Kohus rõhutas, et kompleksluba on Enefit Power AS-ile seatud üsna rangetel tingimustel, mis tagavad õlitehase kiire keskkonnasäästlikkuse. Loa kohaselt peab ettevõte rakendama olulisi meetmeid, sealhulgas süsiniku püüdmist ja uttegaasi keskkonnasäästlikku kasutamist hiljemalt 2031. aastaks, mis vähendab tehase mõju kliimale märkimisväärselt. Keskkonnaamet vaatab kompleksloa uuesti läbi, kui õigusnormid muutuvad. Lisaks on ettevõte kohustatud igal aastal esitama Keskkonnaametile aruande, mis kinnitab keskkonnanõuete ja vähese süsinikuheitega majanduse eesmärkide täitmist.

Eesti liigub tervikuna vähese süsinikuheitega majanduse suunas ning kasvuhoonegaaside heide on juba vähenenud ligikaudu 60%, mis on Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiirem tempo. Kohus leidis, et õlitehase rajamine ei muuda seda suunda ega takista Eesti kliimaeesmärkide saavutamist. Eesti riigi pikaajaline strateegia „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette majanduse järk-järgulise ümberkujundamise viisil, mis võimaldab tööstusel samal ajal innovatsiooni ja keskkonnahoiu kaudu areneda.

Kohus leidis, et Keskkonnaameti rakendatav terviklik lähenemine, mis arvestab kogu Auvere energiakompleksiga, on kooskõlas ka Riigikohtu varasema otsusega sama õlitehase ehitusloa vaidluses. Nimelt väheneb Auvere energiakompleksi KHG heide juhul, kui õlitootmist suurendatakse ja samal ajal vähendatakse põlevkivi kasutamist elektrijaamades. Seega, kuigi ühe õlitehase mõju kliimale on eraldivõetuna negatiivne, võib see terviklikus vaates osutuda positiivseks. Mõistuspärane on lähenemine, et pigem tuleks sulgeda vanad keskkonnaohtlikumad tootmisüksused ja avada nende asemel keskkonnasäästlikumad. Põevkiviõli tootmine on põlevkivi väärindamine ning toodab seeläbi palju enam kohalikku tulu.

Kaebaja on väljendanud muret, et õlitehase rajamine suurendab KHG heidet, kuid kohus rõhutas, et kliimamõju tuleb hinnata laiemas kontekstis. Eesti vähendab heitkoguseid nii energiasektoris kui ka muudes valdkondades, sealhulgas maakasutuse ja metsanduse sektoris (LULUCF). Õlitehase heitkogused ei takista Eesti kliimaneutraalsuse saavutamist, kuna teiste sektorite, sealhulgas põlevkivielektri tootmise, heitmed vähenevad.

Kohus võttis oma otsuses arvesse ka Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), mis reguleerib ja piirab CO₂ heitmeid turupõhiselt. Lisaks võimaldavad keskkonnakaitselubade regulatsioonid muuta olemasolevaid lube, et tasakaalustada piirkonna saastetasemeid ja vähendada keskkonnakoormust.

Kohus toonitas, et ükski rahvusvaheline leping ega EL-i õigusakt ei keela otseselt õlitehase rajamist või selle käitamiseks loa andmist. Keskkonnaamet saab oma otsuseid langetada üksnes kehtivate õigusnormide ja strateegiliste arengudokumentide alusel, mis näevad ette kliimaeesmärkide saavutamise terviklahenduste kaudu, mitte üksikute tööstusettevõtete keelamise teel.

Lisaks tõi kohus välja, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) tagab turupõhise reguleerimise, mis piirab süsinikuheitmeid ja suunab ettevõtteid kestlikumatele lahendustele. Rahvusvahelises kontekstis on oluline, et tootmine toimuks just seal, kus keskkonnanõuded on kõige rangemad – see hoiab ära olukorra, kus sama toodang liiguks riikidesse, kus keskkonnanõuded on leebemad, mis omakorda võiks halvendada globaalseid kliimamõjusid.

Kohus tõi välja, et kompleksluba on antud 10 aastaks, kuni 31.12.2034. Kui tehas soovib kauem tegutseda, peab ta saama uue loa ja seda juba siis kehtivate õigusnormide alusel. Eesti Energia AS kehtiva strateegia tegevuskava raames tuleb Auvere energiakompleksi tegevus etapiviisiliselt üle viia energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks.

Kaebuse esitas ka füüsiline isik, kuid tema osas leidis kohus, et Eesti seadused ei anna talle kaebeõigust. Samale seisukohale on analoogses küsimuses asunud inimõiguste kohus asjas Verein KlimaSeniorinnen vs Šveits.

Otsus ei ole veel jõustunud.