Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostöös maa- ja ruumiametiga kuulutas läinud aasta detsembris välja oksjoni, millega riik soovib tuuleenergia arendajate käsutusse anda ühtekokku 8940 ha maad, kuhu saaks rajada 152 tuulikut võimsusega ligemale 1100 MW.

Ain Alvela

Püsimetsandust peetakse viimasel ajal päästerõngaks, mis lubab lageraied lõpetada, kuid sealt siiski puitu varuda. Põhiline probleem nii praktikute kui ka teadlaste silmis on see, et meie tingimustes ei hakka püsimetsas uued puud enamasti kasvama, looduskaitsjad ei pea seda aga sugugi oluliseks.

Mari Kartau

Senimaani arvati, et segametsades kasvavad puud suuremaks kiiremini kui üheliigilistes puistutes. Värske uuring näitab, et viljakal põllumaal ületavad puhtkuusikud tootlikkuselt nii kaasikuid kui ka segametsi. Segametsadel on siiski omad eelised.

Jürgen Aosaar

Vanamehe- ja lapsesuu ei valetavat, ütleb legendaarne metsateadlane Eino Laas, kellel seljataga kaks ja pool tuhat raamatulehekülge puudest ja metsast. „Kas meil on osavaid majaehitajaid, kes ehitaksid hooned sarapuust ja kuslapuust, kui palgipuid napib?“ küsib ta.

Eino Laas

Eesti Maaülikooli metsateadlased on juba kolm kümnendit seiranud metsade kasvu ja seisundit kogu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku abil. Ülimalt oluline on säilitada alade mõõtmiste järjepidevus.

Jürgen Aosaar