Kuni 2020. aastani lubasid Eesti väga tagasihoidlikud JJM sektori eesmärgid heitmete kasvu kuni 11% võrreldes aastaga 2005, märkis raport. See on aga toonud kaasa olukorra, kus eeskätt Eesti transpordi- ja põllumajandussektor on saanud endale seni lubada keskkonda koormavaid valikuid. Positiivsete näidetena Eestist toob analüüs välja eeskätt hoonete renoveerimist ja energiatõhusamaks muutmist ning heitmeandmete kättesaadavust.

Transport võib olla edulugu

2030ndaks aastaks on Eesti seadnud sihiks vähendada JJM sektori koguheidet 24% võrreldes 2005. aastaga. Suurimat potentsiaali selle saavutamiseks nähakse transpordisektoris. Eestis moodustab JJM sektoreist pärinevast heitest kõige suurema osakaalu transport, eeskätt auto- ja maanteetransport, mistõttu on see ka meie potentsiaalikaim heitmete vähendamise koht, sõnas Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik.

„Selleks, et nihutada Eesti autoparki keskkonnasõbralikuma suunas ning samaaegselt vähendada transpordisektori heidet, on tarvis kaaluda meetmeid maksusüsteemi ajakohastamiseks ning panustada sellesse, et toimuks üleüldine üleminek säästvamatele transpordiliikidele," rõhutas ta.

Senised raudteetranspordi elektrifitseerimine ning ühistranspordi biogaasile ülemineku ja elektriautode soetamise toetamine aitavad küll kaasa heitmete vähendamisele, ent mitte piisavalt palju. Seepärast on vaja täiendavaid samme, seda eriti kergliikuvuse ning ühistranspordi soodustamiseks. Täiendavate sammude olulisust kinnitab ka transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2035.

CANi raport analüüsib ja annab soovitusi, kuidas tugevdada heitmete vähendamise eesmärke, säästa energiat ning suurendada sõltumatust fossiilkütustest ELi liikmesriikides. Muu hulgas leiab analüüs, et siduvate eesmärkide olemasolu ja tugevdamine JJM sektorites riigisiseselt on ülimalt tähtis, sh siduvate eesmärkide säilimine pärast 2030ndat aastat. Raport hõlmab kaheksat riiki - Eesti, Hispaania, Horvaatia, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Tšehhi, ning tugineb nende ekspertide teadmistele. Eestimaa Looduse Fond on CANi liige.

Mis on jõupingutuste jagamise määrus?

JJM on üks EL energia- ja kliimapoliitika regulatsioonidest, mis on parasjagu Eesmärk 55 kliimapaketi raames ajakohastamisel. JJM seab igale ELi liikmesriigile õiguslikult siduvad heitmete vähendamise eesmärgid sektoritele, mis jäävad väljapoole nn ETS/HKS sektoritest ehk kvoodikaubandusega hõlmatud sektoritest. Neist nn ETSi välistest (ingl k non-ETS) sektoritest tuleb ligi 60% ELi kasvuhoonegaaside kogumahust. JJMsektorid on maanteetransport (sh linnatransport), hooned, põllumajandus, jäätmed, tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energeetika.

Euroopa Komisjon on Eesmärk 55 kliimapaketi raames teinud ettepaneku JJM määruse ülevaatamiseks ning selle järgi peab ELi koguheide JJM sektoris 2030ndaks aastaks vähenema 40% praeguse 30% asemel. Kuigi see on edasiminek, peaks Pariisi kokkuleppega seatud eesmärgi saavutamiseks emissioonid langema vähemalt 50% ESRi sektorites.