ARVAMUS | Jäätmereform toob omavalitsustele kaasa vajalikud muutused
(14)Ringmajandusettevõtete liidu kriitika jäätmereformi osas on oma ärihuvide kaitsmine.
Jäätmevaldkonna reformimine on aktuaalne teema, mille läbiviimise teekonna osas on arvamuste paljusus. On väga hea, kui reform paljusid kõnetab ja paneb kaasa mõtlema. Hiljuti avaldas kliimaministeerium reformi osas esitatud arvamuste ja ettepanekute kokkuvõtte, milles paistavad eriti hästi silma Eesti ringmajandusettevõtete liidu jõulised negatiivsed hinnangud reformiplaanide osas. Palju on emotsioonidel põhinevaid hinnanguid ja eriliselt vaenulik ollakse omavalitsustele õiguste juurde andmise osas, mis olevat lausa kahjulik ja turumajandust hukutav.
Reformile negatiivse kuvandi andmise tagant paistab selgelt välja väheste ettevõtete suurte ärihuvide kaitsmise soov ja status quo säilitamine. Jäätmed on ju suurem äri kui seda välja lastakse paista! Omavalitsustele tugevama rolli andmine seotakse automaatselt bürokraatia kasvuga, kulude suurenemisega ja üleüldise ebaefektiivsusega. Teadlikult vaikitakse aga nendest võimalustest, kuidas omavalitsused saavad reformi elluviimisel teha erasektoriga koostööd veelgi suuremas mahus, kui seda on siiani tehtud ning millised on erinevad meetmed valdkonna üleüldisel tõhustamisel.
Omavalitsuste oluline roll
Omavalitsusele keskse rolli andmine on igati loogiline ja ainuvõimalik lahendus.
Omavalitsuse juhtidena oleme hästi kursis, millised on omavalitsuste ülesanded, võimalused ja mured jäätmehoolduse korraldamisel. Oleme kursis eelkõige põhjamaade omavalitsuste praktikatega jäätmevaldkonnas ja pole midagi salata, nad saavad Eestiga võrreldes oluliselt paremini hakkama. Kuid paremini hakkama saamisele on eelnenud vajalike reeglite kehtestamine ning just seda on kliimaministeerium ka jäätmereformi raames tegemas.
Omavalitsustele on kavas anda selged ülesanded ja vastutus jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise korraldamisel, elanike jäätmeteenuste ja teenusarvete haldamisel koos meetmetega tegevuste rahastamiseks. Seda nimetatakse omavalitsusekeskseks mudeliks.
Jäätmete kogumise ja käitlemisega seonduv on olemuslikult olulise avaliku huviga tegevus, mis peab olema hästi planeeritud ja korraldatud igal ajahetkel sõltumata riigikorrast ja aastaajast, jäätmevedajate ärimudelitest või probleemidest ning saavutama soovitud tulemusi. Seetõttu on omavalitsusele keskse rolli andmine igati loogiline ja ainuvõimalik lahendus.
Omavalitsuste vastutav roll ei ole kindlasti jäätmevaldkonna arengut pidurdav ega kahjustav. Vastupidi! Igal omavalitsusel tekib selge vajadus pikaajaliste ja efektiivsete lahenduste rakendamiseks nii jäätmete kogumise, veo kui käitlemise osas. Omavalitsus on planeerija ja tellija, erasektor täitja.
Omavalitsused saavad hakkama
Kui pannakse kahtluse alla omavalitsuste suutlikkuse reformi sisuliselt rakendada, siis julgeme kinnitada, et pole vaja muretseda, omavalitsused saavad muudatuste juhtimisega hakkama. On varem saanud ja saavad ka edaspidi. Küsimuseks on omavalitsusete haldussutlikkuse tõstmise viisid.
Ei saa nõuda, et omavalitsus peab ilmtingimata tarbima ja sõltuma erasektori poolt pakutavatest lahendustest.
Omavalitsuste koostöö ja kompetentside koondamine on selleks parim lahendus ning ühiste tegevuste mastaabiefekti kasutamine loob eeldused selleks, et reformi nõuete rakendamisega ei jääda hätta. Kuna jäätmehoolduse eesmärgid, samuti nende saavutamise teekond on olemuslikult ühesugune igale omavalitsusele, siis seda lihtsam on omavalitsuste koostööd korraldada. Soome omavalitsuste koostöö hea toimimine annab selleks tugeva kinnituse.
