Hallitanud kapsas gaasiks. Kohustuslikuks muutuvad biojäätmekonteinerid aitavad toota kodumaist biogaasi
(34)Biogaas on alternatiiv välismaisele maagaasile ja peagi kohustuslikuks muutuvad biojäätmete konteinerid võimaldavad meil seda rohkem toota.
2024. aastaks tehakse kõigis Eesti majapidamistes kohustuslikuks biojäätmete kogumise konteiner ehk toidujääke tuleb hakata muust prügist eraldama. Ainsa erandina ei pea konteinerit muretsema kodud, kus biojäätmeid komposteeritakse kohapeal. Üks potentsiaalne viis biojäätmeid ära kasutada on Eestis biogaasi ja väetist toota, see pakuks võimalust osta vähem mineraalseid väetisi ja maagaasi võõrriikidest.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ütles, et biojäätmetel on aineringluses väga oluline roll. Tema sõnul võetakse Eestis praegu ringlusse ainult veidi üle 10% biojäätmeid. „Kui võtame põllult materjali (näiteks vilja – K. K.) ära, siis põld vaesub, aga kui viime jäägid tagasi, viime ka jääkained ja huumuse sinna tagasi. Aineringluse mõistes ainuõige tegevus,“ selgitas Heinma, miks on oluline, et biojäätmed jõuaksid komposti või väetisena tagasi põllule. Tema sõnul langeb konteinerite pakkumise ja jäätmeveo korraldus kohalikele omavalitsustele, kellest mõned ongi juba hakanud biojäätmeid eraldi koguma.
Üks selline omavalitsus on näiteks Tartu linn, kes nõuab biojäätmete konteineri olemasolu kõigilt kortermajadelt, kus on vähemalt viis korterit. Tartu abilinnapea Raimond Tamm selgitas, et linna ajendas biojäätmeid koguma just võimalus seda komposti või biogaasina väärindada. Tema sõnul saavad ka linna väiksemad majapidamised, nagu eramud, paarismajad või vähemate korteritega ühistud, endale biojäätmete konteineri tellida ning jäätmeveo pakkujal on kohustus kõik biojäätmed kokku koguda. Teisalt pakkus Tamm, et väiksemad majapidamised, kellel on see realistlik, võiksid tõsiselt kaaluda koduaias komposteerimist. „Kõige parem on ikkagi see, kui saad kohapeal ära kompostida, sest igasugune jäätmete liigutamine on keskkonnamõjuga,“ nentis ta.
Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroom tõdes, et praegu nad eratarbija jäätmetega arvestada ei saa, ent kui need kokku kogutaks, oleks neil potentsiaali gaasiks saada küll.
„Praegu pole Eestis ühtegi sellist jaama, mis töötaks ainult toidubiojäätmete baasil, sest sellist suurt kogust kätte saada on peaaegu võimatu, ja seetõttu on biojäätmete osakaal biogaasis vaid 10–20%. Kui saaks selle toorme kätte, siis biogaasijaamad kindlasti plaksutaksid ja võtaksid selle vastu,“ ütles ta. Stroomi arvates saaks biojäätmete töötlemise eesmärgil rajada vähemalt viis uut jaama.
Biogaasiks töötlemiseks peab biojääde olema puhas
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma märkis, et biojäätmete eraldi kogumine võiks aidata meil saavutada sõltumatust teiste riikide gaasist ja mineraalväetistest. „Puhtalt majanduslik või riigi sõltumatuse võimalus on koguda biojäätmed kokku ja toota biogaasi. Loomulikult annab seda [sõltumatust] ka põldudele viidav materjal, mis aitab asendada väetisi, mida toome riikidest, kust me tuua ei taha, nagu Venemaalt ja Valgevenest,“ ütles ta.
Veel rõhutas Heinma, et biojäätmete eraldi kogumine on oluline selleks, et neid tõesti saaks ümber töödelda. „Need peavad eraldi olema, et toota nendest komposti või gaasi. Et jäätmed saaks viia põllule, on oluline, et need ei oleks reostunud metall-, plast- või paberosadega, sest siis pole võimalik head materjali toota,“ selgitas ta.
Ka Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroom pidas biojäätmete ümbertöötlemises suurimaks takistuseks just nende puhtuseastet. „Kui keegi tagaks ühtsuse ja puhtuse, siis see oleks hea tooraine ning parema gaasitootlikkusega kui baastoorained läga ja sõnnik. Seda saab kasutada siis, kui see on kogutud nii, et 99% või 100% ongi biotoode. Kui seal on mingid võõrised, nagu pakendid, või muu prügi, nagu triikrauad vms, siis me seda vastu võtta ei saa, sest see rikuks kogu meie tehnoloogia,“ ütles ta. Stroom tõi näiteks Rootsi juhtprojekti, kus kogutakse kokku kuni 90% piirkonna biojäätmeid ja töödeldakse need pastataoliseks massiks, millest biogaasi toota. Ta selgitas, et biogaasitootmiseks kasutatav mass peab olema nii puhas, et 100 rekatäie jäätmete peale – see on jaama mahutavus – võiks olla kõige rohkem paar biolagunevat kilekotti.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm tõdes, et praegu on prügi sortimine tõesti probleemne. „Meil Tartu linnas on segaolmejäätmete seas biojäätmete osakaal jätkuvalt väga suur. Veerand või kolmandik on ikka biojäätmed ja see omakorda vähendab segaolmejäätmete kvaliteeti, ka nendega pole edaspidi midagi mõistlikku ette võtta,“ nentis ta. Tamme sõnul on loodud võimalused liigiti jäätmeid koguda ja nüüd oleneb juba inimeste käitumisest, kas korteris läheb kogu prügi samasse pange või jäätmeid sorditakse. Kuigi Tartu linnaliinibussid sõidavad biometaaniga, ei näe abilinnapea Tamm, et linn oma biojäätmeid gaasitootmisse suunama hakkaks. Praegu kompostitakse Tartus kogutud biojäätmeid Aardlapalus, kus sellest saab kompostmuld.
