JÄRGMINE PÕLVKOND | Erinevalt ukrainlastest on eestlastel võimalus oma loodust kaitsta. Miks me seda ei tee?

Eesti riigiasutused unustavad tihtipeale, et päris väärtused tulevad loodusest, mistõttu tehakse looduslikud ressursid kiirelt rahaks või kingitakse töösturitele poolmuidu edasi.

Ma ise tahan mõelda, et vabadusi ja õigusi saab peale väärtustamise ka väärindada ja seda kõige pikaajalisemas võtmes. Ehk siis kasutada, et tagada endale ja enda perele hea koht maamunal, kus elada. Demokraatlikus ühiskonnakorras saab riigile alati meelde tuletada, et nad teenivad oma kodanikku ja meie elukeskkonna hoidmise järele on kodanikel nõudlus ja ootused.

Sõbrannaga maailma asju arutades andis ta mulle märku, mis mõtet on meil siin Eestis tõmmelda ja pingutada, et näiteks vähem plastiknõusid kasutada kui lähedal Ukrainas plahvatavad pommidest terved kütusepaagid ja loodust saastatakse meeletult. See on aus küsimus, aga ka ebaõiglane küsimus.

Minu vastuse sisu sellele on ja oli – sest meie elame riigis, kus me üldse saame kodanikena valida keskkonna laastamise ja säästmise vahel.

Meie riigi pakutavad suurepärased võimalused

Erinevalt Venemaa, Hiina, Põhja-Korea, Pakistani, India ja paljude teiste maade kodanikest on meil võimalus korraldada enda riigis asju nii, et need kaitseksid just meie huve, vabadus sõna võtta ebaõigluse vastu, nõuda riigilt austust, ausust ja õiglust. Avaliku koosoleku registreerimine võtab aega koos digiallkirjastamisega loetud minutid ning meil on õigus streikida. Me saame valida ise oma juhid ja nende tegevust armutult kritiseerida. Meil on õigus saada adekvaatset keskkonnainfot ja oma keskkonda kaitsta.

Meil on õigus saada adekvaatset keskkonnainfot ja oma keskkonda kaitsta

Kas need võimalused on meil teoorias või ka praktikas? Kuidas Sina tegeled oma õiguste ja vabaduse väärindamisega? Teooriast praktikasse tulevad need siis kui kodanikud neid päriselt ka rakendavad. Kui rakendamine on takistatud, siis tuleb kasutada oma teisi õigusi, et tagada ülejäänute jõustamine.

Muidugi meil on ka vabadus ja õigus oma aega „igasuguste mõttetuste“ peale kulutada. Valikuid on palju. Veeta neli tundi Instagramis või õppida uut keelt? Õhutada vaenu sotsiaalmeedias või otsida arutledes lahendusi looduse vaesumistamisele? Lugeda kollast ajakirjandust või otsida valimisprogrammidest looduskaitselisi seisukohti? Või lausa küsida, et looduskaitselised seisukohad oleksid valimisprogrammides? Protestida hinnatõusude vastu või koguneda nõudes, et pelletitööstuse rahastamine meie kõigi maksudest lõppeks?

Ma ise tahan mõelda, et vabadusi ja õigusi saab peale väärtustamise ka väärindada ja seda kõige pikaajalisemas võtmes. Ehk siis kasutada, et tagada endale ja enda perele hea koht maamunal, kus elada. Kahjuks pole see palgatööga ostetav ega tööstuslikult arendatav. Hea koht looduses on hoitav ja sellega peab alustama kohe. Tänu meie ühiskonna demokraatlikutele võimalustele on meil võimalik rääkida ja üheskoos seista looduse eest, et jääks alles meie turvaline lapike maamunal.

Kas seda looduskaitse asja ei tee mitte keegi teine juba?

Looduskaitsjaid on vähe ja riigiasutuste peale pole mõtet loota ilma nende tegevust aktiivselt kontrollimata, sest riigiasutustes rahaga tegelevad inimesed unustavad kergesti, et päris väärtused tulevad loodusest, mitte krüptokaevandusest, või mõnikord tahavad hoopis aidata kõik looduslikud ressursid kiirelt rahaks teha ja töösturitele poolmuidu edasi kinkida.

Oled Sa nõus oma võimalusest kasutada tasuta mõnda looduse poolt pakutavat hüve loobuma, et keegi saaks veel raha pungil taskusse toppida?

Ei ole loogiline, et loodusressursside kasum on privatiseeritud, aga kahju kanname kõik ühiselt

Loodus on meie ühine hüve, seda ei saa seintega eraldada. Ei ole loogiline, et loodusressursside kasum on privatiseeritud, aga kahju kanname kõik ühiselt. Kui meil kodanike ja riigina ei ole võimalik tagada, et loodusväärtuste kahjustamine oleks maksustatud või äärmiselt hästi muu ühiskondliku hüvega põhjendatud, siis see ei ole kapitalism, vaid röövkapitalism ning me kõik kaotame sellest.

Mis on tavainimese võimalused hoida loodust?

Neid on rohkem ja jõulisemaid kui kasutatakse. Liiga palju keskendutakse mikrotasandile nagu prügi sorteerimine, ühekordsed nõud jms. Loomulikult on neist kasu: luues liigirikka aialapi, on see pisikestele olenditele terve maailm. Kindlasti soovitan ka ennast loodushoius harida, kasutades usaldusväärseid allikaid – enne looduspäevale minekut kontrolli näiteks, et selle finantseerija pole tööstus, kes sedasama loodust jõhkralt ressursina kasutab.

Küll aga peituvad jõulisemad ja vähekasutatud võimalused demokraatlikes mehhanismides. Riigile tuleb alati meelde tuletada, et nad teenivad oma kodanikku ja panustamine meie elukeskkonda on üks kõige pikaajalisemaid investeeringuid terve riigi elanikkonna heaolu ja turvalisust silmas pidades ning selle järele on kodanikel nõudlus ja ootused.

Ole just sina see inimene, kes seda teeb, sest muidu ühel hääletul kevadel ei pruugi jaksajaid olla ja sellega kaotame me kõik. Selle raames saad osaleda kodumetsa majandamist puudutavatel kaasamiskoosolekutel, võtta osa looduskaitselistest allkirjakogumistest ja protestiaktsioonidest ning jagada neid oma sõpradega. Mitte sallida rohepesu ja võtta sõna selle vastu. Kui aega pole, aga on raha, saad kaevata kohtusse oma keskkonnaõiguseid rikkuvad asutused, toetada keskkonnakaitseorganisatsioone ja nende kohtuskäike Sinu keskkonnaõiguste nimel rahaliselt.

Lõpuks aga – kõige olulisemana – küsi tulevastel valimistel poliitikutelt loodushoiu teemade kohta ning hääleta loodushoidlike poolt! Julgen unistada Eestist, kus valimisdebattides on lastetoetuste kõrval oluliseks teemaks järeltulijatele hea looduse säilitamine, kas ka sina?

„Järgmine põlvkond“ on kolumn, kus jagavad enda mõtteid FFF Eesti liikmed. Fridays For Future Eesti on grupp aktiivseid noori, kes kõik võitlevad igapäevaselt kliimamuutuste leevendamise nimel.