Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Keskkonnaametil on nüüdseks valminud haruldaste sõnajalgtaimede kaitsekava.
Soome põllumeeste esindaja: kas peame leevendama ka teiste tööstuste süsinikuheidet? Kui see toimub meie tingimustel, siis on hästi (8)
“Süsinikukvootidega kauplemisel peab põllumehel olema õigus ise hinda määrata, sest meie käes on trumbid,” innustab Soome farmerite esindaja Max Schulman uues kliimapoliitikas maaharijaid enda eest seisma.
Aasta looma, linnu ja puu valimisega tahetakse neile liikidele tõmmata tähelepanu ja nende eluolu kaudu rääkida looduskaitsest laiemalt.
Juhan Lepasaar (sündinud 13. mail 1921 Oonurme külas Ida-Virumaal, kus elas tänini) on loodusemees, kellel on oluline roll eriti Alutaguse looduse kunagisel kaitse alla võtmisel.
EL-i kliimaeesmärkide kohaselt peaks Eesti suutma siduda senisest viis korda rohkem süsinikku. See tähendab ennekõike väiksemat raiemahtu, mille üle on aastaid vaieldud. Valitsus ei taha sellega nõustuda, sest pelgab töökohtade kadu ja auku riigieelarves.
31. detsembri seisuga toimub Eestis suur rahvaloendus. Kuna eestlased armastavad end metsarahvaks pidada, vaatasime üle levinuimad perenimed – kui palju on meie seas inimesi, kelle nimi pärineb metsast.
| METSALEHT | Oktoobris toimetas kodulähedases kuuse–männi segametsas 12pealine pöialpoiste salk, kes laskus sageli ka silmade kõrgusele.
| METSALEHT | Graanulitehase aia tagant paistvates puiduvirnades võib isegi mõni üksik palk olla. Enamik ümarmaterjalist on paraku sobilik vaid kütteks. Uurime lähemalt, miks ja kuidas.
Ameerika Ühendriikides esineb aastas keskmiselt 1000 korda rohkem tornaadosid kui Eestis.
Eestis on ainult kahte tüüpi randasid, kuhu tasub mõni hoone rajada, sõnas rannikugeoloog Hannes Tõnisson. Need moodustavad alla kolmandiku kõigist Eesti randadest.
Metsanduse arengukavas on vaidlusi kütva raiemahu kõrval ambitsioonikas eesmärk saada targemaks (10)
| METSALEHT | Uus metsanduse arengukava pole igav ametkondlik dokument, vaid huvitav ja hariv lugemine. Kompleksselt käsitletakse esinduslikku probleemide hulka, mis metsandust mõjutavad ja mida metsandus mõjutab. Kas kõik plaanitav saab kümnendist järelejäänud osaga tehtud, näitab aeg.
| METSALEHT | Lageraiepaik pole erinevalt mõne looduskaitsja väitest kaugeltki tühi ja surnud paik, vaid ka seal kihab elu. Näiteks just lankidel leidub kevaditi maasikaid ja vaarikaid, seal sibavad ringi putukad ja lendlevad liblikad.
Järjest rohkem on allikates ja jõgedes taimekaitsevahendite jääke ning ka sademeveest on leitud keelatud ainete jälgi, selgub riikliku veeseire tulemustest. Jõgede olukord ei ole parem.
Liigutavad lood lindude päästmisest – ülbe musträstas Tiit, simulandist kanakull, Vene aristokraadina käituv ronk ja teised
Mida teha, kui leiad haige linnu?“Mida rohkem ma linde näen, seda müstilisemad nad mulle tunduvad,” lausub Dagmar Reinolt (38). Tema kodus, Tallinna südalinna korteris, on kosunud kümneid metslinde.
| METSALEHT | Linnuhäälte hulk on metsades üpris ahtaks jäänud, kuid seda hõlpsam on neid väheseid kumiseva vaikuse keskel üles leida. Ilmselgelt kaob suve esimeses pooles metsas toksiv rähn ülejäänud suleliste laulu ja häälitsuste sekka ära ning linde varjab inimsilmade eest suuresti ka roheline l...
