Punane tn 76 väljapüügi märgala tiikidest ja pisiveekogudest püüti kokku 1914 täiskasvanud tähnikvesilikku, 2205 vastset ja 62 muna, kokku 4181 isendit, selgus ümberasustamise aruandest. Kui palju isendeid jääb ehitustegevuse alla, ei osanud ümberasustamist ellu viiva Rewild OÜ juht Jaanus Remm Delfile öelda. Pooled vesilikest asustati ümber Sõstramäe tänavale loodud elupaika ja teine pool samale alale tehtud kompensatsioonielupaika ehk „refuugiumisse“.

See näitab, et tegemist on olnud väga elujõulise asurkonnaga, mille olemasolev elupaik hävib.

Kristiina Kübarsepp

Arendaja tellimusel ümberasustamistöid teinud ettevõtte koostatud aruandes seisis, et saavutatud asustamise maht iseenesest on nii Sõstramäe kui ka Taevakivi tänava ääres piisav, et rajada iseseisev tähnikvesilike asurkond.

Kahepaiksete ekspert Kristiina Kübarsepp märgib pärast aruandega tutvumist aga, et tegelikult on Punane 76 aadressil veel alles üks vesilike elupaigalaik. „Kui arendus jõuab sellesse nurka, siis on samuti vajalik teostada uus tähnikvesilike ümberasustamine,“ ütles ta. „Selles piirkonnas on ka arusisalikud.“

Lisaks tuuakse aruandes esile, et rajatud asurkondade jätkusuutlikkuse tagamiseks on edaspidi oluline tagada elupaiga kvaliteet, sh toitumis-, sigimis-, varjumis-, talvitumistingimused jms, ja selle pikaajaline püsimine. Eeldusel, et on õnnestunud panna alus kahele – koos 2023. a ümberasustamisega kolmele – jätkusuutlikule tähnikvesiliku asurkonnale, võib aruande kohaselt lugeda keskkonnamõjude hindamises nimetatud mõju leevendatuks ning vesilike ümberasustamise nõude täidetuks.

Looduskaitsjad pole rahul

Aastatel 2015, 2023 ja 2024 tehtud ümberasustamiste käigus on kokku püütud väga suurel hulgal täiskasvanud tähnikvesilikke ja nende noorjärke, tõdes kahepaiksete ekspert Kristiina Kübarsepp. „See näitab, et tegemist on olnud väga elujõulise asurkonnaga, mille olemasolev elupaik hävib,“ ütles ta.

2015. aastal püüti Tallinki tennisekeskuse alla jäävatest veekogudest kinni 487 täiskasvanud vesilikku. 2023. aaastal püüti Depo keskuse alla jäävatest veekogudest 881 täiskasvanud isendit ning 2024. a samast asukohast 1914 täiskasvanud isendit.

Foto ülaosas olevatest suurtest selge veega tiikidest koliti vesilikud teisele poole tammi, kus asub sogaste ja väikeste tiikidega „refuugium“. Kübarsepp loodab, et ajaga nende loodud veekogude olukord paraneb ja loodud Taevkivi elurikkuse refuugiumisse on vaba juurdepääs ka roomajatel.

Väga murelikuks teevad Kübarseppa ümberasustamise aruandes nende veekogude seisundid, kuhu vesilikud viidi. Ühes veekogus on veetase jäänud madalamaks kui algul kavandatud. Teised ei sobinud ümberasustamiseks vee madala taseme ja sogasuse tõttu. Loodud tiikidest kaks pole üldse veega täitunud ja kaks võsastuvad tõenäoliselt väga kiiresti, märkis Kübarsepp. Juba varem alal olnud veekogud vajaksid tema hinnangul puhastamist.

