Põhjamaades mindi eelmise sajandi keskel valikraietelt üle tänapäevasele metsakasvatusele, mis põhineb lageraiel ja metsa teadlikul uuendamisel. Nüüdseks on tänu sellele puidu juurdekasv ning talletatud süsiniku kogus Soome, Rootsi ja Norra metsades kasvanud 68%.
Kliimamuutuste mõjul liiguvad soojemate alade liigid põhja poole, siinsetest soojalembesemad hakkavad paremini paljunema ja rändlinnud ei kipu enam rändama. Kuidas mõjutab aga muutuv kliima lendoravat, keda kaitstakse meil ka katusliigina paljude teiste sarnast elupaika nõudvate hüvanguks?
Metsandust nähakse sel nädalal avaldatud IPCC kliimamuutuste raportis lahendusena, mitte probleemina. Murekoht on raadamine troopikas.
Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Fabrykanti tamm Poolast. Eestit esindanud Reigi pöök jäi 13. kohale.
Puude ümberistutamise teenust pakkuva ettevõtja Heiki Hanso hinnangul laseb Tallinn oma puid raiuda küllaltki kergel käel.
California kuberner kuulutas rohke ja ebatavalise lumesaju tõttu välja eriolukorra 13 maakonnas, kirjutab Guardian.
Väliseestlasest teadlane Illar Muul (1938–2020) kogus troopikametsades maailmakuulsust ajal, mil Eesti oli nõukogude võimu all.
Suurem jagu lilli, mis naistepäeval kingitakse, tulevad meile piiri tagant. Õite ilu peidab endas aga umbes kümme korda suuremat keskkonnajalajälge kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lahendus on digtaalne bukett.
Riigikontrolli hinnangul ei ole metsa raiumise mõjusid piisavalt kirjeldatud ega hinnatud ei kaitse-eeskirjades, kaitsekorralduskavades ega ka riikliku keskkonnaseire käigus.
ÜRO riigid saavutasid üleilmse mere kaitse kokkulepe. Mida see tähendab Eestile?
Eesti Maaülikool (EMÜ) tahab teada oma jalajälge. Esmasel uurimisel selgus, et ülikoolile kuuluvatel metsadel on jälje asemel... midagi, mis on jäljele vastupidine ehk siis mets seob korralikult süsinikku. Järgmise sammuna arvutatakse teiste maavalduste, hoonete ja majandamise jalajälg.
Uus uuring annab põhjust uskuda, et hormoone mõjutavad kemikaalid põhjustavad keskmise peenise pikkuse tõusu.
Heitlikud ilmad ei heiduta rasvatihaseid, kes nagu tellitult lasid juba jaanuari viimastel päevadel kuuldavale kevadele viitavaid laulujuppe, millest tuntuim on ehk sitsikleiditamine.
Isegi teadlaste ja teiste metsaspetsialistide, eriti aga lihtsalt asjaarmastajate vahel peetakse vahel tulisekski paisuvaid vaidlusi nn vana metsa rolli üle rohepöörde kontekstis.
Eelmisel aastal andis Tallinn loa raiuda kolm korda rohkem puid, kui linna istutati. See hävitab linnaloodust tervikuna ja mõjub laastavalt Tallinna elanike tervisele.
Veel nädalajagu saab olla toeks meie puule Euroopa huvitavate puude konkursil ning anda ühe oma toetushäältest Reigi punasele pöögile. Hetkel on Eesti puu 16 võistluspuu seas üsna tagasihoidlikul kohal ning korraldajate sõnul võivad selle taga olla ka tehnilised tõrked, mis meie hääli läbi ei lasknu...
Uue aasta algul tärkas lootus, et viis aastat ette valmistatud metsanduse arengukava saab lõpuks kinnitatud. Kuigi valitsuses jõuti kokkuleppele, siis riigikogus lahvatasid taas poliitilised erimeelsused ja dokument pannakse nüüd valimiste eelseks ajaks ootele.
Kõigi erakondade kandidaadid on mures selle pärast, et põletame liialt palju puitu ega väärinda seda piisavalt. Asi läheb huvitavaks siis, kui uurida, mida lahendusteks pakutakse.
Metsanduse arengukava prügikasti viskamisega solvab Isamaa sadade inimeste aastatepikkust tööd.
Sa võid olla ultraliberaal, kuid oma üllatuseks avastada, et metsaküsimustes on su vaated hoopis padukonservatiivsed. Ja vastupidi. Proovi järele, keda peaksid valima, et saaksid just sulle sobiva metsapoliitika!
Veebruari alguses sõitis USAs Ohio osariigis ohtlikke kemikaale vedanud rong rööbastelt maha, mitmed vagunid süttisid põlema ja ohtlikud ained sattusid ümbritsevasse keskkonda.
Teame, et Eesti metsades on talletunud suur kogus süsinikku. Sellest mitu korda rohkem leidub süsinikku aga mullas, ütleb Tartu ülikooli juureökoloog Ivika Ostonen.
Kliimamuutuse seisukohast on olulisem metsa talletunud süsiniku hulk, kui selle talletumise kiirus, rääkis metsaökoloogia professor Asko Noormets Eestimaa Looduse Fondi metsakonverentsil.
Ukraina 200-aastane ilma tüveta õunapuu, kõigi Itaalia fikusside esivanem ja palju teisi ülipõnevate lugudega puid konkureerivad koos meie Reigi pöögiga Euroopa aasta puu konkursil.
Mitu miljonit ruutkilomeetrit Amazonase vihmametsa on raie ja tulekahjude tõttu elujõudu kaotanud, leidis teadusuuring.
Homme toimub Tallinnas Eestimaa Looduse Fondi korraldatav metsakonverents, mille juhatab juba täna sisse Saksamaal tehtud metsafilm.
Leedulane Virginijus Sinkevičius on Euroopa Komisjonis keskkonna, ookeanide ja kalanduse valdkonnas sama tähtis mees, kui meie Kadri Simson energeetika alal. Ta lubab, et raha ja toit Euroopast otsa ei saa, vähemalt mitte roheleppe tõttu.
Musträhn pole mitte üksnes meie suurim, vaid enamasti ka nõrgima närvikavaga rähn. Tihti pageb ta juba siis, kui märkab silmanurgast kauget inimkuju.
Suusatades võib kohata mitmesuguseid metsloomi, aga kui konna peaaegu et alla ajad, siis see ehmatab ikka ära küll. „See, et konn jaanuaris suusarajale satub, ei ole normaalne,“ ütleb kahepaikseid uuriv teadlane Riinu Rannap.
