Kontrollikoda: paljud Euroopa meresid reostavad laevad jäävad tabamata. Eesti rannikumerd ohustavad roostetavad vrakid

Euroopa mered on endiselt reostatud, sest laevandussektori reguleerimine lonkab kahte jalga: reostust põhjustavaid laevu ei kontrollita piisavalt, karistused on leebed ning EL-i liikmesriigid ei kasuta olemasolevaid jälgimis- ja tõrjevahendeid täielikult, hoiatas Euroopa kontrollikoda täna avaldatud aruandes.

Inimtegevusest põhjustatud merereostus on Euroopa Liidu merealal endiselt suur probleem, mistõttu sisaldavad reostusohtu ohjes hoidvad EL-i õigusaktid rahvusvahelisi eeskirju näiteks naftareostuse, laevahukkude ja väävliheite kohta. Ometi leidsid audiitorid, et ükski 22 rannikuäärsest liikmesriigist ei rakenda merereostust käsitlevaid õigusakte kaugeltki rahuldavalt.

Audiitorid tuvastasid, et praegused laevade põhjustatud eri liiki reostuse ennetus-, tõkestus-, seire- ja karistusmeetmed ei ole piisavad ning 2030. aastaks seatud vee nullsaaste eesmärk on liiga ambitsioonikas.

Euroopa kontrollikoda tõi näiteid, kuidas reostavate laevade omanikud pääsevad vastutusest, kui vahetavad enne vanade laevade lammutamist EL-i riigi lipu mõne muu lipu vastu. Ja ehkki satelliitseire abil tuvastatakse tuhandeid reostusjuhtumeid, jäävad süüdlased enamasti leidmata. Samuti leiti aruandes, et kaotsiläinud konteineritest teatamise kord on auklik.

Reostusoht Eesti merepõhjas

Auditis tuuakse muu hulgas esile, et Läänemeres lebab 8000–10 000 laevavrakki, millest vähemalt sadat peetakse keskkonnaohtlikuks, sest need sisaldavad kütust või mürgiseid kemikaale ja asuvad rannikule ohtlikult lähedal.

Uppunud sõja- ja kaubalaevad, nafta- ja kemikaalitankerid ning kalalaevad sisaldavad kemikaale ja rasket kütteõli, mis võib järk-järgult merekeskkonda lekkida. Ka Eesti rannikumeres on hulganisti selliseid tiksuvaid reostuspomme.

Jaanuaris rääkis kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand Roheportaalile, et Eesti vetes on teadaolevalt üle 600 vraki, millest 50–60 on juba roostetanud ja hakanud lekkima, ohustades mereökosüsteemi. Kuna igal aastal avastatakse uusi vrakke, on väga oluline, et potentsiaalselt ohtlikud laevad ennetavalt tühjaks pumbataks, et ulatuslikke reostusi vältida, rõhutas Läänerand.

Merede puhtust ei suudeta tagada

„Laevade põhjustatud merereostus on endiselt suur probleem ja vaatamata viimastel aastatel tehtud edusammudele ei suuda EL-i praegused meetmed tagada meie merede puhtust,“ ütles auditi eest vastutav kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. „Reostusprobleem mõjutab hinnangute järgi üle kolme neljandikku Euroopa meredest ning inimeste tervist, bioloogilist mitmekesisust ja kalavarusid kaitsva nullsaaste eesmärgi saavutamine ei ole veel silmapiiril.“

Aruandes juhtisid audiitorid tähelepanu reostusohuga seotud puudustele. Näiteks võivad Euroopa Liidu laevaomanikud oma ringlussevõtukohustusest kõrvale hiilida, vahetades enne laeva lammutamist selle lipu mõne EL-i mittekuuluva riigi lipu vastu. Statistika näitab, et kogu maailmas sõitis 2022. aastal EL-i riigi lipu all iga seitsmes laev, kuid kasutusest kõrvaldatud laevu oli EL-i riigi lipu all 50% vähem.

Samuti ei ole EL-i eeskirjad merel kaotsiläinud konteinerite kohta kaugeltki vettpidavad: esiteks ei ole tagatud, et kõikidest kaotsiläinud konteineritest teatatakse, ja teiseks leitakse üles ainult üksikud konteinerid. Prantsusmaa ametiasutuste hinnangul leiti aastatel 2003–2014 Atlandi ookeani, La Manche’i väina ja Põhjamere piirkonnas kaotatud 1200 konteinerist üles ainult 49.

Kinnitust saavad üksikud reostused

Audiitorid juhivad tähelepanu ka sellele, et EL-i riigid ei kasuta piisavalt EL-i pakutavaid vahendeid, nagu valmisolekurežiimis olevate naftareostustõrjelaevade võrgustikku ja droonidega tuvastamist, kuigi need aitaksid neil võidelda laevade põhjustatud merereostuse vastu.

Hea näide sellest on Euroopa satelliitseire- ja satelliittuvastussüsteem, millega saab jälgida ja avastada võimaliku reostuse juhtumeid varases etapis. Aastatel 2022–2023 tuvastas süsteem EL-i meredel 7731 võimalikku reostusjuhtumit, peamiselt olid need Hispaanias (1462), Kreekas (1367) ja Itaalias (1188).

Siiski leiti auditi käigus, et liikmesriigid kontrollisid vähem kui pooli süsteemi edastatud hoiatustest ja kinnitasid reostuse toimumist ainult 7%-l juhtudest. Üks põhjus oli liiga pikk aeg, mis jäi satelliidipildi tegemise ja reostuse kontrollimise vahele.

Kontroll ja karistused on ebapiisavad

Lisaks leiti aruandes, et liikmesriikide ametiasutused ei tee piisavalt laevade ennetavaid kontrolle ning et reostuse eest määratavad karistused on endiselt leebed.

Laevadele, mis on ebaseaduslikult saasteaineid merre heitnud, määratakse harva tõhusaid ja hoiatavaid karistusi ning kohtusse jõuab vähe juhtumeid. Samuti teatavad vähesed liikmesriigid mahajäetud, kaotatud või vette tagasi heidetud püügivahenditega seotud rikkumistest.

Ei Euroopa Komisjon ega liikmesriigid ei suutnud täielikult kindlaks teha, kui suures summas EL-i rahalisi vahendeid merereostuse vastu võitlemiseks on kasutatud. Puudub ülevaade saavutatud tulemustest ja sellest, kuidas neid vahendeid saaks laiemalt kasutada. Auditi käigus selgus ka, et EL-il on raskusi laevade põhjustatud merereostuse seirega. Laevade naftalekete, saasteainete ja mereprügi tegelik kogus on endiselt suures osas teadmata, nagu ka saaste tekitajad.

Kontrollikoda soovitas Euroopa Komisjonil parandada merereostuse seiret ja reostusohu eest hoiatamise tõhusust, tugevdada järelevalvet liikmesriikide kohustuslike kontrollide üle, uurida, kuidas EL-i rahastatud projekte saaks laiemalt kasutada, ning tõhustada merekeskkonna seisundi aruandlust ja seiret. Lisaks rõhutati vajadust karmistada ebaseadusliku reostuse eest määratavaid karistusi ja tagada paremad meetmed laevade põhjustatud saasteallikate tuvastamiseks ja ennetamiseks.