VIDEO | Pakistani keskkonnaajakirjanik selgitab, kuidas on ajaloolised üleujutused seotud kliimamuutustega

Pakistani tabanud üleujutusi peetakse riigi suurimaks keskkonnakatastroofiks. Mõjutatud on üle 35 miljoni inimese.

Kaks nädalat tagasi kuulutas Pakistan välja hädaolukorra, kui mussoonvihmad põhjustasid üleujutused. Juba juunis alanud vihmade tekitatud üleujutustes on tänaseks surnud peaaegu 1400 inimest, kellest kolmandik on lapsed, ja umbes miljon kodu on hävinud või kannatada saanud. Kolmandikku riigi maad kattev vesi on segunenud reoveega, mis loob leviala erinevatele haigustele, mistõttu on patsiendid üle koormanud ka riigi haiglad. Tekkinud kaoses ja sogases vees kahlavad miljonid inimesed, kes püüavad leida kuiva maad. Kliimakriis laastab Pakistani.

Kohalik noormees Syed Muhammad Adeel jagas Delfiga toimuva tõsidust. „Kõikjal, kuhu sa vaatad on vesi,“ rääkis ta olukorrast Sindhi piirkonnas, mis on üks raskemini pihta saanud provintse. „Inimeste olud on kohutavad. Pole elektrit, pole kommunaalteenuseid, teid, […] pole süüa ega joogivett. Hävitus on massiline.“

The Guardian rääkis Ghulam Kubraga, kes põgenes oma perega kodust vaid 30 minutit enne, kui selle katus sisse langes. Nelja lapse ema, kes teenib vaid 135 eurot kuus, oli alles jõudnud oma abikaasaga piisavalt raha kõrvale panna, et oma kodu taastada. Nimelt hävitasid sarnased üleujutused aastal 2010 Pakistanis külasid ning jätsid paljud kodutuks, sealhulgas Kubra, kes ütles, et neil läks seitse aastat aega, et koguda piisavalt raha, et endale uus ühetoaline mudast maja ehitada. „See on taas lihtsalt hunnik muda ja telliseid,“ nentis pisarates Kubra.

Maailma riike on julgustanud Pakistani toetama ÜRO ja riigi enda ametnikud on samuti esitanud abipalve päästepüüdluste ja üleujutuse tagajärgedega tegelemiseks vajaliku raha kogumiseks. ÜRO pealik António Guterres esitas Twitteris üleskutse: „Kutsun rahvusvahelist kogukonda üles Pakistani massiliselt toetama, kui nad vastavad sellele kliimakatastroofile.“ Guterres ütles, et mõningate hinnangute kohaselt vajab Pakistan 30 miljardit dollarit, et taastuda, vahendas AP.

Pakistani haiglavõrk vangub surve all

Pakistani haiglatesse jõuavad peale vigastatute ka tuhanded patsiendid, kes on räpase üleujutusvee tõttu haigestunud. Dadu linnas olev haigla võttis mõne päeva jooksul vastu 72 000 inimest, kes kannatasid kõhulahtisuse, maohaiguste ja malaaria käes, vahendas the Guardian. Levimas ongi just vee kaudu levivad haigused.

AP Newsi andmetel teatati Sindhi provintsis 24 tunni jooksul 90 000 kõhulahtisuse juhtumist. Samuti on teateid naha- ja silmahaigustest, mis varjupaiga otsijate laagrites levivad. UNICEFi esindaja Pakistanis Abdullah Fadil muretses eriti just laste pärast: „Kui katastroofid tabavad, on lapsed alati kõige haavatavamate seas.“

Ainus viis haiglasse jõuda oli kolm tundi ohtlikku paadisõitu, mille ajal ta juba sünnitusvaludes oli.

Riigis on juba varem olnud probleeme ka suure emade suremusega, ent haiglasse jõudmist takistavad üleujutused ja sellega kaasnevad ohud kasvatavad tõenäoliselt neid arve veel. Ametlike andmete kohaselt suri 100 000 elussünni kohta 186 ema, vahendas Reuters. Võrdluseks, Eestis oli mullu sama statistika 7,5 surma 100 000 elussünni kohta (st, et suri 1 naine 13 272 elussünni kohta).

Üks kümnetest tuhandetest rasedatest emadest, kes on üleujutuste tõttu hädas, on Rubina Mallah. Ta rääkis Reutersile, kuidas ta ainus viis haiglasse jõuda oli kolm tundi ohtlikku paadisõitu, mille ajal ta juba sünnitusvaludes oli. Nüüd on Mallah koos oma mõnepäevase pojaga varjunud ehitusjärgus kooli ühe linnakese serval.

Rahvusvahelise abiagentuuri Mercy Corps direktor Pakistanis Farah Naureen ütles, et erilist tähelepanu tulekski pöörata just naiste tervisele. „Järgmise kuu jooksul sünnitavad umbes 73 000 naist ja nad vajavad oskuslike sünnitoetajaid, privaatsust ja sünnitusasutusi või ohus on nii ema kui vastsündinu elud,“ ütles ta.

Enne põrgulik kuumus, siis suur veeuputus: piibellik kliimakriis

Tänavu tabasid Pakistani juba märtsist kuumalained, mille tulemusena ulatusid temperatuurid aprillis 49 kraadini, maikuus isegi 51 soojakraadini. Sellele järgnenud suured üleujutused ei jäta kahtlust, et Pakistani hädades on süüdi kliimakriis. Seda on teadvustanud ka Pakistani kliimamuutuste minister Sherry Rehman: „Me oleme hetkel ekstreemsete ilmastikunähtuste eesliinil epitsentris, järeleandmatus joas, mis koosnevad kuumalainetest, metsapõlengutest, tulvavetest, mitme liustikujärve üle kallaste tõusmises, üleujutustes ja nüüd külvab kümnendi koletuslikuim mussoonvihm kaost kõikjal meie riigis,“ ütles ta.

Pakistani keskkonnaajakirjanike liidu president Amar Guriro rääkis, et kliimakriis soojendab ka riigi põhjaosas asuvat Himaalaja mäestiku, kust saab alguse Induse jõgi, mis voolab läbi kogu riigi. „Tänu kliimasoojenemisele liustikud sulavad ja moodustavad jääjärvi. Kui nad lähevad suuremaks, voolavad need üle ja miljoneid galloneid vett voolab mägedest alla ja valgub tasandikele. Seda nimetatakse glacial lake outburst flood (jääjärve purunemise uputus). Valitsuse andmetel on tänavu Pakistani põhjaosas olnud 13 erinevat sellist uputust,“ rääkis ta.

Pakistan ei ole teinud saladust, et peavad neid tabanud hävingus vastutavateks just lääneriike. Nimelt on Lõuna-Aasia riik ise aastast 1959 panustanud kliimakriisi vaid 0,4% süsinikuheitmetega, samas kui Ameerika Ühendriikide puhul on see arv 21,5% kogu maailma panusest, vahendas the Guardian. Samas on Pakistan MTÜ Germanwatch ülemaailmse kliimaindeksi kohaselt kaheksandal kohal riikidest, keda kliimakriis kõige enam mõjutab.

Pakistani kliimaminister Sherry Rheman ütles AP Newsile, et peamiseks probleemiks on riigid, kes on fossiilkütuste tõttu rikastunud. „Nad peavad tegema kriitilise otsuse, et maailm on jõudmas murdepunkti. Meie oleme oma geograafilise asukoha tõttu kindlasti sinna juba jõudnud.“