Halvustada ei ole mõtet osadel omavalitsustel olemasolevate või ka tulevikus loodavate jäätmekäitlusvõimekuste, nagu oma kompostimisplats, sorteerimistehas jms, kasutamist oma jäätmete väärindamisel. Kui selline võimekus on loodud ja selle kasutamine annab omavalitsusele soovitud tulemused, siis on kõik hästi.
Ei saa nõuda, et omavalitsus peab ilmtingimata tarbima ja sõltuma erasektori poolt pakutavatest lahendustest. Sellist seisukohta on kinnitanud ka mitmed kohtuotsused. Kui tegevuste tulemustes on tõesti põhjust kahelda, siis selleks on olemas nii omavalitsuse kui riigi tasandil vajalikud järelevalve mehhanismid.
Hoopis asjakohasem on täna küsida, kuivõrd läbipaistvad, efektiivsed ja milliseid tulemusi andvad on mitmete jäätmekäitlejate tootmisprotsessid, mille kulu jäätmevaldajad kinni maksavad. Need on enamuses ärisaladuse kaitse all. On tõenäoline, et tegelikkus ei ole nii ilus kui seda paberil paista lastakse ja meedias uhkelt kuvatakse. Kui kõik oleks hästi, siis ei vaataks me riigina täna otsa olmejäätmete madala ringlusse võtmise numbrile ning ei peaks reformi planeerima.
Tühi kriitika ei too lahendusi
Investeeringuid jäätmete käitlemise uutesse tehnoloogiatesse on vaja teha, see on selge. Selles osas on Eesti tugevalt muust Euroopast maha jäänud, kuid nüüd on järgnevate aastate jooksul võimalus hästi sihitud investeeringud ellu viia ning seda loomulikult omavalitsuste ja erasektori heas koostöös.
Jäätmereformi vajadusest on tegelikult juba viimased 10 aastat räägitud.
Arusaamatud on ka Eesti ringmajandusettevõtete liidu etteheited reformi eesmärkidele selles, et reformiga uuendatakse küll jäätmete liigiti kogumise nõudeid ja soovitakse kehtestada jäätmetasu, kuid jäätmete töötlemise tehnoloogiate arendamisega ei tegeleta. Ei pea olema õigusloome ekspert mõistmaks, et seadusega sõnastatakse valdkonna toimimiseks vajalikud reeglid-nõuded-piirangud, mitte ei nähta ette konkreetsete jäätmeliikide väärindamiseks vajalike tehnoloogiate kasutusele võtmist.
Kõik need vajalikud tehnoloogiad peavad turuosalised kasutusele võtma, riik saab olla vaid toetavate regulatiivsete ja rahaliste meetmete pakkujaks ning omavalitsused teenuste tellijateks. See loogika tuleb reformi eesmärkidest ja oodatavatest mõjudest ka selgelt välja.
Reformiga on planeeritud luua lisaks ülaltoodule veel mitmeid uuendusi, mis kõik on suunatud jäätmevaldkonna probleemide lahendamisele, osapoolte ülesannete ja vastutuste täpsustamisele ning seeläbi mõjude tekitamiseks jäätmete valdkonna sisuliseks arenguks ringmajanduslikus võtmes ja kus vaja, turumajanduse eestvedamisel. Tänased probleemid iseenesest ei lahene ning tühi kriitika ei aita nende lahendamisele ka kaasa.
Jäätmereform on ammu vajalik
Omavalitsuste vaatest on aga oluline, et meile antakse selged ülesanded ja nende täitmiseks meetmed koos kaalutlusotsusega parima lahenduse valimisel ja rakendamisel. Julgeme kinnitada, et seda jäätmereform ka annab.
Jäätmevedajad ja jäätmekäitlejad, omavalitsuse keskset tegevusmudelit ei pea kartma. Sellel on eelkõige inimese, omavalitsuse ja riigi vaatest tugevad väärtused, mis loovad selgemad ja kindlamad tegevuspõhimõtted kõikidele osapooltele, ka jäätmete vedajatele ja käitlejatele.
Lõpetuseks soovime meenutada, et jäätmereformi vajadusest on tegelikult juba viimased 10 aastat räägitud ja mitmeid sisulisi plaane on ette valmistatud. Kõike seda seetõttu, et reeglites ja eesmärkides on olnud puudusi, mis ei võimalda probleeme lahendada ja saavutada vajaminevaid tulemusi. Enam neid probleeme eirata ei saa.
Kliimaministrile ja tema meeskonnale soovime selget meelt ja sihikindlust reformi läbiviimisel, omavalitsuste keskne roll jäätmehoolduse korraldamisel on vajalik ja kasulik kõigile, ka Eesti ringmajandusettevõtete liidu liikmetele.
