Kõrgema kliima- ja keskkonnateadlikkuse kursuse korraldamisele kulub umbes 30 000 eurot
(77)Kliimaministeerium ootab kevadel otsustajaid üle Eesti osalema kõrgematel kliima- ja keskkonnateadlikkuse kursustel.
Augustis toimunud „Rohepöörase“ taskuhäälingusaate salvestusel märkis värske kliimaminister, et ministeerium algatab kõrgemad keskkonna- ja kliimateadlikkuse kursused, et ühiskondlik arutelu oleks selles valdkonnas kõrgel professionaalsel tasemel. Kursus hakkab olema midagi seesugust nagu kõrgemad riigikaitsekursused.
Kellele saavad kõrgemad keskkonna- ja kliimateadlikkuse kursused kohustuslikuks, kellele rangelt soovituslikuks või vabatahtlikuks, mida täpsemalt näeb õppekava ette ning mis on kursuste eelarve, ei olnud ministeerium suvel veel valmis täpsustama.
Nüüdseks on selgeks saanud, et kursuseid rahastatakse peamiselt EL-i struktuurivahenditest. Kursuse korraldamise kulu on suurusjärgus 30 000 eurot, millest riigi kaasfinantseering on 15%.
Sisu veel arendatakse
Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik ütles, et kõrgemad kliima- ja keskkonnateadlikkuse kursused on veel täpsemalt arendamisel. „Oleme seisukohal, et kursused peavad lähtuma tänapäevasest õpikäsitlusest, et nende mõju maksimeerida. Kursuste kokku panemisel töötame koos hariduspsühholoogiga ning loodame juba uue aasta alguseks plaani paika saada. Esimene kursus toimub kevadel, täpne aeg oleneb välisesinejate kalendritest,“ selgitas Lepik.
Kursusele kutsutakse otsustajad üle Eesti. Osalejate ring saab ministeeriumi sõnul olema mitmekesine, sest kliimamuutused puudutavad pea kõiki eluvaldkondi ning seega peavad ka kõik läbi mõtlema, kuidas muutustega kohaneda. Kursused annavad selleks vajalikud teadmised, kinnitas Lepik.
Ministri sõnul mõjutab kliimapoliitika elluviimist ja poliitilise diskursuse kujunemist suuresti see, kuidas ühiskond keskkonna- ja kliimateemadesse suhtub. „Riikides, kus ka meedias toimub debatt teaduspõhistel alustel ning on professionaalne ja tasakaalustatud, tekib vähem poliitilist polariseeritust,“ selgitas minister uuringutele viidates. „Sel juhul on ühiskonnal rohkem teadmisi ja rohkem tunnet, et nad on osalised kõiges, mis toimub,“ ütles Alender. „See on ülioluline.“
Aitab jõuda kliimaneutraalsuseni
Kõrgemad riigikaitsekursused läbinud Alender arvas, et edaspidi saavad nagu riigikaitsekursustelgi keskkonna- ja kliimateadlikkuse kursustel osaleda inimesed igalt elualalt. „See, mis meie elukeskkonnas toimub, puudutab igaühte ja igaühel on roll selles,“ lisas ta.
Kursused on muu kõrval üks meetmeid, millega aidata Eestil jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, selle eesmärgi on riigikogu sätestanud kliimapoliitika põhialustes. „Kuidas me sinna jõuame, selles on igaühel oma roll,“ märkis minister saates.
Rohereformi toetavaid koolitusprogramme, sealhulgas kõrgemaid keskkonna- ja kliimakursusi ning riigiametnike kursusi, on mainitud ka 2024.–2027. aastaks koostatud keskkonnakaitse ja -kasutuse programmis. Programmi kohaselt koolitatakse kõrgematel keskkonna- ja kliimakursustel otsustajaid, arvamusliidreid ja eri valdkondade esindajaid.
