Valitsus alustas võitlust ühekordse plastiga

Tänasel istungil kiitis valitsus heaks ühekordse plasti eelnõu, mis peaks aitama vähendada plastireostust.

Kui Riigikogu eelnõu kinnitab, tähendaks see muudatusi nii ürituse korraldajatele kui joogitootjatele. Muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Näiteks näeb eelnõu ette teatud plastpudelite korgid peavad hakkama pudelite külge jääme ning avalikel üritustel võib söögi ja joogi serveerimiseks kasutada ainult korduvkasutatavaid anumaid.

Eelnõuga soovitakse vähendada jäätmeteket, soodustada korduskasutust ja vähendada prügistamist. Euroopa Liidus 2016. aastal läbi viidud uuringu järgi moodustab plast 80–85% mereprügist ning sellest omakorda pool on ühekordsed plasttooted.

Keskkonnaminister Madis Kallas nimetas eelnõu heaks kiitmist suureks sammuks edasi plastireostuse vähendamisel. „Uuringud on näidanud, et maailmameres on praeguseks juba üle 150 miljoni tonni plastikut ja igal aastal lisandub hinnanguliselt 5–12 miljonit tonni. Ühekordsetel plasttoodetel on negatiivne mõju meie keskkonnale, tervisele ja majandusele ning seetõttu on viimane aeg võtta vastu konkreetsemad meetmed, millega vältida ja vähendada plastoodete jäätmete teket,“ sõnas keskkonnaminister Madis Kallas.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma tunnistas, et algne eelnõu oli pisut ambitsioonikam kui valitsuse kinnitatu. „See aga ei tähenda, et pakenditootjad oleksid vabastatud plasti vähendamise pingutusest. Vastupidi, nad peavad ise otsustama, milliste meetmetega saavutavad oma ettevõttes plastist ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside ambitsioonika ja pideva vähenemise aastaks 2026,“ selgitas ta.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatused, mille tähtaeg oli tegelikult juba mullune 3. juuli. Selle edasine saatus on Riigikogu kätes, kes otsustab, kas eelnõu seaduseks kinnitada.

Kaovad plastikust vatitikud, kõrred ja lahtised pudelikorgid

• Eelnõu jõustumise hetkest keelustatakse näiteks vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid.

• Teatud plasttooted peavad kandma märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale. Nendeks on näiteks hügieenisidemed, tampoonid, niisutatud pühkepaber, filtriga tubakatooted, joogitopsid.

• Alates 2024. aastast peab avalikel üritustel toidu ja joogi serveerimiseks kasutama korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

• Kõigi kuni 3-liitriste plastpudelite plastist korgid ja kaaned peavad kinnituma pudeli külge hiljemalt 3. juulist 2024. aastal.

• 2025. aastaks peab plastist joogipudelite valmistamisel nende koostises olema vähemalt 25% ringlusse võetud plasti.