Eesti tarbijad võivad õigusega enda üle uhked olla: kümnest üheksale pakendile antakse uus elu
(7)
Kui vaadata statistikat, mis näitab, et Eesti Pandipakend võttis mullu plastpakendeid taaskasutusse lausa 90%, siis võib julgelt väita, et Eesti inimene kogub hea meelega taarat ja viib ta vastuvõtupunktidesse. Kuidas teil õnnestus meid taarausku pöörata?
Eestlased on kogu aeg kasvanud loodusega kõrvuti ja mõistavad, et loodust tuleb austada ja sellest hoolida – muidu jääme temast ilma. Et see oleks ka tulevikus nii, siis tuleb seda inimestele mõnikord siiski meelde tuletada. Üks osa sellest on keskkonnateadlikkuse toetamine ja kasvatamine ning sellega oleme kõvasti tegelenud Eesti Pandipakendi asutamisest alates. Kui esimestel aastatel oli suurim taara tagastamise motivaator raha ehk pakendile kehtestatud tagatisraha, siis aastatega on tarbijate mõttemaailm positiivses mõttes muutunud. Muutused ei tule siiski iseenesest. Just seepärast oleme panustanud laste ja noorte keskkonnaharidusse järjepidevalt ja süstemaatiliselt juba kümme aastat ning tänu sellele on meie loodud riiklikule õppekavale vastavast kaasahaaravast keskkonnahariduse programmist tänaseks osa saanud ligi 22000 noort. Koostöös heategevusfondiga Aitan Lapsi oleme 5 aastat toetanud ka projekti „Teater lasteaeda“, mille eesmärgiks on jõuda kvaliteetsete keskkonnateemaliste lastelavastustega kõikidesse Eesti lasteaedadesse.
Kui meie esimeste aastate teavituskampaaniad olid rohkem sõnumiga „tagasta pakend ning saa raha tagasi“, siis viimastel aastatel oleme me ka ise teavituskampaania sõnumit muutnud ning rõhume eelkõige materjali kui ressursi optimaalsele kasutusele ning pandipakendite edasisele elule. Pandisüsteemi üks positiivseid aspekte on kogutud materjali puhtus, mis võimaldab kasutada kogutud materjali samal kvalitatiivsel tasemel ehk kasutatud pudelist saab taas pudel, mida joogiga täita. Kokkuvõtteks, harjumused kipuvad muutuma kõige aeglasemalt ning selleks on vaja järjepidevat tööd. Kuid seda, et meie haridusprogrammid ja keskkonnasõbralikud sõnumid on vilja kandnud, näitavadki kõige ehedamalt ühed maailma parimad pandipakendite tagastusnumbrid.
Missugused on olnud Pandipakend kõige keerulisemad sammud selleks, et inimeseni jõuaks arusaam, et tühja pudelit ei visata hooletult loodusesse?
Eks kõige keerulisem ongi olnud inimeste mõttemaailma toetada, et nad ei näeks pakendites prügi, vaid väärtuslikke võimalusi. Esiteks on pakend vahend, kuidas toidu ja joogi säilivust pikendada ehk toidu raiskamist vähendada. Teiseks on pakendid väärtuslik materjal, mis tuleb sorteerides uuesti ringlusse võtta. Usume, et loodusest hoolivad lapsed ja noorukid aitavad ka oma vanemate südametunnistusele koputada ning seeläbi positiivset mõtteviisi kiiremini juurutada.
Kahjuks jõuab Läänemerre väga palju prügi, suur hulk sellest on pakend, pudelikorgid, kilekotid jne. Mida ette võtta, et prügi ei satuks merre? Mis ideid saaks rakendada ning mis riikidest tasub eeskuju võtta?
Ma ei ole viimasel ajal küll ühtegi uuringut lugenud, kuid võrreldes teiste Euroopa riikide meredega, siis Läänemere olukord prügi osas on vahest isegi kõige parem. Suurem probleem on ikkagi Musta ja Vahemerega. Samas ei tohi kindlasti ära unustada ka Läänemerd. Mida on võimalik teha? Ka siin on võtmesõna teavitus ning erinevad võimalused pakenditest lihtsaks vabanemiseks eelkõige mereäärsetel (kuid mitte ainult) aladel, olgu selleks siis mõistliku sagedusega pakendikonteinerid avalikes randades või muud riiklikult toetatud lahendused, mis teevad loodusest hoolimise lihtsamaks.
Miks otsustasite toetada projekti „Ookean“ ning tõmmata Läänemere reostuse probleemile tähelepanu?
