Kui kamp tihaseid ja puukoristajaid on metsas oma tavapärasel toiduotsimise ringil mööda tuhisenud, jääb puude keskel justkui vaikseks. Just neil hetkil kostuvad paremini kõrvu porri õrn kutsehüüd ja puukoorekrabin.
Maa korralisel hindamisel tuli välja, et loodusväärtusi hinnatakse sõnades, nende rahaline väärtus on siiski pigem negatiivne. Loodushüvede hindamise projekti raames astutakse aga samme selles suunas, et ka ökosüsteemi teenustele reaalne väärtus anda.
Juba kolmsada aastat tagasi muretseti Eestis, et mets saab kohe otsa. Tärkav tööstus neelas nii kütte- kui tarbepuitu. Metsade laastamine lõppes siis, kui leiutati metsakorraldus ning koos sellega lageraie.
Mari Kartau: loodushüvedel on hind, aga kes maksab? (2)
METSALEHT | JUHTKIRISain hiljuti 18 korda rikkamaks. Ei, see polnud pärandus Nigeeriast ega altkäemaks puidutöösturitelt. Põhjuseks oli korraline maade hindamine, kodukrundi ametlik hind tõusis peaaegu et turuhinnani.
Kõrbes jalgpallistaadionite muru rohelisena hoidmine kuivatab kokku Katari niigi minimaalse veevaru.
Äsja valminud Eesti kasvuhoonegaaside prognoos näitab, et 2050. aastaks peaks jõudsalt vähenema energeetika heitkogused, samas põllumajandusheide suureneb vaid õige pisut.
Ainuüksi Ukraina viljakate muldade saastumine on tekitanud 11,4 miljardi eurot kahju, rääkis riigi asekeskkonnaminister Svitlana Grintšuk.
Lõplikult kokku lepitud kliimaeesmärgid toovad eelkõige metsa- ka maasektorile senisega võrreldes viiekordse süsinikusidumise kohustuse. Pingutama peavad ka transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine, tööstus ja jäätmekäitlejad, kuid nemad võivad pingutusi omavahel jagada.
Oleme harjunud mõtlema, et meil siin Eestis veest puudust ei ole – sajab ju rohkem, kui ära aurata jõuab, aga vihmavaesel ajal võivad ka meie jõed kokku kuivada. Sel aastal sadas juulist oktoobrini vähe ning seetõttu jääb see periood silma ka keskmisest madalamate veetasemetega.
Keskkonnaminister Madis Kallas ütleb Maalehele antud intervjuus, et ka teadlased tõlgendavad meie metsadega toimuvat väga erinevalt ning lõplikku tõde metsanduse kohta ei tea keegi. „See on aga paratamatus, et meie raiemahud peavad vähenema,“ sõnab Kallas.
Eile üllatas ERRi portaal kliimahuvilisi uudisega, nagu püüaks Eesti saada LULUCF-i määrusesse leevendusmeetmeid. Keskkonnaministeerium kinnitab, et töö käib seni kokku lepitud paindlikkuste ning kompensatsioonimehhanismide säilitamise nimel.
Euroopa teadlaste ühisavaldus: kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei toeta elurikkust (61)
Säästliku metsanduse teadur: avalduses on pooltõdesidÜle 550 teadlase saatis Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsutakse üles kliimat arvestavale metsamajandamisele ning rõhutatakse, et tark metsamajandamine on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alus.
Riigikohus otsustas, et halduskohus peab Tartu keskpargi kaitsjate kaebuse sisuliselt läbi vaatama.
Mari Kartau: vallad vajavad metsateemal riigi tuge
METSALEHT | JUHTKIRIVallad on metsaotsuste tegemise kaasamisel passiivsed, nagu selgub Metsalehe avaloost. Põhjuse toob välja Kastre vallavanem Priit Lomp: sedavõrd mahukat infot ei ole võimalik omavalitsustele edastada nii lühikese ajaga.
Oktoobrikuus on keskkonnaministeerium ja RMK kohtunud kohalike omavalitsuste esindajatega, et saada aimu, millised ootused valitsevad valdades-linnades kogukonnametsade edasise arengu koha pealt. Seni pole pilt selgemaks saanud.
