ARVAMUS | Aeg on võtta kliimaläbirääkimistel laua taha ka ettevõtted
(26)Valdkondlikud läbirääkimiste rühmad kliimakonverentsil aitaks ettevõtetel panustada kliimakriisi lahendamisesse.
Globaalsed kliimaläbirääkimised on selleks aastaks jälle lõppenud. Dubais toimunud COP28-l osales rohkem inimesi kui kunagi varem – 85 000 riikide, ettevõtete ja kolmanda sektori esindajat tervest maailmast. Ka Eestist osales seni suurim delegatsioon, mis koosnes enam kui 50 esindajast teadusasutustest, riigisektorist ja ettevõtetest. COP ei ole pelgalt võrgustumise ja mõtete jagamise üritus, vaid selle sihiks on sõlmida ülemaailmseid kokkuleppeid kliimaeesmärkide seadmiseks ja rakendamiseks. Üheksakümnendatel loodud läbirääkimiste süsteem on aga kaotanud efektiivsuse ja COP vajab ümberkujundamist, et riikide ja ettevõtete koostöös kiiremini kliimaeesmärke saavutada ning globaalset rohemajandust edendada.
Viimane suur edasiminek üleilmsetes kliimaeesmärkides tehti 2015. aastal COP21-l, kui sündis Pariisi kliimalepe. Kaheksa aastat peale Pariisi kliimaleppe sõlmimist ei ole seal seatud eesmärkide saavutamiseks endiselt loodud kõiki rakendusmehhanisme. Kuigi tehtud on väikesi edasiminekuid, näeme üha kiirenevate kliimamuutuste kontekstis, et peame Pariisi leppe kiirema elluviimise jaoks leidma uusi viise kokkulepete tegemiseks.
Üha kiirenevate kliimamuutuste kontekstis näeme, et peame Pariisi leppe kiiremaks elluviimiseks leidma uusi viise kokkulepete tegemiseks
Viimasel paaril aastal on COPil üks huvitav trend, mis annab lootust, et suudame kliimaeesmärkide rakendamist kiirendada. Väiksemad riikide ja ettevõtete grupid teevad üha rohkem ja ambitsioonikamaid kokkuleppeid. Selle heaks näiteks on globaalne metaani kokkulepe, millega liitunud 156 riiki seavad eesmärgiks vähendada aastaks 2030 globaalseid metaaniheiteid 30 protsenti võrreldes 2020. aastaga. Samuti algatas Euroopa Liit sellel aastal taastuvenergia ja energiatõhususe kokkuleppe, millega seadsid üle 120 riigi ühiseks eesmärgiks kahekordistada energiatõhusust ja kolmekordistada taastuvenergia tootmist aastaks 2030.
Sarnaselt ambitsioonikas ettevõtete grupis kokku lepitud Glasgow netonulli rahastusliit lubab investeerimispankade, riskifondide ja erakapitali investeerimisfirmade poolt panustada kliimamuutuste pidurdamiseks rohkem kui 130 triljonit dollarit varasid. Sellised liidud ja kokkulepped on teinud viimase kaheksa aasta COPidel suurimaid edasiminekuid.
Ettevõtted soovivad panustada
On selge, et riigid peavad suurendama koostööd ettevõtetega, kelle oluliselt suureneva panuseta muutub kliimaeesmärkide saavutamine iga aastaga ebatõenäolisemaks. COPi tänane formaat ei võimalda aga ettevõtetel sisulistes läbirääkimistes osaleda. Vaadates üksnes sel aastal Eesti paviljonis osalenud ettevõtete ambitsioone ja soovi globaalsetes kliimakõnelustes kaasa rääkida, on selge, et ettevõtetel on nii soov kui võimekus kliimaeesmärkide rakendamise läbirääkimistes lahendusi pakkuda. Selleks tuleb aga COPi läbirääkimiste ülesehitust muuta.
Täna osalevad ettevõtted COPil peamiselt kõrvalürituste ja riiklike paviljonide raames peetavates aruteludes, võrgustuvad ja teevad äritehinguid. Selleks, et ettevõtted saaksid kliimaeesmärkide rakendamise sisulistes aruteludes riikide kõrval panustada, tuleks luua valdkondlikud läbirääkimiste rühmad. Sellises formaadis pakuksid globaalsed rohemajanduse ettevõtted riiklikele huvidele kaalukeelt. Ettevõtted aitaksid leppida kokku konkreetseid, realistlikke ja ambitsioonikaid kliimaeesmärkide rakenduskavasid, mis suurendavad üleilmset rohemajanduse koostööd.
Muidugi tuleks selles formaadis tagada, et suurte saastajate nagu fossiilkütuste tootjate hääl ei langetaks üldist ambitsiooni taset. Aga rohetehnoloogiaga seotud ettevõtetega töötades näen, et ka ettevõtete seas on Pariisi leppe eesmärkide täitmise hädavajalikkuse mõistmine kasvamas ja ka nende hääl läheb selle väljendamisel valjemaks. Ehk on aeg, et see hääl kõlaks üksikute kahtlejate kõrval tugevamini ka kliimaläbirääkimistel.
