Ekspert: varasemad vead tuuleparkide rajamisel pärsivad uute tuulikute püstitamist
(82)Kuigi eestlased ei pelga liialt tuulikuid, on siiski oluline nendega seonduvate murekohtade leevendamine, kirjutab Eestimaa looduse fondi taastuvenergeetika huvikaitse ekspert Ingrid Nielsen.
Venemaa Ukrainasse sisse tungimise alguspäevil tunamullu elas Euroopa üle mitmeid elektriturušokke, mis tõid kiirelt äärmustesse tõusnud energiahinnad ning sundisid teiste hulgas ka eestlasi kiirendama üleminekut taastuvenergiale. Lähiaastatel kaasnevad riikidele märkimisväärsed kulud, et taastuvenergial baseeruv süsteem töökindlaks ehitada. Mure, kuidas ning mil määral muutus elanike rahakotti hakkab mõjutama, on kindlasti akuutne, ent mitte ainus.
Riigi tellitud 2021. aasta meelsusuuring näitas, et eestlaste seas on keskmisest suurem toetus tuuleparkide laienemisele. Lausa 80% vastanutest pidas oluliseks, et elekter oleks taastuvatest allikatest.
Nüüdseks on tuuleparkide planeerimine ka hoo sisse saanud. Novembri seisuga on Eestis eriplaneeringutega arutlusel 25 võimalikku tuulepargi ala ning detailse planeerimise või juba ehitamise faasi on jõudnud veel 15 arendust. Lisaks on riik välja valinud 10 prioriteetsemat taastuvenergeetika ala, mõeldes peamiselt tuulikutele, ent hübriidparkide levides on tõenäoline, et alad hakkaksid mahutama veel nii salvestust kui ka päikesepaneele. Planeeringualade tekkides ning laienedes saab muutuv energiamaastik iga eestlase jaoks lähiaastatel käegakatsutava tähenduse.
Viljandimaal oodatakse tuulikuid
Hiljuti viis Norstat Eestimaa looduse fondi tellimusel läbi üle-eestilise küsitluse, et uurida inimeste arvamust tuuleenergia kiire arendamise ning sellealase kaasamise ja selles osalemise kohta. Peaaegu pooled vastanutest leidsid, et on positiivne, kui nende koduvalda püstitatakse lähiaastatel tuulikud. Nende vastu oli aga kolmandik vastajatest ning viiendik jäi kahtlevale seisukohale.
Peaaegu pooled vastanutest leidsid, et on positiivne, kui nende koduvalda püstitatakse lähiaastatel tuulikud.
Tugevaim oli toetus oma valda planeeritavate taastuvenergiavõimakuste suhtes Viljandimaal, kus see ulatus 65% juurde, ning ka Pärnu-, Rapla- ja Võrumaal, kus see jäi 54% ja 56% vahele. Kõige vähem toetatakse oma valda tuulikute püstitamist aga Lääne-Eestis, eriti Lääne ja Saare maakondades, kus tuuleparkide vastaste hulk ulatus isegi kuni 50% juurde.
Kõhkleval seisukohal olemist tunnistasid enim Jõgevamaa vastajad, kellest lausa 42% oli kahevahel. Neile järgnesid järvamaalased ja hiidlased, kus kahtlejaid oli vastavalt 41% ja 40%. Uuringu tulemused lubavad arvata, et planeeringute suurenedes kõhklused vaid suurenevad.
Maakondlikult on näha tugevamat vastuseisu tuulikute püstitamisele neis omavalitsustes, kus arendajate huvi tuuleparkide püstitamise vastu on suurem ja, kus kogemusi arendustega on rohkem, nagu Hiiumaal, kus on lähiminevikus olnud suur arendamissurve, või Saare- ja Läänemaal, kus juba on tuulearendusi. See näitab, et protsessi korraldamisel varem tehtud vead mõjutavad tulevaste arenduste käekäiku.
Kuigi tuulikutasu on mõnevõrra vähendanud kogukondade vastuseisu, võib selle kasvu taas oodata, kui ei pöörata tähelepanu inimeste mõtestatud kaasamisele ega pakuta kohalikule kogukonnale lisahüvesid. Näiteks on võõrsil kasutatud võimalust, kus kohalikud ettevõtted või elanikud saavad osta fikseeritud hinnaga elektripaketi, või on kohalikule omavalitsusele pakutud osalust taastuvenergiapargis või selle virtuaalaktsiaid.
