JÄRGMINE PÕLVKOND | Ärimehe mõttelaadiga keskkonnaminister teeb otsuseid metsatööstuse muinasjuttude põhjal

Lisaks hiljutisele otsusele riigimetsa raiemahtu suurendada võtab Erki Savisaare esitatud eelnõu kohalikelt elanikelt niigi vähese võimu kodumetsade eest seista.

Ajal, mil poliitikud räägivad fakti- ja teaduspõhiste otsuste tähtsusest, paistab Eesti keskkonnaminister Erki Savisaar silma hoopis valmidusega levitada valeinfot, teha otsuseid metsatööstuse muinasjuttude põhjal ning valede paljastamise korral ei näi uutel teadmistel olevat Savisaare tegevustele erilist mõju.

Tema allkirjastatud otsus suurendada endisele tasemele niigi jätkuvat üleraiet peegeldab kasuahne ärimehe mõttelaadi, kelle jaoks loodus on peamiselt asi, mis ‘’toodab ärile ressurssi". Sellises mõtteviisis pole palju ruumi kogukondlikule meelsusele ega pikemale tulevikuperspektiivile, kuna kirjeldatud meelelaadi eelistatud majandamise liik on röövmajandamine. Sellise mõttemaailma omadusi peegeldab ka järjekordne eelnõu, mis seadustamisel annaks metsatöösturitele võimaluse tulevikus täita jälle tõstetud raiemahte hõlpsamini inimeste marja-, puhke- ja rahumetsadest.

Otsus suurendada üleraiet peegeldab mõttelaadi, et loodus on peamiselt asi, mis ‘’toodab ärile ressurssi"

Keskkonnaministeeriumist Savisaare allkirjaga tulnud eelnõu taotleb otsedemokraatia kaotamist kogukonnale oluliste metsade ehk KAH-alade üle otsustamisel. Ehkki eelnõu seletuskiri on täis poliitikute jaoks mitmesugust hästikõlavat kena vahtu, tähendab see lühidalt, et kohalikelt võetakse õigus keelduda lageraiest kogukonnametsas.

Seletuskirjas on väidetud, et mõju loodusele ja kogukondadele on pigem positiivne või puudub. Mina sellega ei nõustu ja minu pikem kokkuvõte eelnõust on selline: ainukesed jõuhoovad kogukonnametsa püsimajäämise osas jäävad kohaliku omavalitsuse (KOV) ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kätte.

Üldplaneeringut koostab KOV, mis heal juhul arvestab kohalike ettepanekuga selles, millised alad on kogukonnale tähtsad. Sellega piirdukski kohalike inimeste roll oma kodumetsade eest seismisel ja otsustamisel, sest kõik ülejäänud protsessid toimuvad kinniste uste taga. Eelnõu järgi pole kohalikel enam õigust nendesse sekkuda, sest nad on “haldusvälised” inimesed ehk vaid objektid, mida hallatakse.

Nii on mugav küll, aga kellele?

Haldusesisese toiminguna poleks tavakodanikul asja enam näiteks metsamajandamiskava läbirääkimistele RMK ja KOVi vahel. Ometigi on just metsamajandamiskava, mis sätestab ühe olulise asjana raieliigid, olnud kõige suurem tüliõun suhtluses kohalike ja RMK vahel. Võiks ju küsida, et miks ometigi ei lahendata eelnõuga hoopis seda probleemi? Lahendataksegi, lihtsalt mitte kogukonna kasuks.

Eelnõu tasalülitab kohalikud ja välistab nende otsustusõiguse selles, milliste raieliikidega ja kuidas nende kodumetsa raiutakse. Lisan veel, et RMK on selles protsessis aktiivne pool, pakkudes välja kava, mida omavalitsus siis “kooskõlastab”. Lisaks tundub mitmetele looduskaitsjatele, et KOVidel üle Eesti on tekkinud nägemus, justkui oleks RMK-l ainukesena sõnaõigus riigimetsas toimuva üle ja vallal jääks üle vaid kaasa noogutada ja lageraieid oma maadel kinnitada. Kas me tahame seda järgi katsetada? Mina mitte.

Pärast metsamajandamiskava kinnitamist puudub kohalikel võimalus seda kümme aastat muuta ja on võimalik, et seda ei saa seda isegi tõhusalt kohtus vaidlustada, sest asi on JOKK. Selle kümne aasta sees võib ka tulla ette, et kogukonnametsa tabab üraskiuputus või muu ootamatus ja siis on ainult KOVil või RMK-l õigus sekkuda ja kooskõlastatult plaani muuta. Kogukonna teavitamise või kaasamise kohustust pole sellisel puhul eelnõus selgelt märgitud. Nii võib kogukonnaliiget tabada üllatuslik “üraskiraie”, nagu juhtus Otepääl Kullalaanes.

Kullalaane juhtum ja teised segadused ning pahandused näiteks Ihastes, Antslas ja Sütistes panevad küsima, kui palju saavad kohalikud usaldada omavalitsust kodumetsa hoidjana. Mets ei ole midagi, mida saaks pärast järgmist valimisperioodi uuesti püsti panna, ehkki, mine sa tea, Savisaar võis kaamera ees kuuseistikuid mulda vajutades nii mõelda küll. Hoolimata mitmetest, kohati arvukate osalejatega KAH-koosolekutest, mis on lõppenud petititsioonide, kähmluste ja kohalike kohtusse pöördumisega, et kodumetsa "uuendusraie" eest kaitsta, pole siiamaani ükski KOV lageraiet kogukonnametsas keelustanud.

Mina näen siin kellegi tahet võtta ministri käega kogukonnametsast jõuga puit äsjase raiemahu tõstmise katteks

Kõige lähemale jõuti sellele tänavu Võrumaal, kus see oleks seadnud pretsedendi. Antsla juhtumist pole kahjuks eraldi kirjutatud, vaid ainult mainitud seoses sellesama eelnõuga, sest kontekst sobib äärmiselt hästi. Antslas oli kevadel poliitiline soov ja vähemalt 104 allkirjaga mandaat kehtestada üldplaneeringuga kogukonnametsades lageraiekeeld, aga plaani täidesaatmise takistamiseks piisas vaid viimasel hetkel tulnud RMK e-kirjast.

Kokkuvõtteks võib nentida, et väga raske on näha, et mis selles eelnõus võiks jõustada kohalikke oma kogukonnametsade hoidmisel või anda neile suuremat, mitte väiksemat, õigust kaasarääkimisel. Mina näen siin ainult kellegi tahet võtta ühe küündimatu ministri käega kogukonnametsast jõuga puit äsjase raiemahu tõstmise katteks.

Valimiskampaaniate aegu kuulutasid mitu erakonda, et toetavad otsedemokraatiat, seisavad Eesti looduse ja maarahva eest. Kas need põhimõtted on alles või juba puidutööstusele müüdud? Kui see eelnõu kõigele vaatamata ikkagi riigikokku jõuab, võtke ette ning hääletage see maha. Eelnõu võiks võimalusel saata prügikasti koos Savisaare ministriks olemise ajaga.

“Järgmine põlvkond” on kolumn, kus jagavad enda mõtteid FFF Eesti liikmed. Fridays For Future Eesti on grupp aktiivseid noori, kes kõik võitlevad igapäevaselt kliimamuutuste leevendamise nimel.