Nii, nagu kõik elukeskkonnad, näiteks mets, on seotud teiste looduskooslustega (nt linnud ja inimesed) moodustades lõpuks ühe suure terviku, on ka Läänemeri osa suuremast ökosüsteemist. Seepärast ei lähtunud me ainult Läänemere, vaid ookeanide/merede reostusest tervikuna ning soovime rõhutada puhaste veekogude olulisust terviklikus elukeskkonnas. Veekogud on kõik üksteisega moel või teisel ühendatud ning kuigi võib jääda mulje, et kaugete India või Atlandi ookeanide reostus (prügisaared) meid ei puuduta, siis hoovustega eraldub ja kandub prügisaarte prügi igale poole. Täpselt nii, nagu kevadiste tuultega jõuab meieni Sahara liiv, mõjutab ka kaugete merede reostus meid otsesemalt kui üldjuhul arvata osatakse.
Eestis toimib tagatisrahaga pakendisüsteem juba 15 aastat ning oleme paljudele riikidele eeskujuks. Iga süsteem ei ole aga alati ideaalne ning vajab alati täiendamist. Mida saaks pandisüsteemis muuta, et see toimiks veel paremini?
See on küll õige, et oleme paljudele eeskujuks. Enne pandeemiat käis Eesti Pandipakendi loodud pandisüsteemiga tutvumas igal aastal paarkümmend erineva riigi delegatsiooni. Oleme pandisüsteemi näidanud ja detaile tutvustanud paljudele Euroopa riikidele (Inglismaa, Šotimaa, Sloveenia, Kosovo, Poola, Malta jne) ja ka muule maailmale (Jaapan, LAV, Lõuna-Korea). See on meie globaalne teavitustöö, millega soovime õige teeotsa kätte näidata ka teistele riikidele.
Viimastel aastatel oleme saavutanud kõikide pandisüsteemi pakendiliikides (plast, metall ja klaas) taseme, mil kümnest pakendist üheksale antakse uus elu. See aga tähendab, et üks pakend jääb siiski kuhugi, heal juhul jõuab see läbi prügikasti sorteerimisse ja ümbertöötlusse või siis energiakasutuseks põletusse (nt Iru), kuid halvemal juhul lõpetab tagastamata pakend prügilas või lausa looduses. Meie kindel eesmärk on ka see viimane pakend ikkagi kätte saada ja materjalina ringlusse suunata. Lisaks arendame Eesti pandisüsteemi pidevalt, et pakendite tagastamine oleks lihtne ja võimalikult meeldiv tegevus. Sest loodusest ja keskkonnast hoolimine ei peaks olema inimesele koormav, vaid osa igapäevasest elurütmist ja -stiilist.
Kas kogute ka ise taarat? Mis on olnud teie pudelirekord, kui viisite taara automaati?
Loomulikult, esimesest päevast peale. Mul on kasutusel spetsiaalne taarakott, mis mahutab ligi 40 pakendit ning selle koti täitumisel ma taarat ka tagastan. Siinkohal rõhutasingi, et taarat võiks tagastada korraga mõistlikus koguses. Kui terve aasta varu korraga tagastada, siis võib mõni inimene, kes samal ajal soovib pakendeid tagastada, muutuda närviliseks. Aga sellise 30-40 pakendi tagastamine võtab aega kuskil ühe minuti ja suuremat sorti ummikuid tagastuses ei tekita.
Muusikaline suursündmus „Ookean“ Tallinna Sadamas
15. juulil toimub Tallinna Sadamas muusikalise suurlavastuse „Ookean“ esiettekanne.
“Ookean” räägib ookeanist kui meie elu allikast – hingamismehhanismist, mis vaatleb
vee erinevaid olekuid ja tõstatab küsimusi muusika ja ühiskonna omavahelisest
potentsiaalsest partnerlusest. Vaid veerand meie hapnikust toodetakse
vihmametsades – 70% ehk enamik tuleb ookeanist, mis on keskkondlikus plaanis
järjest suurema kaaluga. Läänemeri on seejuures üks kõige tugevama inimmõju all
olev meri maailmas. Ookeani võim on kontrollimatu ja piiritu, isegi kui seda
esmapilgul ei teadvustata. Muusikalise suurlavastuse tegevuse keskmes on orkester, koor, löökpillid, elektroonika; liigutatav kaheksa meetri kõrgune hiigelnukk, kaskadöörtantsijad. Kasutusele tulevad eelsalvestatud kui ka live-videoprojektsioonid. Tallinna Sadama kruiisisadama servale on planeeritud suur lava, kus on plaanis etendada kaks etenduskorda algusega kl 19 ja kl 22. Piletid müügil Piletitaskus.