„Me viime vesilikud sinna, kus ei ole selliseid tingimusi, nagu oli nende olemasolevas elupaigas – turba- ja paekivirohked veekogud, põhjaveetoitelised, puhta veega,“ ütles Kübarsepp. „Minu jaoks on see liiga suur risk, samuti varem halba tulemust näidanud olukord.“

Muu elu saatus jääb lahtiseks

Aruande järgi tuvastati ümberasustamise käigus alalt peale tähnikvesilike ka harilik rästik, arusisalik, mügri, lauk ja sinikael-part. Ka enne Tallinki tennisekeskuse ehitamist märgiti keskkonnamõjude hindamise aruandes, et lähedal on kohatud veel 19 linnuliiki, kellest viis on kaitsealused: sarvikpütt II kaitsekategooriast ning hänilane, raudkull, roo-loorkull ja tait III kaitsekategooriast.

11. mail avastasid kohapeal viibinud looduskaitsjad loodud tammi juures ujuva pesa, millest lendas välja emalind, pesas olid munad. „Tõenäoliselt oli see sarvikpüti pesa,“ ütles Kübarsepp. „Pesa oli juba jõudnud triivida tennisekeskuse poole, kus toimus aktiivne ehitustegevus refuugiumi loomiseks,“ rääkis Kübarsepp. Kui keskkonnaameti inspektor looduskaitsjate teate peale kohale jõudsid, polnud pesast aga midagi alles.

Keskkonnaametile laekus kokku kümme teadet, mis on puudutanud seitsmel korral vesilike ümberasustamisega seotut ning kahel korral lindude võimalikku häirimist.

Kuna keskkonnamõjude hindamise aruandes oli juba mainitud, et territooriumil võib elada sarvikpütt, siis oleks pidanud sellele teatele reageerima viivitamatult kõik pooled, kes ümberasustamisega tegelesid, leidis Kübarsepp. „See oli väga ajakriitiline risk. Nüüd puuduvad selle kohta aga tõendid,“ ütles ta.

Keskkonnaameti kinnitusel on vahemikus 26. aprillist 10. juulini laekunud kokku kümme teadet, mis on puudutanud seitsmel korral vesilike ümberasustamisega seotut ning kahel korral lindude võimalikku häirimist. Esimeses teates informeeriti, et töödega on piirkonnas alustatud.

Keskkonnaamet käis kohal ühe korra

Keskkonnaamet kommenteeris, et on teavitajaga korduvalt ühenduses olnud ning selgitanud, et ameti hinnangul on arendaja ja töid koordineerinud kahepaiksete ekspert järginud keskkonnaameti väljastatud ümberasustamise loa tingimusi ning alal ei ole teadaolevalt hukkunud III kaitsekategooria looduskaitsealuse tähnikvesiliku isendeid. Keskkonnaameti hinnangul ei rikutud ka looduskaitseseaduse punkti, mille kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine.

Tänaseks on vesilike ümberasustamise tööd lõpetatud ning töid läbi viinud kahepaiksete ekspert esitanud meile tööde kohta aruande. Selle põhjal on vesilike ümberasustamine läinud plaanipäraselt.

Keskkonnaamet

Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa büroo juhataja asetäitja Kristi Lehtoru sõnul on järelevalveosakond olnud töid tegeva Remmiga pidevas suhtluses. „Tema sõnul on vesilike ümberasustamine läinud nõuetekohaselt ja plaanipäraselt. Keskkonnaameti järelevalveinspektor käis sündmuskohal 14. mail ning ka siis ei leitud kontrolli käigus, et oleks rikutud keskkonnaameti väljastatud ümberasustamise loa tingimusi,“ ütles Lehtorg.

„Tänaseks on vesilike ümberasustamise tööd lõpetatud ning töid läbi viinud kahepaiksete ekspert esitanud meile tööde kohta aruande. Selle põhjal on vesilike ümberasustamine läinud plaanipäraselt,“ kommenteeris Lehtorg.

Tallinnas on olnud ja on praegugi liigirikkaid märgalasid, mida aga üha suurema ehitussurve tõttu kuivendatakse, pinnasega täidetakse ja täis ehitatakse, sõnas Tartu ülikooli zooloogia osakonna märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap. „Palju on ka märgalasid, mis on aja jooksul lihtsalt prahipaikadeks muudetud. Seetõttu halveneb üha ka Tallinna kahepaiksete seisund. Märgalasid ja nende elustikku lihtsalt ei väärtustata,“ nentis ta.