Laanerähni lemmikpala on üraskid
METSALEHTLINNUD Kui uudishimulikke rasva- ja salutihaseid või käbisid töötlevaid suur-kirjurähne on võimalik kohata pea igal metsaskäigul, siis mõnda metsaelanikku ei pruugi ka otsides silmata. Mõne aasta eest nägin mitu nädalat vaeva, et leida suurest metsalaamast puudel askeldavaid laanerähne.
Vastne RMK nõukogu liige Heiki Hepner: eesmärgiks peab olema majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide ühisosa (2)
Eilsest on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus uus, metsandusega hästi kursis olev liige Heiki Hepner. Seoses mitte enam väga uue valitsuskoalitsiooniga vahetas ta välja Mihhail Korbi.
Eesti metsadesse istutatakse sel aastal üle 40 miljoni väikese puutaimekese. Euroopa Komisjon kinnitas, et istutamine pole siiski keskkonnavaenutlik tegu ning metsad tuleb taasmetsastada nii süsiniku sidumise kui elurikkuse maksimeerimiseks.
Et varasügis oli seenevaene, siis jätkavad mükofiilid ka praegu korilusretki, võideldes alanud öökülmadega. Seniseid seenerekordeid püstitanud Virumaa on troonilt tõuganud sootuks uus kant.
Ära maga maha! Seenelised ja matkajad saavad öelda sõna sekka Soodla harjutusvälja planeerimisel (1)
Kui tunned muret, kas planeeritud ümberehitused Soodla harjutusväljal sinu seenekohti mõjutavad, siis anna endast kaitseministeeriumile teada, sind teavitatakse projekti arengutest ning antakse võimalus arvmust avaldada!
Tugev vihm ja tulvaveed jätkavad surmava lõivu nõudmist riikides, nagu Nigeeria, Tai ja Vietnam.
Kõik muutub: sood põlluks ja metsaks, metsad tagasi soodeks
Vaata, kuidas on loodus muutunud Vargamäel ja mujal Tammsaare radadel
Kolmapäeval, 12. oktoobril toimus EPA messi raames Tartus ERM-i teatrisaalis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konverents „Metsandusfoorum 2022“. Vaata siit, mida räägiti!
Eesti võttis kohustusi, mis vähendavad maksulaekumisi 80 miljoni euro võrra aastas.
Seenesõbrad on tänavu murelikud. Leidub üksikuid õnnelikke, kes on sattunud sirmikukolooniale või saanud mitu korvitäit puravikke, aga üldiselt on olukord hädine. Süüdistada pole kedagi muud kui ilmataati. Mükoloogid siiski lootust lõplikult ei kustuta.
Ehitusmaterjalide transportimiseks sõitis ettevõte mootorsõidukitega Tallinna maastikukaitsealal.
Metsade pindala on viimased 80 aastat kasvanud, nii metsastamise kui ise kinnikasvamise tõttu. Metsata metsamaa on suurenenud 27%, metsaga metsamaa 1%.
Metsanduse arengukava annab suunised, jõudmaks rohelisse tulevikku. Eesti on metade kaitse poolest Euroopas esirinnas. Täiendavate piirangute kehtestamisel on hind ja see tuleb aruteludes ka selgelt välja öelda.
Keskkonnaministeerium tellis analüüsi, et saada selgust, kas Eesti metsastatistika põhineb õigetel alustel. Tartu Ülikooli teadlaste esialgne hinnang on, et metsastatistika koostamine käib usaldusväärsel meetodil. Teadlased on teinud ka ettepanekuid süsteemi täiustamiseks.
„Kui RMK oleks selle truubi ehitanud väärtuslikku linnamiljöösse, ütleks iga kultuurne inimene, et see on sitt sild!“ (1)
Soomaa elanikke pahandab, et RMK ehitas üle Lemmjõe uue, keskkonda sobimatu silla. RMK looduskaitsespetsialist sobivuses probleemi ei näe ja põhjendab, et silda on vaja paremaks juurdepääsuks poollooduslikele kooslustele, mida on tarvis hooldada.
