kuidas mõjutab see kliimaeesmärkide täitmist. Eriti palju küsimusi tekitab metsamaa märgaladeks muutmine.
Veebruaris, mil suur osa inimesi kirub külma talve, algab Läänemere jääl uus elu – pool sajandit tagasi inimtegevuse tõttu väljasuremisohuni viidud hallhüljestel on poegimisaeg.
Tartu Ülikooli terioloogid kutsuvad esmakordselt kõiki osalema Eesti imetajate talvisel jäljeloendusel 2024.
Palju poleemikat tekitanud metsadokumentaali autor: me ei saa oma elukeskkonda väheste ärikasumi nimel hävitada (114)
Andrei Liimets usutleb Martti Heldet, kelle dokumentaalfilmi kinosse jõudmist püüdsid metsa- ja puidutöösturid takistada.
2021. aasta märtsi alguses avanes Soomes Lappeenranta kesklinna lähedal Saimaa järve ääres kummaline vaatepilt. Jääle tiriti sadu jõulukuuski, mille kohalikud elanikud pärast pühi teadlastele olid annetanud. Pärast jäässe augu puurimist visati kõik puud ükshaaval järve sügavusse. Tegevust on jätkatu...
Ühekordse juhtumi taustal käib nii riigi tasemel kui ka kalateadlaste vahel teadusajakirjades vaidlus, kui otstarbekas Eesti ühe ohustatuima loomaliigi angerja ümberasustamise tegevus üldse on.
Angerjadraama ootamatu jätk: keskkonnaamet süüdistab kalamehi teadlikult valeandmete esitamises (112)
Oluliselt täiendatud kell 14:42Keskkonnaamet on Eesti järvedesse asustatud angerjamaimude hukkumises seni süüdistanud kohalikke kalamehi, kes olevat ametnike teadmata kasutanud kalade transportimisel liiga sooja ja liiga hapnikuvaest kraanivett. Kalameeste esitatud ametlikest dokumentidest vaatab aga vastu hoopis midagi muud ja k...
Täiendav kaitse alla võtmine ja majandamise piiramine Soome metsades vähendab sealsete metsade puidutagavara, võrreldes praegusel viisil metsade majandamise jätkumisega, leidis Minna Räty juhitud Soome teadlasgrupp.