Muretsetakse keskkonna pärast
Kuigi taastuvenergiale ülemineku peamine eesmärk on kliimamuutuste leevendamine, ei tohi see hakata takistama teisi eesmärke, nagu elurikkuse säilitamine ja taastamine. Suurarendustega kiirustamine võib hoopis tekitada tugevat vastuseisu.
Küsitlusest tuli välja, et poolehoid taastuvenergiaarendusele oma koduvallas ei tähenda automaatselt, et muresid üldse ei ole või et neid ei peaks kuulda võtma. Ka pooldamise korral oli pea 70% vastanutest ikkagi mures arendustega seotud mõjude pärast. Vastajad tunnevad küsitluse järgi kõige enam muret keskkonnamõjude pärast ning suurim on seejuures mure maastike muutumise pärast ja arenduste mõjust nii liikidele kui looduskeskkonnale tervikuna.
Küsitluse järgi peetakse elukvaliteedi halvenemist samuti arvestatavaks mõjuks, mille lähikonnas asuvad tuulikud kaasa toovad. Vastustes toodi välja nii kinnisvara hindade võimalikku langust, ehitusaegset müra, tolmu ja liikluse suurenemist kui ka seda, et kokkuvõttes läheb tuulikuparkidest saadav kasu mujale. Näiteks Järva- ja Raplamaa elanikud pidasid olulisimaks ehitusaegset mõju, Jõgevamaal peljati enim negatiivset mõju looduskeskkonnale ning saarlaste suurimaks mureks oli elanike vähene kuulamine.
Nii seisavadki kohalikud omavalitsused, kelle käes on otsustamise hoovad, lõhkise küna ees. Osalt sooviksid inimesed, et taastuvelektritootmise mõjud jääksid nende elumajadest võimalikult kaugele, samas tähendaks see seda, et mitmesajameetrised tuulikud võidakse pikkida metsaaladele, lindude rändeteedele või pesitsuspaikadele.
Vaja põhjalikke arutelusid
Taastuvenergiale üleminekul on hädavajalik kohalike inimestega pidada arutelusid, et otsused oleksid kohalike inimeste tegu ja nägu. Alade eelvaliku faasis peaks lisaks tuulikute võimalike asukohtade ja tehniliste parameetrite käsitlemisele rääkima ka kohaliku kogukonna vajadustest, piirkonna majandustegevusest ning loodusväärtuste hoidmise ja toetamise viisidest. Loodusväärtuseid hoida on kordades soodsam kui neid taastada, mis on mõnikord suisa võimatu.
Tuulikuparkide arendamise üle otsustamine peab toimuma kohaliku omavalitsuse ja selle elanike koostöös. Edumeelsed näited ettevaatavast planeerimisest ning kaasavatest protsessidest on näiteks Lääne-Harju kogukonnaalgatus Rohevald, kus aktiivsed kodanikud võtsid koos vallaga ette pika arutelude jada, ning ka projekt „Elurikas Tori vald“, kus strateegiline kava aitab paremini planeerida vallale olulisi teemasid.
Tuulikuparkide arendamise üle otsustamine peab toimuma kohaliku omavalitsuse ja selle elanike koostöös.
Küsitlusele vastanud eelistavad taastuvenergia arendustega seonduvaid muresid jagada eeskätt kohaliku omavalitsusega ning neist avalikult kirjutades. Avalikel koosolekutel ja arendajaga otse suheldes soovib tekkinud küsimusi lahata juba vähem vastanuist. Ligikaudu veerand vastanuist arutaksid meeleldi murekohtade üle omavalitsusega või meedia ja sotsiaalmeedia kaudu.
Enam-vähem sama palju ehk samuti neljandik oli vastanutest neid, kes ei soovi taastuvenergia arendamisega seonduvaid muresid üldse jagada. Eemalejäämine kohaliku elu otsuste tegemise juurest ja ka hüvedest ilma jäämine, on aga kindlasti need aspektid, mil on potentsiaal kasvatada vastuseisu. Seega on mõistlik aruteludesse kutsuda ka neid, kes mingil põhjusel esialgu sellest eemale hoiavad.
Küsitlusele vastajad ütlesid ka, et nad sooviksid olla ise oma kodukohas energiatootjad, ent see jääb oskuste või võimaluste puudumise taha. See tähendab, et kaasamine võiks liikuda kaugemale arvamuse küsimisest ning vallad võiksid muuhulgas mõelda ka kogukonnaenergeetika levimise toetamisele.
