15-minutiga asjad aetud

Tallinna 46-kilomeetrine rannajoon koos kilukarbivaatega on juba ammu meie pealinna ilmakuulsaks teinud. Liivarannad, õdusad mereäärsed elurajoonid, sadamad ja tsaariaegsed kaitserajatised – kõige selle üle võime üheskoos uhkust tunda. Ehkki kõik eelloetu päris iga tallinlase 15-minutilise jalutuskäigu raadiusesse ei mahu, siis eelmise aasta lõpus Tallinna linnavolikogus vastu võetud Tallinna katusstrateegia „Tallinn 2035“ soovib pealinnast just 15-minutilise linna teha.

Mida see täpsemalt tähendab? Lühidalt seda, et siinsete elanike igapäevategevused ja -teenused võiksid tulevikus jääda maksimaalselt 15-minutilise jalutuskäigu kaugusele. „Selle vahemaa sees võiks olla argitarvetepood, kool, lasteaed, kohvik, polikliinik ning ka sisenemine kiiresse ning kvaliteetsesse ühistranspordivõrku,“ räägib Kaevats plaanidest. „Tallinn 2035" näeb ette rohelist, elavat, ilusate linnaväljakute ja rahuliku liiklusega puiesteedega linna, kus kõik igapäevategevused on käe-jala juures. Selles Tallinnas ei pea enam autoga linna teise otsa poodi, kooli või trenni sõitma, vaid need asuvad töö või kodukoha lähedal.“

Transpordi kasvuhoonegaase 72% vähemaks

Mõnusama elukeskkonna loomisel on mõistagi ka keskkonna säästmise plaan. See valem töötab ka teistpidi: kestlik eluviis loob mõnusama ja ilusama linna. Linn plaanib saavutada kliimaneutraalsuse aastaks 2050, nii et Tallinnas ei jõuaks õhku rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem neid siduda suudab. Nii tuleb kasvuhoonegaase näiteks transpordi valdkonnas järgmise kümne aasta jooksul vähendada koguni 72%. Uhke kogus! „On tõesti, kuid siin saame me kõik üht-teist ette võtta. Kuigi puhast energiat tuleb juurde, on murelapseks jätkuvalt autostumine – see ei tekita ainult räpast õhku, müra ja pidevat ohutunnet, vaid võtab tänavaruumi ära teistelt tegevustest. Sõidukeid ei pea keelustama, kuid sõltuvust autodest peame küll vähendama. Kiire ühistransport ja aktiivsed liikumisviisid tuleb igale linlasele kättesaadavaks ja igas mõttes sobivaks teha,“ ütleb Kaevats ja rõhutab, et meie tänane „mugav“ elu tuleb laste ja lastelaste tuleviku ning heaolu arvelt.

Rohepöördele kõik üheskoos

Eesmärkideni jõutakse üldjuhul siis, kui tegutsetakse järjekindlalt ja ühiselt. Strateegi sõnul peaks linna uus majandussüsteem rajanema vähemal tarbimisel absoluutselt igas sektoris. „Ettevõtted ja organisatsioonid peaksid oma oma ärimudelid üle vaatama. Poed ja ärid heitma pilgu ladudesse, et need maast laeni plastpakendeid täis poleks. Ma ei ütle, et lõpetame kõik tarbimise, kuid ütlen, et tarbime vähem ja arukamalt ning proovime selle, mis kord juba kasutatud, ringlusesse võtta. Maailma maavarad on piiratud, ookeanid plastikut täis ja arutu on kõike pidevalt minema visata,“ ütleb Mihkel. Spetsialisti sõnul saab kõige keerulisem olema nendega, kes jäävad rohepööret plaanides ootele ning arvavad, et see on ebarealistlik ettevõtmine. „Rohepööre ei ole ainult keskkonnakaitse, vaid tuleviku majandusmudel. Julgen öelda, et rohepöörde maha magavad osapooled jäävad uues majandusmudelis alla, nad jäävad kaotajateks. Kõige hullem on aga see, kui ühel hetkel maailm meie vastu pöörab. Praegu veel saame midagi koos ära teha.“

15. juulil toimub Tallinna Sadamas muusikalise suurlavastuse „Ookean“ esiettekanne. “Ookean” räägib ookeanist kui meie elu allikast – hingamismehhanismist, mis vaatleb vee erinevaid olekuid ja tõstatab küsimusi muusika ja ühiskonna omavahelisest potentsiaalsest partnerlusest. Vaid veerand meie hapnikust toodetakse vihmametsades – 70% ehk enamik tuleb ookeanist, mis on keskkondlikus plaanis järjest suurema kaaluga. Läänemeri on seejuures üks kõige tugevama inimmõju all olev meri maailmas. Ookeani võim on kontrollimatu ja piiritu, isegi kui seda esmapilgul ei teadvustata. Muusikalise suurlavastuse tegevuse keskmes on orkester, koor, löökpillid, elektroonika; liigutatav kaheksa meetri kõrgune hiigelnukk, kaskadöörtantsijad. Kasutusele tulevad eelsalvestatud kui ka live-videoprojektsioonid. Tallinna Sadama kruiisisadama servale on planeeritud suur lava, kus on plaanis etendada kaks etenduskorda algusega kl 19 ja kl 22.

Piletid müügil