120 000 tonnist jäätmetest saaks umbes 7 miljonit kuupmeetrit biometaani.
Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroom arvutas, et 120 000 tonnist jäätmetest saaks umbes 7 miljonit kuupmeetrit biometaani, mis on võrdväärne maagaasiga. „Teine põhiasi on kääritusjääk, et eks ta ole üsna samas suuruses, sest tahke mass ära ei aurustu. Kui 120 000 tonni läheb sisse, siis sarnane mass tuleb ka välja,“ ütles ta. Stroom märkis, et kääritusjääk on isegi parem väetis kui lihtsalt sõnnik, sest see ei haise.
Stroom ei jaganud asekantsler Heinma usku, et suudaksime gaasiimpordist täielikult loobuda, ent pidas reaalseks, et 2026. aastaks võiks veerandi Eesti gaasitarbimist katta kodumaine biogaas. „Eesti eelmise aasta gaasitarbimine oli 400–450 miljonit kuupmeetrit. Praegu toodetakse kuues jaamas umbes 5%–6% sellest kogusest. Biojäätmed on pigem selline väiksem osa, teine pool on kogu Eesti põllumajandus, kust ikka [materjali] tuleb. Kui kolm-neli aastat tublisti toimetada, siis on võimalik kuskil 25% Eesti vajadusest katta biogaasiga,“ ütles ta.
Ka uus valitsus mõtles läbirääkimistel biogaasile ja seega pandi koalitsioonilepingusse kirja kavatsus töötada välja biometaanijaamade rajamise toetamise mehhanism.
Inimesi motiveeritakse sortima peamiselt jäätmeveo hinnaga
Mullu tehtud uuringus, mis käsitles toidujäätmete ja toidukao teket Eesti toidutarneahelas, leiti, et eestlastel tekib aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Sellest pool on toidukadu – söögikõlblikku toitu visatakse ära. Uuringu järgi on kõige suurem roll toidukaos aga just majapidamistel, kus oma tee prügikasti leiab tervelt 34 000 tonni sööki.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ütles, et biojäätmete ringlusse võtmine on praegu Eesti jäätmekäitluses suur mure. „Kui vaatame biojäätmete osakaalu olmejäätmetes, siis see on üle 20% ja seejuures võtame ringlusse ainult natuke üle 10%,“ lausus ta. Biojäätmete ringlusse suunamine on parim, mida me Heinma sõnul teha saame. „Kui see prügilatesse jõuab, on see eriti halb, sest seal hakkab pihta käärimisprotsess, mis toodab biogaasi, ja kui see atmosfääri eraldub, siis on see väga tugev kasvuhoonegaas,“ rääkis ta. Konteineri kasutamise kohustus lihtsustab Heinma sõnul prügi liigiti kogumist, sest annab inimestele lisamotivatsiooni seda sortrida. Samuti peab tema sõnul sortimist kontrollima kohalik omavalitsus.
Abilinnapea Raimond Tamm tõdes, et Tartus praegu valesti sortijaid ei karistata. Tema sõnul alles otsitakse parimaid praktikaid, mida teistelt riikidelt või linnadelt üle võtta. „Kui küsimus on see, kas biojäätmete konteineris on alati see, mis seal peab olema, ja kui palju jäätmeid kogutakse segaolmesse, siis on vedaja pigem olnud see, kes tõstab kaant, ja kui on probleem, juhib sellele korteriühistu tähelepanu. Aga muud korralikumat või põhjalikumat järelevalvesüsteemi meil pole,“ ütles ta. Tamm arvas, et palju saab veel ära teha ka inimeste teadlikkuse suurendamiseks.
Kaupo Heinma sõnul on inimeste korrale kutsumiseks mitu viisi. „Paljudes Euroopa linnades toimib süsteem, et kui teed valesti, pannakse konteinerile punane mummuke, mis tähendab, et asi ei olnud korras. Võib teha hoiatuse, ent ka jäätmeveo hinnas võib see kajastuda. Juba praegu on mõned omavalitsused teinud sellise hinnakirja: segaolme kallim, biojäätmed odavam,“ rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler. Heinma tõdes, et Eesti jäätmekäitlus liigub suunas, kus maksma hakatakse jäätmete koguse, mitte mahu eest. See tähendaks tema sõnul ka seda, et jäätmete sortimata jätmine muutuks inimestele kalliks.