| METSALEHT | Kliima soojenemine on suures osas tingitud atmosfääri süsihappegaasi taseme tõusust, millele annab üha rohkem auru juurde inimtegevus.
| METSALEHT | Viru-Lemmu Metsaseltsi juht Guido Ploompuu mitte ainult ei majanda oma Lääne-Virumaal Rakke ümbruses umbes 500 hektaril asuvaid maid ja metsi, vaid on võtnud südameasjaks ka loodushariduse edendamise.
| METSALEHT | “Kas tõesti kuidagi teisiti ei saa? Kas ma peangi ülejäänud elu lagedal elama?” Nii mõnigi metsaomanik on seisnud silmitsi selle probleemiga. Tegelikult on lahendusi isegi mitmeid sõltuvalt metsa seisukorrast.
Metsanduse ajalugu käsitlevast lugudesarjast võib leida palju üllatavat. Kas teadsite näiteks, et lageraie ei leiutatudki koos harvesteriga? Või seda, et inimesed muretsesid juba 300 aastat tagasi metsade hävitamisese pärast?
Inglismaalt leiti tundmatu liik metsikuid meemesilasi, kes on oma tuntud sugulastest vägagi erinevad (24)
Blenheimi mõisa metsadest avastati metsikuid meemesilasi, kelle olemasolust keegi midagi ei teadnud. Tuleb välja, et nad elavad seal märkamatult juba sadu aastaid.
Mari Kartau: kui kõik on võrdselt vihased, siis see ei näita riigiasutuse tegevuse tasakaalustatust (7)
| SÕNA SEKKA | Keskkonnaministeerium korraldas eelmisel neljapäeval rahvusvahelise keskkonnakonverentsi „ Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas “. Kui välisesinejad jätsid mingigi võimaluse ka inimesele siin planeedil edasi tegutseda, siis kaks esinema kutsutud Eesti loodusteadlast esindasid äärmusl...
Maalehe metsakonverentsil tõdes ettevõtja Mart Erik, et süsiniku sidumine on kõige parem nooremates, kuni 50-aastastes metsades.
„See oleks katastroof!“ Tallinna külje alla Rannamõisa võivad looduskaitseala asemel tekkida hiiglaslikud karjäärid (292)
Rannamõisa kaevanduste pindala oleks kordades suurem Harku karjääristUuselamurajoonide ja karjääride piiramisrõngas Tallinna lähistel Harku vallas on säilinud veel viimane tõeline terviklik roheala, mis on koduks merikotkastele, kakkudele ja mitmetele teistele kaitsealustele looma- ja taimeliikidele. Just nüüd algab lõplik otsustamine selle üle, kas piirkond saab rii...
Täiesti uus lähenemine, mis lõpetaks keskkonnakriisi: tuleb väljuda inimmõju eitamise faasist ja teha maaomanikust looduskaitsja (32)
Sihtasutuse Loodushoiu Fond juht ja Eesti Maaülikooli doktorant Pille Ligi leiab, et elurikkuse hoidmisse tuleks senisest palju rohkem kaasata maaomanikke.
Piiritaja, tikutaja, künnivares – need on vaid mõned näited lindudest, mis on Euroopa värske „punase raamatu” järgi järjest suuremas väljasuremisohus. Raportis leitakse, et ohus on juba viiendik kõigist linnuliikudest.
Mustamäelased on juhtinud tähelepanu Männi pargi kummastavale ehituspraktikale.
RMK ületab sel aastal esimest korda 24 miljoni piiri – just nii palju saab taimi mulda riigimetsas. Lõviosa metsataimi istutati kevadel, kuid miljon kuusetaime nüüd sügisel.
Keskkonnaamet kinnitab vastuseks orienteerujate kriitikale, et keelab spordisündmuste korraldamist kaitstavatel loodualadel haruharva, enamasti seatakse loodusväärtuste kaitseks tingimusi.
Riigikogus eile vastu võetud elektrituruseadus suurendab keskkonnakaitsjate sõnul metsade raiesurvet ja põlevkivist energia tootmist.
